ERR: Rail Balticut rajavate riikide omaosalus võib tõusta

"Kui meil praeguseni kehtivast rahastamismudelist ei jätku, ei suudeta leida võimalust puudujäävat osa ka veel juurde panna ning öeldakse, et pange ise juurde, siis kindlasti me sellisel kujul sellega edasi minna ei saa," märkis rahandusminister Martin Helme.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

ERR: Rail Balticut rajavate riikide omaosalus võib tõusta (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kui meil praeguseni kehtivast rahastamismudelist ei jätku, ei suudeta leida võimalust puudujäävat osa ka veel juurde panna ning öeldakse, et pange ise juurde, siis kindlasti me sellisel kujul sellega edasi minna ei saa," märkis rahandusminister Martin Helme.

Euroopa Liidu uue eelarvekava esialgne pakkumine tõstaks tuntavalt Rail Balticut rajavate riikide omaosalust, vahendas BNS ERR-i uudisteportaali.

Helme sõnul kaotaks projekt siis majandusliku mõtte, mistõttu peaks valitsus otsustama, kuidas ja kas üldse sellega jätkata. Tema sõnul on Eesti osa puudujääk ligi kuus miljardit eurot maksva raudtee ehitusel praegu 400 miljonit eurot, Baltikumi peale aga suurusjärgus poolteist miljardit. See raha peaks tulema Euroopa Liidult.

Lisaks soovib Eesti kinnitust, et uuel ehk 2021. aastal algaval eelarveperioodil jätkuks ehituse rahastamine praegustel alustel ehk Eesti 1,35 miljardi suurusest osast vähemalt 81 protsenti panustaks Euroopa Liit ja 19 protsenti kaasrahastaks Eesti.

35 kaasrahastusprotsendiga kaotab projekt mõtte

"Järgmisest perioodist on praegu laua peal pakkumine kaasrahastusprotsent 35. Sellise kaasrahastusprotsendiga see projekt meie jaoks majanduslikult ikkagi kaotab oma mõtte," sõnas Helme.

Täna hakkavad Brüsselis vaidlema eelarveraamistiku üle Euroopa Liidu juhid ja peamine küsimus on selles, kui palju rikkamad riigid ehk netosissemaksjad peaks järgmisel perioodil eelarvesse maksma. Loogiline, et sissemaksjad sooviksid vähem maksta, mis tähendaks üksiti väiksemat eelarvet ja vähem võimalusi kulutada.

"Eesti positsioon on tõesti see, et kaasrahastuse protsendi proportsioon säiliks ja me tõesti suudaksime koos kolme Balti riigiga saada ka lisarahastust," sõnas peaminister Jüri Ratas.

Kui aga rahastusprotsent muutub, tuleb teema Eestis päevakorda, sest valitsuse koalitsioonileppes on kirjas, et kui Euroopa Liit ei taga Rail Balticu ootuspärast ehk 81-protsendilist finantseerimist, vaadatakse projekt üle.

Ilma kaasrahastuseta ei saa projektiga jätkata

"Kui meil praeguseni kehtivast rahastamismudelist ei jätku, ei suudeta leida võimalust puudujäävat osa ka veel juurde panna ning öeldakse, et pange ise juurde, siis kindlasti me sellisel kujul sellega edasi minna ei saa," ütles Helme.

"Täna me lähtume ikkagi sellest, mis on hetkel kokku lepitud. Loodame, et Euroopa Liiduga läbirääkimised uue perioodi osas lõppevad nii, et seni teada olev rahastamise skeem säilib. Selle nimel Eesti riik ja meie esindajad tegutsevad," sõnas riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder. 

Endine Euroopa Komisjoni asepresident ja praegune riigikogu aseesimees Siim Kallas ütleb, et üldiselt on liidu eelarveläbirääkimistel suurte projektide rahastamist jätkatud samadel alustel.

"80 või isegi 85 protsenti kaasrahastust tuleb, nii palju, kui mina tean ja nii palju, kui siiamaani see loogika on olnud. Muidugi, kui Eesti Vabariik ise projekti allavett laseb, siis kindlasti ei saa seda keegi takistada," lausus Kallas.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...