ESMASPÄEVAL ALGAS RANNAHOOAEG: piknikuplats ja uued vetsud mere äärde

Moodsad täispuhutavad varrukad suudavad lapse laineharjal kiirelt kaldast eemale viia, mistõttu ei tohiks vanemad last sekundikski silmist lasta, rääkis ujumistreener Irina Olmre täna alanud rannahooaja puhul.

Pilt: Aleksandr Gužov
Eesti

ESMASPÄEVAL ALGAS RANNAHOOAEG: piknikuplats ja uued vetsud mere äärde (1)

Kai Maran, Lisa Gabriela Metsala

Moodsad täispuhutavad varrukad suudavad lapse laineharjal kiirelt kaldast eemale viia, mistõttu ei tohiks vanemad last sekundikski silmist lasta, rääkis ujumistreener Irina Olmre täna alanud rannahooaja puhul.

"Basseini juures on kogu aeg inimesed, on rajad, madalad otsad ja käepärast kohad, kust kinni haarata. Seal pole laineid ega tuult," rääkis kogenud treener. "Randa minnes tuleb esmalt just tuule suunda ja tugevust vaadata. Kui tuul on maa poolt, on vesi jahedam, ja kui tuul on väga tugev, on suures lainetuses raskem kaldale pääseda. Laine tõmbab endaga kaasa! Kui tuul on mere poolt, on vesi soojem ja olukord rahulikum. Väga külma ilmaga,  nagu väga kuumagagi, tuleb olla ettevaatlik. Tihti hüpatakse jooksu pealt kohe vette, kuid higisena külma vette kargamine pole kuigi mõistlik."

Väiksemad lapsed peavad Olmre kinnitusel olema pidevalt vanemate silma all. "Alates roomama hakkavatest imikutest kuni 11-12-aastate lasteni peab silm kogu aeg peal olema. Isegi sekundiks ei tohi last silmist lasta!" hoiatas Olmre. "Kui väikelaps vajub vee alla, siis ta ei karju – tal pole selleks jõudu. Ta võib saada šoki! Teine oht on, et rõngad, madratsid ja moodsad varrukad muudavad lapse kergeks ja lained kannavad ta kiirelt rannast kaugemale. Vanemad ajavad aga kaldal juttu ega pane tähelegi. Eriti ohtlikud on laste puhul vettehüpped. Jah, sada korda on hüpatud ja kõik on hästi, aga 101. korral on keegi visanud põhja kivi või toika."

Mine ujuma kaine peaga!

Vägijooki tarbinuna peab kindlasti suplusest loobuma. "Purjus peaga ei osata oma jõudu hinnata," lausus Olmre. "Oma oskustele ei mõelda, kui bravuuri täis purjus peaga vette hüpatakse. Kõige ohtlikumad on järved ja jõed, mis võivad juba ühe sammu järel sügavaks minna. Näiteks rahvarohke Männiku karjäär on minu meelest ujumiseks õudne koht! Kuid mererannaski tuleb olla ettevaatlik ja ujuda kaldaga paralleelselt, mitte mere poole."

Esmaspäeval algas rannahooaeg ja linna supelrandades hakkas tööle rannavalve. Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat ütles, et Pirita on ettevalmistused rannahooajaks sisuliselt lõpetanud. Paika said prügikastid ning talveks kokku pakitud laste atraktsioonid, aga ka invapuitteed ja -platvormid. "Rannaliiv on kaks korda sõelutud, oleme riietuskabiine parandanud ja värskendanud, pinke õlitanud ja lihvinud ning nende metallosi värvinud," loetles linnaosavanem. "Hooldajad on juba kontrollinud, et kõik pinkide lipid oleksid terved, nüüdseks on 44 pinki piki randa laiali veetud. Praht on koristatud, adru ära veetud – Pirital saab rannahooaja 1. juunil koos rannavalvega avada."

Hooldusfirma tühjendab sadakond prügikasti igal hommikul ning hoolitseb, et kogu 2,4 km pikk ja ligi 30 meetrit lai liivariba, aga ka rannamets, ojad, rannapromenaad ja promenaadi teed oleksid puhtad.

Pirita rannas on alates 2014. aastast alati lehvinud rahvusvaheline sinilipp, mis näitab, et supelrand on keskkonnasõbralikult majandatud ning ümbrus puhas ja turvaline.

Rannatoolid korras

Rannahooajaks on valmis ka Haabersti rannad. "Kakumäe ranna haljastust on korrastatud ja uuendatud. Oleme üle värvinud kõik rannatoolid, mis me eelmine aasta soetasime," selgitas linnaosavanem Andre Hanimägi. "Samuti said korda Kakumäel rattatee ääres olevad vanad pingid. Kakumäe rannas renoveerisime 26 pinki, millel vahetasime välja istumislauad ja seljatoed. Lähiajal paigaldatakse Kakumäe ja Harku järve randa ka uued kahepoolsed pingid. Need on nii-öelda klassikalisemad rannapingid, mida saavad mugavalt kasutada ka eakamad rannakülalised."

Võsast ja pilliroost puhastati välja ja loodi plats piknike jaoks. "Oleme Kakumäe randa tellinud ka uued ja suuremad prügimahutid, et palaval suvepäeval mahuks kõigi rannaliste praht ära, mitte ei satuks esimese ettejuhtuva põõsa alla," rääkis Hanimägi. "1. juuniks, mil algab rannahooaeg, on Haabersti randades vana liiv sõelutud. Üles on seatud rannakabiinid ning ujujate ohutuse eest vastutab rannavalve."

Harku järve ja Kakumäe rannas ei puudu ka G4s rannavalve. Hanimägi tuletas meelde, et tänavu kehtivad randades viiruse vastu võitlemise reeglid. "Me loodame väga inimeste mõistvale suhtumisele," selgitas ta. "Seda jälgib kindlasti ka G4s, aga peame aru saama, et nende põhitöö on siiski turvalisus vees. Palume kõikidel puhkajatel sellega arvestada, sest kõige parem puhkus on siiski tervislik puhkus."

Hanimägi sõnul on tehtud ka esimesed veeproovid ja nendega on asjad korras, seega rannahooaja avamiseks ühtegi takistust ei ole.

Stroomi pürib sinilipu poole

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid ütles, et Stroomi ja Pikakari rannas on veeproovid võetud, liiv puhas ning rand hooajaks valmis. "Tahame, et ka Stroomi rand saaks sinilipu nagu Pikakari rand. Stroomi kahjuks kaotas selle mõnede äparduste tõttu, aga me tegeleme sellega, et lipp tagasi saada."

Varsti saab Järvelaiu sõnul välja valitud ka Stroomi uue rannahoone projekt. "Hiljuti tuli kokku rannahoone projekti komisjon. Projekti veel välja ei valitud, aga töötame selle nimel, et randa ehitataks parim hoone."

Kogu Kopli ulatuses rajatakse ka promenaad, mis Järvelaiu sõnul tuleb väga lapsesõbralik. "Soovime, et Põhja-Tallinnas tekiks promenaadi äärde väikesed liivataskud. Nende juures saaks trepist alla minna ja seal oleks justkui liivakastid, kus lapsed saavad mängida ja natuke vee ääres sulistada," selgitas linnaosavanem. "Kopli liinidel valmivad laste mänguväljakud otse mere äärde."

Seoses rannahooajaga rääkis Järvelaid ka tulevikuplaanidest Põhja-Tallinnas. "Praegu on käsil tööd, et viia kõrgepingeliinid maa alla. Ehitatakse kaableid, mis hakkavad lähitulevikus kõrgepingeliine asendama. Kui need on valmis ja testitud, saab sinna voolu sisse panna ja maapealsed suured liinid ja postid ära koristada. Me vaatame Stroomit ka kui roheala. Kõrgepingeliinide asemele ei tule uusi hooneid, hoopis putukaväil. Lõpptulemusena saavad inimesed ühelt rohealalt teisele liikuda näiteks rattaga ja tekib nende võrk üle Põhja-Tallinna."

31. oktoobrini seisavad linna käidavamates kohtades 44 ajutist välikäimlat, Reidi tee aga saab 15. juunist kaks neljakohalist püsivat vetsu.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...