ET KAART PIIKSUKS: Registreeri oma täpne elukoht, muidu jääd hüvedest ilma

Kui sa ei taha jääda ilma tasuta bussisõidust ja kümnetest muudest tallinlastele mõeldud toetustest, peab su elukoht rahvastikuregistris olema määratud maja ja korteri täpsusega. Riigi kehtestatud uus rahvastikuregistri seadus kustutab 2019. aasta jaanuarist registrist kõik inimesed, kes on seni kirjas vaid n-ö linnaosa täpsusega.

Pilt: Scanpix

ET KAART PIIKSUKS: Registreeri oma täpne elukoht, muidu jääd hüvedest ilma

Virkko Lepassalu, Ivo Karlep

Kui sa ei taha jääda ilma tasuta bussisõidust ja kümnetest muudest tallinlastele mõeldud toetustest, peab su elukoht rahvastikuregistris olema määratud maja ja korteri täpsusega. Riigi kehtestatud uus rahvastikuregistri seadus kustutab 2019. aasta jaanuarist registrist kõik inimesed, kes on seni kirjas vaid n-ö linnaosa täpsusega.

Tallinn on seni registreerinud paljusid inimesi linna elanikuks n-ö linnaosa täpsusega, kuid nüüd see seaduslik võimalus kaob. Linlaste nimekirjast võidakse Tallinnas riigi seadusest tulenevalt kustutada umbes 17 000 inimest lastest vanuriteni, kes seal praegu kirjas on.


"Igaühel peab edaspidi olema rahvastikuregistri andmetes elukoht, kuhu on märgitud mitte ainult Tallinna linnaosa, vaid ka tänav, maja ja korter," ütles linna perekonnaseisuameti rahvastikutoimingute osakonna peaspetsialist Tarmo Tropp. "Kes pole oma elukohajärgsele linnaosavalitsusele teada andnud enda täpset elukohta, kustutatakse Tallinna elanike nimekirjast."


Loomulikult ei laiene neile pärast seda ka ükski soodustus, mida linn oma elanikele pakub.


"Igapäevaelus hakkab see kohe tunda andma bussis või trammis, kus roheline kaart ei piiksu harjumuspäraselt sõbralikult, vaid teeb häält, mis annab teada, et sõiduõigus enam ei kehti. Samuti lõpetab linn kõigi oma teenuste osutamise inimestele, kes pole enam linna sisse kirjutatud," lisas Tropp.


Üks olulisem hüve, mille inimesed peale tasuta transpordi veel kaotavad, on näiteks tasulise parkimisala parkimissoodustus seal elavatele inimestele.


Tropi sõnul peaksid inimesed, kellele Tallinn on ajutine viibimiskoht, kuid kes vajavad mingit sotsiaalabi, aegsasti enne uut aastat minema oma linnaosa valitsusse probleemist rääkima. Iga inimese puhul saab teha individuaalse otsuse mõningate teenuste kohta, mis on talle hädavajalikud. Aga see nõuab suhtlemist linnosa ametnikega.


Registreerimiseks piisab üürilepingust


"Need inimesed, kelle omanik on endisest elukohast välja kirjutanud ja kes viibivad sotsiaalmajutusüksuses, peavad sellest samuti linnaosavalitsusele teatama, et neid ei kustutataks Tallinna elanike nimekirjast," lisas Tropp. "Vastasel juhul võib neil tekkida probleeme seniste toetustega. Sotsiaalmajutusüksuses viibijad ongi esialgu see kontingent, kellel võib mõneks ajaks säilida sissekirjutus linnaosa täpsusega."


Paljud Tallinnas korteri üürijad pole enda elukohta registreerinud ka mugavusest või teadmatusest, et kehtiva üürilepingu puhul pole enda registreerimiseks üüripinnale tarvis üürileandja nõusolekut.


Ka kinnisvaraettevõtja Andree Raid ütles, et üürilepingust piisab enda elukoha registreerimiseks rahvastikuregistrisse. "Üürileandja ei julge sageli lasta üürilisel end üüripinnale registreerida, sest nõukogude ajast usutakse, et see annab nagu mingeid õigusi," nentis Raid. "Tegelikult piisab elukoha registreerimiseks rahvastikuregistris kehtivast üürilepingust. Kui leping enam ei kehti, võib omanik üürniku samamoodi tagaselja rahvastikuregistris aadressilt n-ö välja kirjutada." Vastavalt rahvastikuregistri seadusele on aga sinna kantud andmetel üldjuhul ainult informatiivne ja statistiline tähendus.


Milleks aga on vaja kogu seda ettevõtmist – sundida inimesi end 1. jaanuariks 2019 registreerima tegelikesse elukohtadesse? Väidetavalt põhjusel, et riigi jaoks on "kadunud" umbes 160 000 inimest – umbes 12% Eesti elanikest lihtsalt ei tahtvat riigile oma elukohta avaldada.


Riik tahab elukohta teada


"Riik peab täpselt teadma, kus tema kodanikud elavad ning kuidas on võimalik nendega kontakti võtta," lausus siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas.


Näiteks leidub hulk rohkem või vähem sagedasti üüripindu vahetavaid nn uustallinlasi, kes pole "viitsinud" end siia täpsele aadressile registreerida, kel aga on siin töökoht ja sidemed tegeliku kodukohaga nõrgad. Mõistagi pole see loetelu "riigi jaoks kadunutest" ammendav. Omaette teema on Tallinna piiridesse või piiridest välja jäävate aianduslinnaosakeste seltskond.

Majakestel võib olla aadressiks vaid ühistu see-ja-see, aga nende asukad on end "korraldanud" täieõiguslikeks tallinlasteks.
Riigiametnikud lohutavad, et mingeid karistusi elukoha täpsustamata jätmine siiski kaasa ei too – piisavaks karistuseks olevat näiteks tallinlase või muu elupaiga hüvedest ilmajäämine. Politseid varitsema ei saadeta, kas keegi ikka elab seal, kus ta väidab end elavat.

 

 

 

Tallinlase staatuse kaotus jätab ilma soodustustest:


• tasuta ühistransport ja parkimissoodustused


• sünnitoetus 320 eurot


• esimest korda kooli mineva lapse toetus 320 eurot


• pensionilisa 100 eurot


• apteegi- jt ettevõtete soodustused pensionäridele


• puudega lapse toetus 76,7 eurot


• matusetoetus 250 eurot


• koduomaniku maamaksuvabastus


• sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused


• juhtkoera pidamise toetus nägemishäirega isikutele


• hoolduspakk imikule


• puudega inimese eluruumide kohandamise kulu hüvitamine ja  veel hulk teenuseid puuetega inimestele

Siinkohal on ära toodud vaid murdosa Tallinna poolt elanikele pakutavatest toetustest.

Laadimine...Laadimine...