ETTEVÕTJA VAMBOLA KOLBAKOV: Miski ei seo tugevamini kui ühised kuriteod

"VEB fondi temaatika peidab üldiselt endas küsimusi, kuidas on end Eestis võimule ostnud teatav nn poliitiline eliit ja kuidas ta endale kunagi soetatud algkapitali toel võimu ka praegu edasi ostab," räägib fondi võlausaldaja, ettevõtja Vambola Kolbakov. "Eks sealt joonistub kaudselt välja Reformierakonna sünnilugu."

Pilt: Scanpix

ETTEVÕTJA VAMBOLA KOLBAKOV: Miski ei seo tugevamini kui ühised kuriteod (5)

Virkko Lepassalu

"VEB fondi temaatika peidab üldiselt endas küsimusi, kuidas on end Eestis võimule ostnud teatav nn poliitiline eliit ja kuidas ta endale kunagi soetatud algkapitali toel võimu ka praegu edasi ostab," räägib fondi võlausaldaja, ettevõtja Vambola Kolbakov. "Eks sealt joonistub kaudselt välja Reformierakonna sünnilugu."

Kolbakovi sõnul käivad talle tõsiselt närvidele mõnede ühiskonna- ja riigitegelaste sõnavõtud seoses Edgar Savisaart puudutava uurimisega – et nii uurimisaparaat kui ka kohtud on Eestis sügavalt objektiivsed, kallutamatud ning sõltumatud. Kolbakovil on Eesti kui väidetava õigusriigiga olnud kahjuks küllaga miinusmärgilisi kokkupuuteid. VEB fondi võlausaldajana riigiga kohut käies on ta väga lähedalt näinud nii meie kohtusüsteemi kui ka riigiametite mitmeid, diplomaatiliselt öeldes, iseärasusi.

Raha külmus kinni

Teatavasti külmus Kolbakovi ettevõttel Venemaa Vnešekonombanki (VEB pank) 1991/92. a vahetusel kinni 3,29 mln dollarit. Nii tema kui teiste Eesti ettevõtjate külmunud raha või nõuete baasil moodustati Eesti Panga juurde VEB fond. Samal ajal sai aga justnagu külmutatud kontodelt VEB-is 32 mln dollarit kätte Venemaa residendist firma TSL International. Kasutades selleks Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide lahket kaasabi, kelle kirjadeta poleks VEB-ist väljamakseid tehtud. See tähendab, et fond varastati piltlikult öeldes tühjaks. Samal ajal valetasid Eesti Panga juhid ja mitmed rahandusministrid ettevõtjatele, kelle raha kinni külmus, et Venemaa on raha ära võtnud. Teisisõnu – raha oli kontodel siiski olemas, kuid jagati seda vaid, leebelt öeldes, "omadele".

VEB fondi on käsitletud Eesti kõigi astme kohtutes, kusjuures konkreetselt vastutama pole pandud ühtegi isikut ega institutsiooni. Riigikontroll on valmistanud mahuka raporti ja asja uuris ka riigikogu erikomisjon. Kõlab paradoksaalselt, kuid mida rohkem on seda uuritud, seda vähem me VEB fondist teame. Läbi on uurimata ja hoolikalt on salastatud see osa, mis puudutab VEB fondi sidemeid Reformierakonna tekkega, ühtlasi USA Bank of New Yorgi kaudu toimunud rahapesuga.

Sa oled seoses VEB fondi looga väga lähedalt näinud meie kohtusüsteemi, aga ka mitmete riiklike ametkondade töö kvaliteeti. Mis mulje seesulle on jätnud Eestist kui väidetavast õigusriigist?

Kohtud on katnud seda riisumist, ja politsei on katnud. Ühesõnaga, võimud on katnud igal tasandil. Eesti Panga presidentidest Vahur Kraft on valetanud riigikogu ees 5-6 korda, Siim Kallas 3-4 korda. Rääkimata väiksematest ametnikest, kes räägivad ükskõik mida. Neid stenogramme võib igaüks lugeda, kuidas venelased olevat süüdi, et Eesti ettevõtjad oma rahast ilma jäid, tegelikult tehti fond aga Eesti Panga abil tühjaks.

Ma arvan, et sellest juhtumist hakkas raha kantimise praktika pihta. Sellele järgnes 10 mln dollarit, R-Hooldus, Merelaevanduse erastamine, õigemini paljude ettevõtete kummaline erastamine, Silver Meikari lugu, Tallinna Sadam ja kõik need muud asjad. Inimesi ei seo midagi rohkem, kui ühiselt sooritatud kuriteod.

Kas sul oli mingeid lootusi või illusioone seoses riigikogu VEB fondi uurimise erikomisjoniga?

Mitte kõige vähematki. Nad ehmatasid ära, kui see Hansson (Eesti Panga president Ardo Hansson – toim) läks ja ütles, et Eesti Pank on petnud. See oli šokk. Tuli välja see, mida nad kogu aeg teevad.

Nüüd oli vaja ruttu auk kinni panna, nagu laevas, kust vesi tuleb sisse. Topitakse ükskõik millega kinni. Kõik see ehmatanud kamp jooksis kähku Toompeale kokku: teeme komisjoni. Komisjon võtab alati pinged maha. Paneme ette Vakra (sotsiaaldemokraat Rainer Vakra – toim).
See kõik oli ammu selge.

Ainult et ühiskond saab sellest teistmoodi aru. Et niimoodi sulitseda võibki. Nii on hea.

VEB fondi riigikogu uurimiskomisjoni materjalid otsustas riigikantselei teatavasti salastada viitega rahapesule ja riiklikule saladusele, kuigi komisjoni mõte oli justnagu hoopis vastupidine ehk kogu see lugu päevavalgele tuua. Miks seda tehti?

Riigikontrolli aruandes VEB fondi loomise otsuse täitmise uurimise kohta leidub üks huvitav ülekanne. Merelaevandus kandis vabariigi rahandusministeeriumile üle 4 mln dollarit. See oli juba siis, kui VEB-i hoiustajate jaoks olid VEB-i kontod juba justnagu lukus ja sealt poleks tohtinud, vastavalt mitmete kunagiste Eesti Panga juhtide retoorikale, sentigi enam kuhugi liikuda. Ehk juhtus see niisiis aprillis 1992. Mulle teadaolevalt ei ole see raha sinna ministeeriumi arvele jõudnud. Seda raha ei ole seal olemas. Raha kättesaamist bilanss ei näita. Aga ülekanne tehti. Kui see on vahepeal ära kadunud, siis see on juba rahapesu.

Ilmselt ei ole see ainus moment, mida nüüd salastada püütakse?

Jah, leidub veel üks 2,5 mln dollariline ülekanne firmale Belka Trading, kellele omakorda kandis raha üle Vene viinakompanii TSL International, kes omakorda sai selle raha alusetult Eesti Panga abiga VEB-ist, kuigi poleks pidanud saama.

Belka Tradingu näol on tegemist sellise n-ö sümpaatse kompaniiga, mis omakorda oli seotud Venemaa kunagise presidendi Boriss Jeltsini väimehe Leonid Djatšenkoga. Viimane omakorda sai kuulsaks Bank of New Yorgi skandaaliga 1999. a, kus too mainekas pank oli väidetavalt aidanud pesta miljardite dollarite ulatuses Venemaalt välja voolanud raha, sealhulgas Djatšenko firmade raha. Kaks inimest kokkuleppemenetlusega said mingi karistuse ja lasti lahti.

Peterburi viinakompaniile TSL International, kes ei omanud tegelikult nõudeõigust, maksti Eesti Panga abil välja 32 mln dollarit VEB-i klientidele kuuluma pidavat raha. Kas osa sellest pesti tõenäoliselt hiljem puhtaks Bank of New Yorgiga seotud varifirmade kaudu, milles pakkus abistavat kätt Jeltsini väimees?

Jah, tõenäoliselt nõnda see välja nägi. Ütleksin, et VEB fondi temaatika peidab üldiselt endas küsimusi, kuidas on end Eestis võimule ostnud teatav nn poliitiline eliit, ja kuidas ta endale kunagi soetatud algkapitali toel võimu ka praegu edasi ostab. Eks sealt joonistub kaudselt välja Reformierakonna sünnilugu.

Kuidas VEB fondi teema mõjutab meie poliitikat tänapäevani?

Nagu ma ütlesin, sealt hakkas praktika pihta. Järgnesid 10 mln dollarit, rublamüük, R-Hooldus ja palju muud, sealhulgas Silver Meikari lood.
Kui kapo võtab ja laseb selle jandi salastada ja viitab rahapesu paragrahvile, siis see tähendab, et see ongi rahapesu paragrahv. Nüüd ei tea, peab juristide käest küsima, kas rahapesu aegub. Kuid tasub toonitada, et see rahapesu toimus USA panga kaudu. Ma ei tea, mis saab siis. Selle asemel et seda kuritegu uurida, salastatakse see 70 aastaks. Mismoodi see salastamine ja rahapesu osaliste kohtu ette toomata jätmine teenib riigi julgeoleku huve? Ma arvan, et mitte mingil määral ei teeni.

Mäng on kõrge. Bank of New Yorgi skandaali ajal oli demokraatide presidendikandidaat ja kunagine asepresident Al Gore USA ja Venemaa koostöökomisjoni üks juhte. Kas Bank of New Yorgi skandaal puudutas seega otseselt ka teda?

Kaitsepolitseiameti jaoks peaks igal juhul olema ainult üks määraja: seadus.

Kas võime öelda, et meil valitseb täielik õigusriik ning sõltumatu kohtuvõim?

Üldiselt tuleb möönda, et Eesti õigussüsteem on tunduvalt paremaks läinud, kui ta oli 15 aastat tagasi. Siin tehakse ka väga õiglasi otsuseid. Kuid siin on selgelt nähtav tendents, et mis puudutab vaidlusaluseid summasid kuni 3-5 mln eurot või dollarit, siis selliste lugudega on kõik selge ja lähenemine aus. Mis läheb üle selle, jääb juba sügavalt segaseks. Eriti kui asjaosaliseks on riigivõim ise – siis läheb otsustamine poliitiliseks. Võtame kas või maadevahetuse, milles kohus on langetanud kardinaalselt vastupidiseid otsuseid. Samuti on poliitiline mõju selgelt näha VEB-i puudutavates kohtuotsustes.

Milles VEB fondi juhtumis kohtu puussepanemine seisneb ja miks sa ei usu seda Eesti kohtute täielikku sõltumatust?

Me väidame, et kohus on teinud VEB-i asjas teadvalt vale otsuse. Millest me seda järeldame? Eesti riigi kohus ütleb, et VEB fondi vahenditest tuleb kompenseerida investorite kahju. Väga hea! Aga kuidas, kui fond on tühi – või täpsemalt öeldes, Eesti Panga abil tühjaks varastatud?
Selle kohtupidamise käigus küsis kohus nii meie ehk võlausaldajate kui ka Järvelille (fondi halduri – toim) käest fondis olevate vahendite kohta. Meie ütleme, et vahendeid ei ole, ning Järvelill kirjutab samuti, et fondis vahendeid ehk raha ei ole ega tule ka. Augustis küsib kohus teist korda, kas fondis on vahendeid, et sealt nõudeid kompenseerida.

Kõik see on veel kolmandat korda lahti kirjutatud riigikohtule. Riigikohus laksab siiski otsuse, et ainus koht, kust saab kompensatsiooni, on õnnetu fond ise, mis on aga tühjaks varastatud.

Ja siis kuu aja pärast, jaanuaris 2013 tuleb kahvatu Hansson (Eesti panga president – toim) ja palub vabandust, et Eesti Pank on pabereid võltsides kandnud fondi tühjaks. Kõik! Kõmm!
Ma ei oska midagi muud öelda, kui et see on puhtal kujul teadvalt vale kohtuotsuse tegemine.

Kas kusagil poliitilistes ringkondades on inimesed, kes seda raha on välja võtnud, et mitte öelda varastanud ja ära kasutanud?

Kindlasti on. Venelased teavad seda suurepäraselt. Nemad ju seda raha VEB-ist vastavalt Eesti Panga suunistele välja on andnud. Vladimir Vladimirovitš on juba ehk mõned käigud teinud. Ja teeb veel. Ja meie kapo vahib seda lihtsalt pealt.

Ja kõige selle taustal tuleb keegi Rõivas (peaminister – toim) ja teatab, et läheb higiseks, kui keegi ütleb, et Eesti õigussüsteem ei ole sõltumatu.

Sedasama mõtet on Savisaare juhtumil korranud veel hulk valitsuspoliitikuid. Mis teile selle juhtumi puhul imelik tundub?

Mis mind Savisaare juhtumi puhul kõige enam vihale ajab, on see, et nagu politsei- või prokuratuuriametnike jutust selgub, väidetavate kuritegude uurimist püütakse vastavalt nende suvale ajas nihutada või ümber paigutada. Väidetav kuritegu on juba hulk aega tagasi toimunud, aga nemad ikka ootavad, küll valimiste, küll asjaosalise tervise järele, ehkki seadus nõuab kohest kuriteole reageerimist. Sellise ootamisega tekitatakse asjale aga paratamatult poliitiline maik külge. VEB-iga on ju saamoodi manipuleeritud.

Tallinna Sadamas lasi kapo rahumeeli sadama juhid Kiili ja Kaljuranna uuesti oma ametitesse tagasi valida, kui juhatuse liikmete konkurss toimus. Justnagu selleks, et tõendeid koguda. Kuid sellisel õiguskaitseorganite poolsel manipuleerimisel on tõepoolest selge hooverluse maik juures. Tegemist on puhtakujulise manipuleerimise või niitide sikutamisega mingites segastes ja kaadritagustes huvides, mis ei ole mitte kuidagi kohane õigusriigile.
---------------------------

VEB fondi riisumise jäljed viivad Bank of New Yorgi rahapesuni

VEB fondis toimunud tehingud annavad põhjuse kahtluseks, et fondist pärit raha suunati TSL Internationali ja Belka Tradingu kaudu Bank of New Yorgi kontodele, kus see enne Eestisse tagasitulekut n-ö puhtaks pesti. Kes Eesti tegelastest konkreetselt raha hiljem välja võttis, on meil aga kuulutatud riigisaladuseks.

1999. aasta hilissuvel lahvatas New Yorgis hiiglaslik finantsskandaal – mainekas Bank of New York (BNY) oli väidetavalt aidanud pesta miljardite dollarite ulatuses Venemaalt väljavoolanud raha.

New York Times kirjutas esiküljeartiklis, et New Yorgi ühe vanema ja soliidsema panga BNY suhtes on alustatud rahvusvahelist juurdlust ulatusliku rahapesuafääri suhtes. "Alates oktoobrist (98) kuni märtsini (99) liikus läbi ühe pangas avatud arve umbes 4,2 miljardit dollarit ja arvega tehti üle tuhande tehingu," kirjutas Times. Lehe sõnul võidi pesta kuni 10 miljardit dollarit ja vähemalt osa sellest rahast võis kuuluda Vene allilmale. BNY saatis pärast juurdluse algust sundpuhkusele kaks oma vene päritolu töötajat, Ida-Euroopast klientide otsimisega tegelenud Natalia Gurfinkel Kagalovsky ja Lucy Edwardsi. Mõned aastad hiljem see "kümnendi suurimaks finantsskandaaliks" nimetatud afäär praktiliselt unustati. Rahvusvahelises meedias on viidatud, et USA võimurid tapsid selle teema, sest päevavalgele võinuks ujuda liiga palju häirivaid fakte ning niidid viinuksid liiga kõrgele poliitringkondadesse.

Tasub meenutada, et Eesti Panga abil VEB fondist 32 mln dollarit kätte saanud TSL International (Aleksander Matt) on alkoholiäri, mis omas seega ärilisi sidemeid Belka Tradingu ja seltkaudu BNY poolt lahkelt osutatud nn teenustega.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...