Ettevõtlusküla  õpetab lapsi oma unistusi ellu viima

Kullo huvikeskuses asub nüüd oma ettevõtlusküla – äritänav Edu, kus lapsed saavad mängides aimu, kuidas rahaga ümber käia ning mida tähendab olla pangatöötaja, pagariäri omanik või poemüüja.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus

Ettevõtlusküla õpetab lapsi oma unistusi ellu viima

Kai Maran

Kullo huvikeskuses asub nüüd oma ettevõtlusküla – äritänav Edu, kus lapsed saavad mängides aimu, kuidas rahaga ümber käia ning mida tähendab olla pangatöötaja, pagariäri omanik või poemüüja.

Igal lapsel on oma unistus. Kes tahab saada kokaks, kes soovib kutsikat või papagoid, kes reisida soojale maale või omada suvemaja Eestis. Just selliseid soove esitasid teise klassi õpilased Kullo huvikeskuses äsja tööd alustanud Tallinna ettevõtluskülas. Et soov täituks, tuli mitme peale luua oma perefirma ja võtta kätte tahvelarvuti, et maksta makse ja ka endale palka. "Ettevõtluslinnakus saab tegutseda seitse eri firmat või asutust – linnavalitsus, pank, ilusalong, poed, meediakeskus, apteek ja pagaritöökoda," lausus projektijuht Kaja Laanmäe. "Linn on remontinud kõik ruumid võimalikult autentseks."

Sooduspakkumised nagu päris elus

Nii näiteks on pagariäris köök pliidi ja külmikuga, ilusalongis suured peeglid, poodides kirevad kaubariiulid. Linnavalitsuse kabinetis saab istuda ehtsa koosolekulaua taga ja toanurgas näitab aega väärikas kell, kappides kiiskavad karikad ja riiulitel lebavad paksud toimikud. Kõigi äriruumide uksed avanevad Edu tänavale, koguneda saavad ettevõtlushuvilised aga linnaväljakul ehk suures toas.

"Osaleda saab kolmes mängus – Minu raha, Ettevõtlik pere ja Ettevõtlik kodanik," selgitas Laanmäe. "Kui esimene neist pakub rollimänge suurematele lasteaia- ja teine algklassilastele, siis Ettevõtlik kodanik kõnetab noori ja täiskasvanuidki. Et unistused täituksid ja soovitu saaks teoks, tuleb õppida nii säästma kui ka oma ettevõtet arendama ning kliente leidma. Mitte enam raamatu ja töövihiku, vaid meeskonnatöö kaudu."

Ettevõtluskülas perefirmana panga loonud lapsed said teada, kuidas firma oma kohustusi täidab ehk makse ja töötajatele palka maksab. Pangatöötajad omakorda käisid kõrvalpoest endale  vajalikke asju ostmas ja teenuseid tellimas, poemüüjad aga tulid panka raha laenama ja arveldama. Muidugi võttis panga loonud perefirma selle pealt ka teenustasu. Virtuaalse raha kõrval maksavad Edu tänaval rõõmsavärvilised ettevõtlusküla paberist rahatähed.

Muudab majandusõppe elulähedasemaks

Pangas töötanud Merivälja kooli õpilane Isabel ütles, et sai mängu käigus aru, kuhu tegelikult pere raha kulub – kütte ja vee peale, hobideks, telefonikõnede eest maksmiseks. "Kui liiga palju inimesi teenindada tuleb, on vaja ka rohkem töötajaid," teab Isabel nüüd. "Sest pank peab oskama kliente viisakalt teenindada."

Ka said lapsed teada, et pank saab raha välja laenates tagasi rohkem kui välja annab. Ja et oma unistusi täita, peab püüdma kokkuhoiu poole. Et koonerdamine pole alati kokkuhoid, tuli otsustada, kumb on tähtsam, kas kõrge hind ja vähem kliente või vastupidi. Enamasti otsustati teise võimaluse kasuks. Juuksurisalong lasi klientide ootuses soengu ja küünte värvimise tasu alla, eelistades kopsakale hinnale paindlikke soodushindu ja rohkem tarbijaid. Ilusalong müütas soodsalt rahustavaid mudavanne ja lõõgastavaid massaaže, samuti otsustasid nad müüki panna seebid ja šampoonid. Soodustusi tegi ka kaubamaja perefirma, reklaamides odavnenud kaupu Edu tänaval omatehtud plakatitega.

Tootearendaja Tõnis Peterselli sõnul peab ettevõtja oskama ettevõtte raha ja isikliku raha vahel vahet teha. Kuidas jõuab raha erapangast eraisiku kontole ehk mismoodi teha pangaettevõtjana vahet oma ja firma raha vahel? Sedagi saab äritänaval õppida. "Õpetame vastutust võtma ja lahendusi leidma," lausus Petersell. "Enesejuhtimise oskus on tuleviku tööturul vägagi oluline. Kui süvitsi saab teemadega minna, sõltub mängijate vanusest. Täiskasvanud arvutavad juba protsendimäärasid ja sotsiaalmaksu, bruto- ja netopalka."

Junior Achievement Eesti direktori Kersti Loori sõnul aitab ettevõtlusküla koolides praegu valikainena õpitavat majandus- ja ettevõtlusõpet elulähedasemaks muuta. "Kui aastal 1992 oli Eestis asutatud kaks õpilasfirmat, siis praegu on neid 4000," selgitas Loor. "Tallinnas on koolilapsed asutanud ainuüksi sel õppeaastal juba 110 ringis oma firmasid. Näiteks taaskasutab põnev minifirma vanu lennukikere detaile võtmehoidjate ja suveniiride tegemiseks, teine toodab disainpudeleid ja kolmas riidekotte. Taaskasutatakse rõivaid ja nahka, meisterdatakse ehteid."

Lisaks toodetele pakuvad paljud õpilasfirmad Loori sõnul  teenuseid, näiteks toodangujääkide vahendust, koertehoidu, õpiabi, noortesündmuste kaardirakendusi jpm. Firmagi asutamine eeldab eelkõige tugevat meeskonnatööd, ametite ja ülesannete jagamist. Igas vormis ettevõtlusõpe peaks muutuma hariduse loomulikuks osaks, mainis Loor.

Aja märk on, et ettevõtlusega tegelevad üha nooremad. "Järjest rohkem jõuavad õpilasfirmad põhikooli," ütles Loor. "450-st tänavusest õpilasfirmast üle Eesti läheb 7.-9. klasside arvele üle 90. Tulevikus võiks ettevõtlusõpe rohkem jõuda ka algklassidesse. Algklasside programm on meil olemas ja seda kasutab tänavu umbes 80 kooli, aga see arv võiks olla märksa suurem. Sest mängude ja arutelude peasiht on eelkõige ettevõtliku inimese kasvatamine. Seepärast on ettevõtlusküla ettevõtlusõppele väga hea täiendus. Käik ettevõtluskülla annab koolitunnile palju praktilist juurde – aitab tegelikkust õpikuga seostada. Elulised olukorrad õpetavad teooriast paremini aru saama!" Tallinna lastele ja koolinoortele on ettevõtluskülas käimine tasuta.

 

BELOBROVTSEV: Lapsed saavad ettevõtluskülas ärist praktilisi teadmisi

"Ettvõtluskülas saavad lapsed teada, kuidas ja kust raha tuleb," tutvustas Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Abilinnapea sõnul räägitakse meil väga palju, et kool ei peaks andma ainult teoreetilisi teadmisi, vaid ka praktilisi oskusi. "Paljudest teoreetilistest teadmistest ei ole elus üldse kasu," lausus Belobrovtsev. "Mina arvan, et ettevõtlus on väga praktiline."

Abilinnapea ütles, et ettevõtluskülas hakkavad olema erinevad programmid väiksematele koolilastele, keskastme ja ka gümnaasiumiõpilastele. "Näiteks õpitakse seal, mis on raha, kust tuleb vanemate raha – vanemad lapsed teavad sellest nagunii juba natuke, aga ettevõtluskülas üritatakse neid teadmisi laiendada," ütles Belobrovtsev. Ta lisas, et gümnaasiumiõpilastele räägitakse investeerimisest ning üleüldse raha targast kasutamisest.

Eeskuju ettevõtlusküla loomiseks saadi Tartust, kus selline küla töötab juba mitu aastat. Tallinna lapsed on seal mitmel korral tasulistel ekskursioonidel käinud. Tallinna ettevõtlusküla hakkab olema kõigile tasuta. Juhendajateks on abilinnapea sõnul vastava ala spetsialistid: instruktorid ja mängujuhid, kes on kõik juba tööle võetud ja ootavad innukaid silmi ja kõrvu, kellele ettevõtlust tutvustada.

Abilinnapea ütles, et osalemiseks on võimalikud eri variandid, tuleb vaid Kulloga ühendust võtta ja kokku leppida. "Miks mitte näiteks ühiskonnaõpetuse tund seal teha," ütles Belobrovtsev.
Ettevõtlusküla avab Kullos uksed 30. jaanuaril kell 11.

Laadimine...Laadimine...