Ettevõtlusspetsialistid: Eestis võiks olla madalamad tööjõumaksud

Ettevõtlusspetsialistide hinnangul võiks Eestis olla madalamad tööjõumaksud, mis aitaks elavdada majandust. Võimalikest maksumuudatustest rääkides toovad ärimehed välja, et riigi ja ettevõtjate vahel võiks olla parem suhtlus.

Ettevõtlusspetsialistid: Eestis võiks olla madalamad tööjõumaksud

Ettevõtlusspetsialistide hinnangul võiks Eestis olla madalamad tööjõumaksud, mis aitaks elavdada majandust. Võimalikest maksumuudatustest rääkides toovad ärimehed välja, et riigi ja ettevõtjate vahel võiks olla parem suhtlus.

Maksudest rääkides on spetsialistide hinnangul ettvõtjate probleemiks tööjõumaksude kõrge tase. "Eeskätt sotsiaalmaksu lisanduv osa on päris kõrge. Inimene vaatab oma tulusid sellest, mis ta kätte saab, tööandja vaatab, mis tema kulu on. Näiteks 1000 eurot kättesaav inimene maksab tööandjale kuskil 1700 eurot. See 700 eurot on päris suur osa. Tänases rahvusvahelises konkurentsiolukorras, kus tahame majandusega liikuda suunas, mis võimaldaks kõrgepalgalisi töökohti, tööandja kulu muudkui suureneb," rääkis KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask.

Spetsialistide hinnangul peaks riik ja ettevõtted siin koos mõtlema, milline oleks selles valdkonnas lahendus. "Eesti maksusüsteem on lihtne ja selgesti arusaadav," arvas AS Ragn-Sells administatiivjuht Meelis Männik.

"Kui vaatame aga viimase aja muudatusi – 1000 eurosed arved, autode käibemaks – on ettevõtjatepoolset nurinat kostnud päris palju. Seda seepärast, et sellised muudatused on tulnud üsna lühikese etteteatamisajaga. Muudatustega seoses on olnud ka päris palju küsimusi, millele ei saadud kohe vastuseid ja mis on tänagi veel õhus. Ettevõtjate ootus selliste põhjapanevate muudatuste puhul maksunduses on, et neist peaks pikemaajaliselt etteteatama ja anda aega küsimuste-vastuste lahendamiseks," ütles Männik.

Maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm tunnistas, et maksude kokkukogumise muudatuste tempo on olnud hästi intensiivne. "Pooleteise aasta jooksul on toimunud mitmed uued muudatused, mis andnud maksu- ja tolliametile lisatööd ja pannud ettevõtjatele täiendavaid ülesandeid-kohustusi. Ka on jäänud dialoog, näiteks autode käibemaksu ja 1000 euroste arvete teemal, vajaka. Oleme ise käibemaksu korjamist nimetanud viimase sajandi muudatuseks," nentis Helm.

Ta lisas, et alati võiks infoliikumine olla parem ning maksu- ja tolliamet püüab teha kõik selleks, et saabuks stabiilsus ning ettevõtjatel oleks aega kohanduda. "Maksu kokkukogumise järske muudatusi me lähiajal kindlasti ei plaani," kinnitas Helm.

Rääkides sellest, mida peab maksu- ja tolliamet oluliseks tuleviku seisukohast, tõi Helm välja e-maksuameti uuendamise. "See, mis meil praegu kasutusel, on osade kaupa ülesehitatud ja selle ehituse algus jääb aastasse 2000. Infosüsteemide mõistes on 10-15 aastat meeletult vana ning olemegi viimasel ajal ja ka kuudel olnud hädas jõudlusprobleemidega. Nii et e-maksuamet saab järgevatel aastatel palju tähelepanu ja uuendus tuleb seal läbi viia. Seda enam, et selleks on Euroopa Liidu rahad olemas. Muus osas viime ellu maksupoliitikat, mis Riigikogu koalitsioonis kokku lepitakse," avaldas Helm. 

Laadimine...Laadimine...