Euroopa ettevõtlikumaks kooliks sai tuntud Tallinna gümnaasium

Tallinna 21. kooli tahe õpetada ettevõtlust juba algklassides ning sealsete noorte julge pealehakkamine valmistada näiteks käsitööjäätist tõi Euroopa ettevõtliku kooli tiitli.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus Tallinn

Euroopa ettevõtlikumaks kooliks sai tuntud Tallinna gümnaasium

Kai Maran

Tallinna 21. kooli tahe õpetada ettevõtlust juba algklassides ning sealsete noorte julge pealehakkamine valmistada näiteks käsitööjäätist tõi Euroopa ettevõtliku kooli tiitli.

Euroopa ettevõtlusõppe eestvedaja Junior Achievement Europa ja Euroopa Komisjon tunnustasid novembri keskel Tallinnas rahvusvahelisel ettevõtlusõppe konverentsil 15 riigi ettevõtlikke koole. Eestist pälvis Euroopa ettevõtliku kooli tiitli Tallinna 21. Kool. 

"Ma arvan, et saime auhinna tänu lähenemisele, mis on üpris harv," lausus Tallinna 21. kooli direktor Meelis Kond. "Tavaliselt jagatakse ettevõtlusõpet gümnaasiumis, meie aga oleme tahtnud sellist õpetusviisi kogu kooliaja jooksul ellu viia. Ettevõtluse saab nüüd valida isegi lõpueksami aineks."

Müügihitt valmis koduköögis

Gümnasist Bert Palts ütles, et nende neljaliikmeline õpilasfirma mõtleb detsembris juba tuhandele oma toote turustamisele. "Toodame käsitööjäätist nimega Bestice," rääkis Palts. "Meile kõigile meeldib ju Kalevi komme ja jäätist süüa, kuid kommimaitsega jäätist Eestis pole. Miks mitte need kaks toodet üheks teha?"

Esimene käsitööjäätis valmis oktoobri alguses firmaliikme koduses köögis. "Üks hakib komme, teine segab, kolmas pakendab ja neljas kleebib," selgitas Palts. "Kaleviga on meil koostööpartneri leping, saame kommid soodsalt otse tootjalt."

Toote nimigi peegeldab Paltsi sõnul kodumaisust. "Nimi Bestice tundus meile kiire, tabav ja meeldejääv," ütles ta. "Seda tuleb lugeda nii, et märkad sõnasse peidetud est-tunnust. Üllataval kombel läks esimene müük novembri alguses koolis palju paremini kui oodata oskasime – kõik osteti ära!"

Kokku on käsitööjäätist seitsme eri maitsega. Toodete järgmised suuremad müügid tulevad juba järgmisel kuul. "Detsembris seisab ees kuus-seitse laata," lausus Palts. "Näiteks Teeviit 7. ja 8. detsembril ja seejärel kaks laata Pärnus. Nüüd tegeleme tootmisega, et vajalik kogus olemas oleks. Detsembris läheb vaja umbes tuhat jäätist, neist neljandik on juba olemas. Müües paneme jäätised tavaliselt termokasti ja termokasti sisse kuivjää, mis aitab toodet külmutada. Kogu firma raha tuleb müügist, pärast detsembrikuu laatasid saame arvatavasti plussi!"

Rõhk ka raamatupidamisel

Õpilasfirma loomine pole Paltsi sõnul kuigi raske. "Vaja on vähemalt kolme liiget, firma tuleb ära registreerida ja tootma hakata," rääkis noormees, kes ise tegutseb tegevjuhi, tootearendusjuhi ja finantsjuhi kõrval müügijuhina. "Ettevõtlusega tegelemine arendab teadlikkust ärimaailmas toimuvast ja õpetab oma äri juhtima. Ettevõtluse õpetaja on meil super, oleme saanud temalt palju praktilisi ideid! Ta arendab meis reaalset mõtlemist ja rahaga toimetamist, innustab ka edasi õppima. Suur rõhk on raamatupidamisel, et kõik arvud ikka paigas oleksid. Arvutamine pole seniajani raskusi valmistanud. Kõik teed on lahti ja sellest võib välja kasvada ka midagi suuremat."

Käsitööjäätist tootvasse firmasse kuulub kaks tüdrukut ja kaks poissi, lisaks Paltsile Kristjan Pekk, Triin Mänd ja Merilin Priilinn-Türk.

Praegu osalevad 21. Kooli ettevõtlusõppes rohkem kui pooled gümnasistid, kaasatud on ka arvukalt ettevõtjaid, mentoreid ja lapsevanemaid. Eesti tublidele noorele pakkusid konkurentsi Belgia, Bulgaaria, Soome, Saksamaa, Itaalia, Läti, Leedu, Portugali, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Šveitsi, Inglismaa ja Taani ettevõtlikud õpilased.

 

DIREKTOR: Liiga paljud valivad ametnikukarjääri

Nooremad õpivad ettevõtlikkust robotitega, ka rahastamise alused saavad selgeks juba algklassides.

"Viimased paar aastat oleme pakkunud ettevõtlusõpet ka noorematele klassidele," ütles 21. kooli direktor Meelis Kond. "Juba teises klassis saavad õpilased oma ettevõtlikkust rakendada robootikas. Rahastamise aluseid õpetame lapsele kohases vormis samuti juba algklassides. Viiendas klassis tegutsevad õpilased minifirmadena, kus saavad omal nahal väikeettevõtja elu katsetada. Meil on 24 sellist firmat, kus kõik proovivad oma loomingulist meelt rakendada ja midagi toota. Kolmas tsükkel on põhikooli lõpus koostöös Erasmus projektiga ja neljas gümnaasiumis. Juba teist aastat saavad noored koolieksami asemel valida elektroonse Euroopa eksamina ettevõtlusoskuste passi."

Tulevikku on suunatud ka õppeasutuse juhtmõte "21. Koolist 21. sajandi haridus". "See tähendab, et meie kool väärtustab ka ettevõtlikkust ja ettevõtlust, mis on ka 21. sajandi hariduse väärtused kogu Euroopas," selgitas Kond. "Ettevõtlust õppinud õpilane saab hakkama nii endaga kui ka oma firmaga, tal tekib arusaamine ettevõtja tegemistest. Liialt palju inimesi valib praegu ametnikukarjääri!"

 

------

 

Müügil küünlad, jõuluehted, kaardid ja küpsetised

"Ettevõtlustunnis on kõige olulisem iseenda tundma õppimine, oma julguse ja ettevõtlikkuse arendamine," selgitas 21. kooli majandusõpetaja Elbe Metsatalu. "Ma julgen esineda, ma julgen rääkida, ma saan asjadest aru ja avaldan arvamust."

21. kooli viienda klassi õpilased teevad ettevõtlusõppe tunnis tihti asjad käsitööna valmis. Firmale Fogami nimeks võtnud poisid näiteks voldivad kooli detsembrikuiseks jõululaadaks paadikesi või laevukesi, et sellises omanäolises pakendis eri suupisteid, näiteks rosinaid või pähkleid müüa.

"Viienda klassi firmad on tegelikult mini-minifirmad," rääkis Metsatalu. "Töötame koolis rühmades, et meeskonnatöö oleks ühe laua taga istudes tuntav. Tunnis on alati ka praktiline pool, mille osaks omavahelised arutelud. Meeskonnatööna hääletasime ettevõtte liikmeid või valmistasime mõne praktilise asja. Laadal on kaubaks on veel näiteks omavalmistatud küünlad, jõuluehted, postkaardid ja küpsetised."

Laadimine...Laadimine...