Euroopa Komisjon: majanduslangus süveneb ja riikidevahelised erinevused suurenevad

"Kogu Euroopas võetud poliitikameetmed on aidanud kodanikel olukorraga paremini toime tulla, kuid erinevused, ebavõrdsus ja ebakindlus on siiski kasvanud," tõdes majandusvolinik Paolo Gentiloni.

Pilt: Albert Truuväärt/ Foto on illustreeriv

Euroopa Komisjon: majanduslangus süveneb ja riikidevahelised erinevused suurenevad

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kogu Euroopas võetud poliitikameetmed on aidanud kodanikel olukorraga paremini toime tulla, kuid erinevused, ebavõrdsus ja ebakindlus on siiski kasvanud," tõdes majandusvolinik Paolo Gentiloni.

Koroonaviiruse pandeemia tõttu tabab ELi (Euroopa Liidu) majandust sel aastal sügav majanduslangus hoolimata sellest, et nii ELi kui ka riikide tasandil on võetud ulatuslikke meetmeid. Liikumispiiranguid kaotatakse aeglasemalt, kui kevadises prognoosis oletatud, ning seega on ka piirangute mõju 2020. aasta majandustegevusele prognoositust märgatavam ja pikaajalisem. 

2020. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt kahaneb euroala majandus 2020. aastal 8,7% võrra ja kasvab 2021. aastal 6,1%. Terve ELi majandus kahaneb 2020. aastal 8,3% ja kasvab 2021. aastal 5,8%. Eestis prognoositakse tänavu majanduslanguseks 7,7%, järgmisel aastal peaks majanduskasv ulatuma 6,2%ni. Seega prognoositakse selleks aastaks nii Eestile kui ELile oluliselt suuremat majanduslangust kui kevadprognoosis märgitud 6,9% Eestis ja 7,4% ELis tervikuna. Ka majanduse taastumine 2021. aastal ei ole nii jõuline, kui kevadel prognoositi.

Juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis sõnas, et liikumispiirangute majanduslik mõju on suurem, kui alguses eeldati. "Olud on endiselt keerulised ja riske on palju. Muu hulgas ähvardab meid teise nakkuselaine oht. Ennekõike näitab see prognoos ilmekalt, miks peame majandusliku olukorra parandamiseks jõudma kokkuleppele ambitsioonikas majanduse taastamise kavas NextGenerationEU. Kui tulevikule mõelda, siis võime eeldada, et sel ja järgmisel aastal majandus taastub, kuid peame olema valvsad, et taastumistempos ei tekiks väga suuri erinevusi. Peame jätkama oma töötajate ja ettevõtete kaitsmist ning koordineerima oma põhimõtteid ELi tasandil, et tulla olukorrast välja ühtsemate ja tugevamatena."

Gentiloni lisas, et tänaseks on koroonaviirus nõudnud kogu maailmas üle poole miljoni inimelu ning see arv kasvab iga päevaga. "Mõnes maailma osas on kasvutempo murettekitavalt kiire. Täna avaldatud prognoos näitab, kui laastav on pandeemia mõju majandusele. Kogu Euroopas võetud poliitikameetmed on aidanud kodanikel olukorraga paremini toime tulla, kuid erinevused, ebavõrdsus ja ebakindlus on siiski kasvanud. Seepärast on väga oluline jõuda kiiresti kokkuleppele komisjoni esitatud majanduse taastamise kavas. See lisaks kindlustunnet ja tooks praegusel kriitilisel ajal meie majandusse juurde lisarahastust."

Majanduse taastumine hoogustub 2020. aasta teises pooles

Pandeemia mõju majandustegevusele oli märkimisväärne juba 2020. aasta esimeses kvartalis, kuigi enamikus liikmesriikide hakati liikumispiiranguid kehtestama alles märtsi keskpaigas. 2020. aasta teises kvartalis kestsid häired ja liikumispiirangud märksa kauem ning seega võib eeldada, et ka majandustoodang vähenes oluliselt rohkem kui esimeses kvartalis.

Samas võib mai ja juuni esialgsete andmete põhjal järeldada, et kõige hullem on selja taga. Võib loota, et aasta teises pooles majanduse taastumine hoogustub, kuid eri liikmesriikides toimub see erinevalt ega ole täielik.

ELi majandust tabanud šokk on sümmeetriline, sest pandeemia mõju on tuntav kõigis liikmesriikides. Samas on nii 2020. aasta majandustoodangu kahanemine kui ka taastumine 2021. aastal väga ebaühtlased. Praeguste prognooside kohaselt on pandeemia mõju ja majanduse taastumise tempo erinevused liikmesriigiti veelgi suuremad, kui kevadprognoosis eeldati. 

Inflatsiooniprognoos jääb samaks 

Üldised inflatsiooniväljavaated on võrreldes kevadprognoosiga muutunud vähe, kuigi hindu kujundavates tegurites on olnud olulisi muutusi.

Nafta ja toiduainete hinnad on tõusnud oodatust rohkem, kuid eeldatavasti tasakaalustavad nende mõju kehvemad majandusväljavaated, käibemaksu vähendamise mõju ja mõnedes liikmesriikides võetud muud meetmed.

Euroala inflatsioon, mida mõõdetakse ühtlustatud tarbijahinnaindeksiga, on praeguste prognooside kohaselt 2020. aastal 0,3% ja 2021. aastal 1,1%. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2020. aastal 0,6% ja 2021. aastal 1,3%. Eestis prognoositakse inflatsioonimääraks käesoleval aastal 0,3% ja tuleval aastal 1,9%.

Erakordselt suured riskid

Prognoosiga on seotud erakordselt suured riskid, mis jäävad enamuses languse poolele.

Pandeemia ja võimalike tulevaste liikumispiirangute ulatuse ja kestuse kohta ei ole põhimõtteliselt mitte midagi teada. Prognoosis eeldatakse, et liikumispiirangute kaotamine jätkub ning teist nakkuselainet ei tule. Olemas on arvestatav risk, et tagajärjed tööturul kestavad oodatust kauem ning likviidsusraskused võivad paljude ettevõtete puhul kujuneda maksevõime probleemideks. Riskid ähvardavad finantsturgude stabiilsust ning on oht, et liikmesriigid ei suuda oma poliitilisi vastumeetmeid piisavalt koordineerida. Kui EL ja Ühendkuningriik ei suuda tulevastes kaubandussuhetes kokku leppida, siis võib ka see majanduskasvu vähendada, seda eriti Ühendkuningriigis. Kaubandusele ja maailmamajandusele võivad negatiivset mõju avaldada ka protektsionism ja liiga hoogne ülemaailmsetest tootmisahelatest loobumine. 

Ent on ka kasvuvõimalusi, näiteks see, kui koroonaviiruse vastu peaks varakult leitama vaktsiin.

Praeguses prognoosis ei ole arvesse võetud seda, milline mõju võib olla komisjoni taastekava ettepanekul, mis on üles ehitatud uuele instrumendile nimega NextGenerationEU, sest selles ei ole veel kokku lepitud.  

Üldiselt ei saa majanduse oodatust kiiremat taastumist välistada, seda eriti juhul, kui epidemioloogiline olukord võimaldab ülejäänud liikumispiirangud kaotada seni arvatust kiiremini.

Laadimine...Laadimine...