EUROOPA PIIRAB NUHKIMIST : «Inimeste telefone jälgitakse liiga palju.»

Kui tavaliselt täidab Eesti valitsus Euroopa Liidu igat juhtnööri kuulekalt, siis Euroopa Kohtu otsust hakata piirama telefonikõnede andmete salvestamist saadab meil vaikus.

EUROOPA PIIRAB NUHKIMIST : «Inimeste telefone jälgitakse liiga palju.»

Kui tavaliselt täidab Eesti valitsus Euroopa Liidu igat juhtnööri kuulekalt, siis Euroopa Kohtu otsust hakata piirama telefonikõnede andmete salvestamist saadab meil vaikus.

Naaberriigis Soomes peetakse aga Euroopa Kohtu otsust inimeste eraelu kaitsmisel väga tähtsaks.

8. aprilli Helsingin Sanomat kirjutas, et Euroopa Kohus tühistas 2006. aastal kehtestatud direktiivi, mis kohustas sidefirmasid säilitama kõnede ja e-kirjade andmeid vähemalt aasta. «Direktiiviga rikutakse eraelu ja isikuandmete kaitset,» lausus kohus oma otsuses. «Nimetatud andmete abil saab välja selgitada, kellega ja mil moel inimene on sidet pidanud ja kus ta on viibinud. Nii saab koguda väga täpset infot inimeste eraelu kohta, nagu ka nende elulaadi, ajutiste ja püsivate elukohtade kohta, sotsiaalsete suhete kohta jne.»

Kohtu meelest võib inimestel tekkida tunne nende pidevast jälgimisest, kuna ametiisikud võivad nende kohta käivaid andmeid kasutada ilma, et inimesed seda teaksid. Andmete all mõeldakse mitte telefonikõne sisu salvestamist, vaid millal, kus, millises sidevõrgus, kui kaua jne on mingi telefonikõne tehtud või kestnud. Kõik need andmed peavad olema kättesaadavad uurimis- või julgeolekuasutustele. Eestis, nagu ka Soomes, kohustab seadus sidefirmasid klientide kõneandmeid säilitama ühe aasta.

Siin- ja sealpool lahte ehk Eestis ja Soomes tõlgendatakse seda Euroopa Kohtu otsust üsna erinevalt. Helsingin Sanomate andmetel räägivad mitmed Soome poliitikategelased vajadusest telefoniside andmete kogumist otsustavalt piirata. Eestis tõlgendatakse EK otsust vajadusena andmekogumist mitte piirata, vaid pigem ümber korraldada. Ehk siis täiendavaid tingimusi kehtestada.

Nii viitas Tele2 kõneisik Hans Saarvelt: «Antud Euroopa Kohtu otsuse sisuks ei olnud andmete säilitamise kohustuse kadumine, s.t kindlasti on elektroonilise side ettevõtjal andmete säilitamise kohustus ka edaspidi.»

Euroopa Kohtu äsjaste «luurepiirangute» osas jäävad sideettevõtted seega äraootavaks. Klientide kõneandmete kogumine jätkub endisel hulgal ja mahus, kuni valitsuse eestvõttel pole mingeid seadusemuudatusi kehtestatud. Nii väitis EMT kõneisik Kaja Sepp: «Euroopa Kohtu otsus on tervitatav, kuid sellega tuleb vastavusse viia ka Eesti siseriiklikud õigusaktid, mis eurodirektiive Eestis harmoneerivad. Seega hetkel on küsimus valitsuse suunal, mida ja kui kiiresti kavatsetakse ette võtta.»

Helsingin Sanomate artiklis seoti Euroopa Kohtu otsus vähendada inimeste jälitamiseks kasutatavate andmete kogumist, USA endise luureanalüütiku Edward Snowdeni paljastustega, kes väitis muuhulgas, et USA jälgis enam kui 35 Euroopa Liidu riigijuhi telefonisuhtlust. Üks Helsingin Sanomate küsitletud ekspertidest viitas ka, et Soome on olnud mõttetult innukas kodanike jälgimisel ja pole mingit kahtlust, et Soome asub omaalgatuslikult eurokohtu ettekirjutusi täitma. Nii ütles riigiõiguse professor Tuomas Ojanen, et üsna ilmselt pole kõikide inimeste suhtlusandmete säilitamine inimõiguste seisukohalt heakskiidetav, isegi kui see esmapilgul tundub vajalik.

Pikemalt loe 

Laadimine...Laadimine...