5 kommentaari

Lugeja

Vasta kommentaarile

Ma tean samuti, et 21. augustil tunnustas Venemaa Eestit, aga seda ei taheta meenutata.

kes ja millal

Vasta kommentaarile

Vene NFSV välisminister Andrei Kozõrev tunnustas 1991. aasta 21. augustil Balti riikide iseseisvust, tehes Pariisis vastava avalduse.
22. augustil tunnustasid Eesti iseseisvust ka Leedu ja Island.
USA president George Bush teatas 22.08.1991 toimunud pressikonverentsil, et Baltimaade iseseisvuse tunnustamiseks pole aeg veel küps. („Päevaleht” 24.09.1991).
USA lähtus Teheran – Jalta konverentside otsustest, mille järgi kuulus Baltikum nõukogude mõjusfääri.
Juba 1940. aasta suvel teatas USA president Roosevelt, et kui kommunism balti rahvastele ei meeldi, siis võivad nad oma kodumaalt lahkuda. Sama varianti kaaluti ka II maailmasõja aegsetel liitlaste konverentsidel. Logistiliste probleemide tõttu reaalsete tegudeni ei jõutud.

no nii

Vasta kommentaarile

http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=13908
Ajakirjanik Andres Raid nõudis Tallinna halduskohtus Sotsiaalministeeriumilt Genfi konventsioonist lähtuvalt enese represseerituks tunnistamist kui Nõukogude armees teenima sunnitud eestlast ja taotles Sotsiaalministeeriumilt sellega kaasnevaid represseeritutele suunatud hüvitisi. Tallinna halduskohus, Tallinna ringkonnakohus ja nüüd ka Riigikohus otsustasid, et Nõukogude armees teenima sunnitud eestlasi ei represseeritud.
Samas on meie võimud absoluutselt veendunud, et Eesti riik oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See teooria on sisse viidud ka ajalooõpikutesse...

üks hääl jäigi puudu

Vasta kommentaarile

Riigipöördekatse Moskvas oli alanud, kuid 19. augustil rahvasaadikud iseseisvuse taastamise otsust vastu võtta ei suutnud.
Venitamise peamine põhjus oli kuue kristliku demokraadi (eesotsa Mart Laari ja Illar Hallastega) ning 14 sõltumatu demokraadi (Jaak Allik, Indrek Toome, Mikk Titma jt) vastuseis iseseisvuskuulutusele.
Illar Hallaste: «Iseseisvus? Mis see meile annab? Kas tahate end teist korda okupeerida lasta?»
Jaak Allik: «Mis mõtet sellel on, kui rinnaga kuulipilduja pesa ette viskume?»
Ülo Nugis on meenutanud, et oli vaja veenda neid iseseisvuse pooldajaid, kes tahtsid riigi staatuse määratlemisel esimese iseseisvuse täpset koopiat, ja teisi, kes olid täiesti uue riigi poolt, et saavutada kahe vastandliku seisukoha vahel kompromiss ja võtta iseseisvumise otsus vastu võimalikult suure häälteenamusega. Järgmisel päeval, 20. augustil õnnestus see kompromiss ka ellu viia.
«Tuli mõelda ka selle peale, et halvemal juhul tuleb pärast võib-olla Nõukogude Liidu õigusruumis hakata arveid klaarima,» meenutab Nugis. «Veel pidasime silmas, et otsus oleks vaja vastu võtta 70 poolthäälega, et kinnitada nii-öelda konstitutsiooni muutmist Nõukogude normide järgi. Siis poleks putšistidel olnud oma Nõukogude õigusruumis väga lihtne meid pärast selle eest seina äärde panna. Saime 69 häält. Üks tubli inimene meie hulgast oli küll kohal, aga jättis hääletamata, kuidas ka ei palutud. Mul on lihtsalt kahju, et Kaido Kama niimoodi tegi.»

meenutaja

Vasta kommentaarile

19. nov. 1990. a. saadeti enamlased - kelamlased CSCE Pariisi nõupidamiselt minema.
Ei lubatud osaleda, sest tegemist oli ühiskondliku organisatsiooni, mitte aga riigi esindajatega, milleks oli näiteks ka Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.

Eesti Komitee ei suutnud korraldada ühtegi üldrahvalikku vabadusüritust või koguda rahvast mõnele suurele avalikule okupatsioonivastasele meeleavaldusele. Eesti Kongressi juhtivad tegelased tulid hoopis koos Kogani, Lebedevi jt interliikujatega 15. mail 1990 Toompea lossi esisele platsile meelt avaldama Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Rahvarinde valitsuse vastu.
Hiljem, aastal 2000, tegid
koganlased - kelamlased juba Tallinna linnavolikogus koalitsiooni Keskerakonna vastu.
Meenutagem ka Kaido Kama seisukohti 20. augustil 1991: Eesti Vabariiki pole vaja välja kuulutada, ta on juba välja kuulutatud; mingeid teateid Eesti iseseisvuse taastamisest pole vaja välja saata, sest Ameerika ei tunnusta Eesti okupeerimist.
Samas veel 1991. aasta 22. augustil teatas president Bush, et ei ole veel aeg Eesti iseseisvust tunnustada!
Oli ka väliseestlasi, kes Bushi selles küsimuses toetasid ja teatasid, et kuna Eesti on võimul endised kommunistid, siis sellist riiki ei peaks tunnustama.

Laadimine...Laadimine...