FOTOD! AASTA MEEDIK: Eesti meditsiin on Euroopas viimaste seas

„Häbi on olla Euroopas tervisehoiu rahastamise osas viimaste hulgas, samas kui haigeid on palju. Seda valdkonda ignoreeritakse täiesti nagu ka Nõukogude ajal,“ oli tänavu aasta meditsiinitöötaja preemia pälvinud Miralda Siirmann kriitiline, sekundeerides seejuures linnapea Edgar Savisaare ideele seada tervisehoiusektor järmgine aasta prioriteediks.

FOTOD! AASTA MEEDIK: Eesti meditsiin on Euroopas viimaste seas (2)

Lennart Käämer

„Häbi on olla Euroopas tervisehoiu rahastamise osas viimaste hulgas, samas kui haigeid on palju. Seda valdkonda ignoreeritakse täiesti nagu ka Nõukogude ajal,“ oli tänavu aasta meditsiinitöötaja preemia pälvinud Miralda Siirmann kriitiline, sekundeerides seejuures linnapea Edgar Savisaare ideele seada tervisehoiusektor järmgine aasta prioriteediks.

30. detsembril autasustas Tallinn pidulikul aastalõpuvastuvõtul Raekojas parimaid meditsiinitöötajaid.

Koos Reelika Tammaniga tänavu linna parimaks meedikuks valitud Miralda Siirmann on ambulatoorses võrgus töötanud nelikümmend aastat leidis, et kui riik tervisehoidu prioriteediks ei sea ja lisaraha meditsiini ei anna, siis on tulevik must.

„Häbi on olla Euroopas tervisehoiu rahastamise osas viimaste hulgas, seda valdkonda ignoreeritakse täiesti nagu ka Nõukogude ajal,“ oli Siirmann kriitiline.

Põhimure on arstide vähesus, mistõttu on väga suur koormus langenud esmatasandi- ehk perearstidele samas kui soovitakse suurendada profülaktika osakaalu.

„Varasemalt olid igal suuremal tehasel või asutusel omad tsehhiarstid, kes kohalike inimeste eest vaatasid, praegu peavad selle töö ära tegema perearstid,“ tõi Siirmann näite.

„Leian, et tuleks moodustada suuremates tervisekeksustes omaette profülaktika kabinetid, kus näiteks kolesterooliprobleemidega inimesed võiksid kontrollis käia.“

„Samuti on inimestel palju kroonilisi haiguseid, eriti vanematel. Nad soovivad tihti lihtsalt rääkida, kuid seegi on arsti ressurssi raiskamine,“ rääkis Siirmann.

„Soomes on ühel arstil näiteks mitu õde, kes tegelevad ühe inimesega. Näiteks juba ainuüksi vanainimese riidest lahti võtmine võtab kaua aega. Kuid seegi on ressursside taga kinni – selleks on vaja töötajaid ja ruume,“ tõdes Siirmann.

Olukorra kriitilisusest annab tunnistust Siirmanni sõnul kasvõi see, kui vaadata meditsiinipersonali keskmist vanust.

„Kui seminaridel ja konverentsidel käia, siis on paistab silma inimeste kõrge vanus, kõik noored on ära läinud. Kui riik rohkem ei panusta, siis tulevik head ei too,“ tõdes Siirmann.

Savisaar: tervishoid väärib rohkem tähelepanu

Savisaar tegi oma aasta kõnes ettepaneku tõstat majanduse üheks prioriteediks tervishoiusektori ning panustada sellele tõsiselt.

"Eestil on kõik eeldused areneda maailmatasemel ravi ja tervishoiu riigiks, kuhu tullakse ravima ja ka teadust tegema nii Põhjamaadest, kui ka mujalt Euroopast."

Linnapea lisas, et meil on olemas suurepärane Tartu Ülikool, heal tasemel haiglad ja spaad-sanatooriumid.

Edgar Savisaare sõnul tuleb luua tervishoiu- ja raviklastrid, ning suunata riiklik poliitika seda vedama, lisades turunduse ja teavitustöö. "Üha pikenev eluiga ja vananev Euroopa rahvastik oleks meie tegevuse toetajateks väga pika aja jooksul."

Mis see meile annab? Palju asju.

"Esiteks, tulevad arstid ja õed siis siia tagasi. Eesti riik on kaotanud tohutult seetõttu, et meie tervishoiutöötajad on liikunud Skandinaaviasse – Skandinaavia niigi rikkad heaoluriigid on sellest aga palju võitnud," sõnas ta.

Teiseks, tähendaks see tema sõnul märksa paremaid tervishoiuteenuseid meie enda inimestele.

"Kolmandaks see teeb lõpu peale pikkadele ravijärjekordadele, mis on vaid tervishoiu alarahastuse tulemus. Arstiabi vajab abi, aga ta võib-olla ka edasimineku tee kogu rahvale," lõpetas linnapea.

 

24images

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...