FOTOD JA VIDEO! Drive-in punktid koroonaviiruse testimiseks luuakse seitsmes linnas

SYNLABi esindaja Rainar Aamisepp ütles, et teste on tellitud varudega. "Niikuinii pole otstarbekas kõiki inimesi testima hakata, sest see ei anna resultaati. Kindlasti suudame ära teenindada riigi kriitilise vajaduse: haiglad, kiirabid ja elutähtsate organite töötajate testimised," kinnitas ta.

 

Pilt: Mats Õun

FOTOD JA VIDEO! Drive-in punktid koroonaviiruse testimiseks luuakse seitsmes linnas (1)

Õnne Puhk / Video: Dmitri Povilaitis

"Täna avatakse esimene drive-in punkt Tallinnas ja nädala lõpus on kõik seitse linna kaetud ja lisaks sellele on mobiilsed brigaadid, iga koha juurde 1–2 – kui ei saa võtta testi kohapeal, siis saadetakse proovivõtt koju," selgitas SYNLABi esindaja Rainar Aamisepp edaspidist koroonaviiruse suhtes testimise protseduuri.

Terviseameti direktor Merike Jürilo ütles, et haiguse leviku algfaasis oli oluline tuvastada iga üksikjuhtum. "Siis võttis teste kiirabi, mis oma olemuselt peaks pakkuma vältimatut abi," selgitas ta.

57images

"Pole mõistlik hoida vältimatu abina tegevusi, mis pole kriitilise iseloomuga. Nii et nüüd on testimisel teistsugune korraldus, mis on läbi räägitud perearstide ja teiste partneritega. Eelkõige on oluline see, et parimat nõu annab meile perearst," rõhutas Jürilo.

"Tähtis on, et riskirühmad saaksid teste teha. Meie huviorbiidis on ka ametid ja töötajad, kes panustavad inimeste tervisesse läbi ravimise, läbi hooldamise. Oluline on vältida nakkuse levikut tervise- ja hoolekandeasutustes," selgitas ta.

Testimine ei anna haigestumise suhtes garantiid

Ta selgitas ka, kuidas see korraldus hakkab toimima alates tänasest, homsest, ülehomsest: "Selge on see, et kõikidel inimestel ei ole hädavajadus ennast testida," rõhutas ta, et testimine ei anna kindlat garantiid selles osas, et inimene ei ole haigestunud.

"Test annab lihtsalt teada seisu, kas ma kannan koroonaviirust või mitte," ütles Jürilo.

"Lähtuda tuleks arsti nõuannetest, säilitada rahulik meel, hoida oma lähikondseid ja oma tervist," sõnas ta.

Kuidas testimine toimub?

Synlabi esindaja Rainar Aamisepp ütles, et seoses eelmisel nädalal viiruse jõudmisega uude faasi ja seoses nõudluse kasvuga arendas Synlab oma võimekust testida edasi.

"Tänaseks on Synlabi labor suuteline tegema 500–600 uuringut päevas. Nädala lõpuks on see võimekus umbes tuhatkond analüüsi päevas," ütles ta.

"Nädalavahetusel jõudsime uue teenuse mudelini. Alates sellest ajast, kui me uue teenusega välja tuleme, võtab iga haigestunud inimene perearsti saatekirja alusel ühendust oma perearstiga, kes otsustab, kas inimene on riskirühmas või on tal näidustus testimiseks," selgitas ta.

"Perearst võtab ühendust kõnekeskusega, kust võetakse ühendust konkreetse inimesega ja pakutakse talle elukoha järgi sobiv aeg ja koht testimiseks," selgitas ta protsessi käiku.

Drive-in punktid luuakse 7 linnas

Eestis avatakse seitsmes linnas drive-in tüüpi proovivõtu punktid. "Me ei soovi, et inimesed hakkaksid ühistranspordiga või mingil muul moel ringi liikuma," ütles Aamisepp.

"Kui inimesel on näidustus kas raske haiguse või liikumispuudega, siis on võimalik ka kodust proove võtta," ütles ta. "Selleks on loodud mobiilsed üksused igas linnas. Need linnad, millest käib jutt, on Tallinn, Tartu, Kohtla-Järve, Jõhvi, Viljandi, Narva ja Kuressaare, kuhu tulevad mobiilsed punktid ja seal vastavalt perearsti saatekirjale hakkame teenindama patsiente," ütles ta.

Keda testitakse?

Välja on töötatud juhendid, keda täpselt testida, ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige dr Argo Lätt. "Kuna COVID-19 kulg on kerge, siis kõiki testima ei pea. Me testime vastavalt juhendile eelkõige 80+ patsiente ja krooniliste haigustega patsiente," ütles ta.

"Meil täna napib isikukaitsevahendeid ja me peame hoidma oma personali," rõhutas Lätt. "Testitakse neid, kellel on ägedad sümptomid: palavik, köha, õhupuudus. Sellisel juhul palun pöördu perearsti poole. Selektsiooni alusel teeb perearst otsuse, kas patsiendile on testi vaja," ütles ta.

"Kõigile pole testi vaja, sest see ei muuda haiguse kulgu: test inimese tervist ei paranda," ütles ta. "Need, kellel on rasked haigusnähud, peavad kutsuma kiirabi 112, need, kellel on kerged nähud, peavad suhtlema perearstiga," selgitas ta veel kord.

Lätt: "Kui perearst otsustab, et patsient vajab testi, siis lähevad andmed perearsti infosüsteemi, kuhu installeeritakse täna labori saatekirja moodulid."

Hospitaliseeritud haigete seisund on stabiilne

Jürilo ütles küsimustele vastates, et kuna haigestunuid on õnneks vähe, siis avalikus ruumis nende terviseseisundist detailselt rääkida ei saa. "Üldseisund on neil haigetel stabiilne, keegi pole intensiivravis ja nad on kenasti paranemas."

Ta ütles ka, et kuna iga perearst tunneb oma nimistu patsiente kõige paremini, siis on tema see, kes hindab inimese tervislikku seisundit nüüd ja praegu ning reageerib vastavalt.

"Perearst üldjuhul teab oma nimistu patsientide teisi kaasuvaid haigusi: teame, kellel on kõrgvererõhutõbi, diabeet jne. Nagu Itaalia raportitest nähtub, tegelikult keskmine kõige raskemini viirusnähtusi põdevate inimeste vanus oli 79," ütles ta.

Lätt: noor inimene ei pruugi testimist vajada

Tervele inimesele, kui tal on kerged sümptomid, piisab kergest ravist. Kui seisund halveneb, tuleb uuesti konsulteerida perearstiga. "Kui on tõsised sümptomid, siis tuleb loomulikult kutsuda kiirabi – see on meie kõigi hool ja huvi, et kiirabi jaksaks abi pakkuda – see on ka põhjus, miks me selle testimise viime n-ö teisele korraldusele," selgitas ta.

Lätt ütles, et kergete sümptomitega paranevad 80-90% haigetest ning noor inimene ei pruugi testimist vajada.

Aamisepp ütles ka, et teste on tellitud varudega. "Niikuinii pole otstarbekas kõiki inimesi testima hakata, sest see ei anna resultaati. Kindlasti suudame ära teenindada riigi kriitilise vajaduse: haiglad, kiirabid ja elutähtsate organite töötajate testimised," kinnitas ta.

 

 

 

 

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...