FOTOD JA VIDEO! EITAHALOOD: Venno Loosaare raamatus kasvatavad lapsed oma vanemaid!

"Kes meist ei oleks näinud lapsi jonnimas, et ei taha seda või teist. Mõtlesin selle peale tihti ja äkki tuli mõte, et mis oleks, kui vahetakski nüüd rollid ära," kirjeldas Venno Loosaar oma raamatut "Eitahalood", kust võib lugeda näiteks, kuidas Hugo püüab oma isa saada nõusse hambaid pesema.

Pilt: Svetlana Aleksejeva/Video: Svetlana Aleksejeva

FOTOD JA VIDEO! EITAHALOOD: Venno Loosaare raamatus kasvatavad lapsed oma vanemaid!

Ivo Karlep

"Kes meist ei oleks näinud lapsi jonnimas, et ei taha seda või teist. Mõtlesin selle peale tihti ja äkki tuli mõte, et mis oleks, kui vahetakski nüüd rollid ära," kirjeldas Venno Loosaar oma raamatut "Eitahalood", kust võib lugeda näiteks, kuidas Hugo püüab oma isa saada nõusse hambaid pesema.

"Ei taha hambaid pesta!" karjub Hugo isa ja jookseb mööda tuba ringi. Hugo käib tal kannul, hambahari käes. Viimaks õnnestub Hugol isa kinni püüda. Aga nüüd surub isa suu kõvasti kokku. Läbi kokku pressitud huulte on kuulda: "Maa-mm-ei-mmm-taha-hammm-baidmm-pesta!" Siis võtab Hugo appi kavaluse.

31images

Niisugune on üks katkend Venno Loosaare uuest raamatust "Eitahalood.” Raamatus on paarkümmend olukorda, mis ikka jonni põhjustavad, ainult seekord jonnivad vanemad. "Jonniraamatut peaks isa või ema lastele õhtuti ette lugema ning hiljem üheskoos arutama, kuidas jonni võita," rääkis autor.

Tavaliselt me näeme ikka lapsi jonnimas, aga selles raamatus jonnivad hoopis laste vanemad, täiskasvanud inimesed. Kust tuli mõte rollid ära vahetada?

Eks ikka omaenda kodustest kogemustest. Kes meist ei oleks näinud lapsi jonnimas, et ei taha seda või teist. Ja siis peavad vanemad hakkama kasutama igasuguseid nõkse, et lapsed ei jonniks. Mõtlesin selle peale tihti ja äkki tuli mõte, et mis oleks, kui vahetakski nüüd rollid ära. On ju hästi palju erinevaid nõkse, kuidas mingit olukorda saaks lahendada. Ja lastele oleks tore, kui nad näevad, et nemad saavad neid samasuguseid nõkse ära kasutada ka täiskasvanute peal. Mõnele võib tunduda, et lapsi kasutatakse teinekord alatult nende nõksudega ära, aga ma tahan öelda, et täpselt samamoodi annab ju teha ka täiskasvanutega. Igal juhul on see väga lõbus ja näitab, et alatust ehk ikka väga nende nõksude puhul ei olegi.

Lapsed näevad nüüd, et ka täiskasvanud on samasugused inimesed, mitte jumalad. Kas see aitab laste ja vanemate vahekorda inimlikumaks ja paremaks muuta?

Kindlasti aitab. Ja näitab veel sedagi, et ka täiskasvanud on kunagi lapsed olnud, kui neid õnnestub samade nõksudega panna tegema, midagi, mida nad ei taha esimese hooga teha, aga mis on neile siiski üldiselt hea. Need on, ma ütleksin isegi niisugused klassikalised ja veidi mustvalgedki näited, kuidas teatud situatsioone lahendada.


Need lood on tulnud siis teie enda kogemustest?

Hästi palju asju on jah tulnud oma peres ette. No kõik need magamaminekud või keeldumine söömisest või riidesse panemisest. Neid asju on, ma usun, väga paljudes peredes. Aga on ka selliseid asju, mida võib-olla tuleb harvemini ette, näiteks – ei taha küüsi lõigata, ei taha juukseid lõigata. Või keeldumine hambaarsti juurde minekust. See viimane sobib ju hästi ka täiskasvanute "ma ei tahaks". Kõik need raamatus olevad situatsioonid on välja kasvanud elust enesest.

Teil endal on peres ka mitu last?

Minul on neli last, üks aasta ja seitsmekuune, üks seitsme aastane, ja kaks juba suuremad.

Nii, et olete selle raamatu peale mõelnud juba pikemat aega?

Need juhtumised, mis raamatus ümberpöördult täiskasvanutega juhtuvad ja kõik need nõksud, mida jonni vastu kasutada, on pärit joma kogemustest. Neid on meie peres proovitud aastaid.

Üks asi on jah oma peres aset leidnud seigad, aga te olete ju palju teinud nii lastele kui ka täiskasvanute üritusi. Kas need on ka üht-teist õpetanud?

Selle raamatu puhul ehk otseselt nende ürituste kaudu pole olnud võimalik midagi otse võtta, aga kaudselt teatud suhtumisi ja väljendeid ikka on ka sealt tulnud. Samuti isegi teatrist. Nii, et igalt poolt natuke. Aga põhiline on ikkagi oma pere kogemus.

Kas täiskasvanud on siis nagu lapsedki?

Jah ja ei. Aga kindel on see, et ka täiskasvanud jonnivad. Natuke erinevate asjade puhul vast kui lapsed, aga ikkagi ütlevad tihti: ma ei taha!

No näiteks, et ma ei taha küüsi lõigata. Sageli juhtub, et ema või isa lõikab neid küüsi liiga sügavalt ja lastel tekib ebamugav tunne. Aga pange siis üks põnev multikas peale, mis võtab kogu lapse tähelepanu ära ja ta ei pane tähelegi, kui küüned on juba lõigatud! Need on praktilised nõksud. Nii et kui ka laste vanemad selle raamatu läbi loevad, siis nad saavad palju targemaks, kuidas käituda nii, et laste protest oleks rahumeelselt ära lahendatud.

Seda võib vaadata ka kui käsiraamatut?

Kõige parem on nii, et vanem loeb raamatut õhtuti lastele ette ja siis nad saavad seda teemat juba koos arutada.

Nii et sellest raamatust on peres ka sündimas suur praktiline kasu igapäevaelus?

Loomulikult. Kõige parem, mis võib juhtuda on see, et kui niisugune jonni koht hakkab igapäevaelus tulema, ja nii lapsele kui vanemale see etteloetud koht hakkab meenuma, laheneb olukord ehk iseenesestki ilma suurema kärata.

Laadimine...Laadimine...