FOTOD JA VIDEO: Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas saavad emad-isad beebi juures olla ka intensiivravipalatis

Täna avatud keskhaigla sünnitusmaja sünnitus- ja vastsündinute keskuses on renoveerimistööde tulemusena valminud uued sünnitustoad, kaasaegne operatsiooniplokk ning vastsündinute intensiivravi perepalatid. Laste intensiivravi rajaja Eestis, abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on beebide ravi teinud aastatega suure hüppe.

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD JA VIDEO: Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas saavad emad-isad beebi juures olla ka intensiivravipalatis

Video: Dmitri Povilaitis

Täna avatud keskhaigla sünnitusmaja sünnitus- ja vastsündinute keskuses on renoveerimistööde tulemusena valminud uued sünnitustoad, kaasaegne operatsiooniplokk ning vastsündinute intensiivravi perepalatid. Laste intensiivravi rajaja Eestis, abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on beebide ravi teinud aastatega suure hüppe.

Loodud on kõik tingimused, et kiiretes sünnitusabi olukordades senisest veelgi paremat abi osutada. Kasutusele on võetud "ukselt-uksele" lahendus, mis tähendab, et sünnitustoad, keisrilõike operatsioonituba, stabiliseerimisruum ning vastsündinute intensiivravi asuvad kõik vahetult üksteise kõrval samal tasapinnal.

37images

Kevadel alanud ehitustööde käigus läbisid uuenduskuuri kõik sünnitustoad, loodi tänapäevastele standarditele vastav operatsiooniplokk koos vastsündinute elustamis- ja stabiliseerimisruumidega.

"Kui laps on sündinud ja tema tervisega on probleeme, võib ta vajada elustamist ja ka lihtsalt jälgimist, kuidas ta kohaneb üsavälise eluga," rääkis Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar. "Stabiliseerimisruumis me saame jälgida, monitoorida ja vajadusel ka ravimeid manustada. Edasine käekäik sõltub sellest, kuidas kohanemine toimub. Võib olla läheb laps siit edasi intensiivravi palatisse jälgimisele. Aga võib olla ka nii, et esimene kriis on möödas ja õige pea ootab tee ema juurde."

"Keskhaigla sünnitusmaja perepalatid on väga mugavad, meie perel on neist ja maja personalist kõige meeldivamad mälestused," rääkis aastase poja Augusti ema Riin Karu. "Minu jaoks oli eriti tähtis voolava vee olemasolu ja duši kasutamise võimalus."

"Sünnitustubasid olemegi sisutanud nii, et tuleme sünnitajatele vastu ja kuulame, mida nemad soovivad," rääkis Arusaar. "Muidugi ei ju keegi, et tema sünnitusel juhtuks midagi ootamatut, kõik soovivad ju sünnitada tüsistuste vabalt. Seetõttu peabki tuba olema selline, et siin saaks valudega olla, lõõgastuda ja sobivaid asendeid leida. Vesi on tõepoolest väga populaarne, paljud naised soovivad kasutada ka tugiraame ja patju sobivate asendite leidmiseks. Isegi redeleid seina peal võib vaja minna. Kõik sellised lahendused on siin olemas. Samas on kõrvuti needki võimalused, et kui omal jõul sünnitusvalu ja vaevaga toime ei tule, siis saame appi võtta moodsa meditsiini ja hakata ravimitega sünnitustegevust valutustama. Täpselt nii nagu keegi soovib ja kuidas kellelegi sobib."

Uudse lahendusega peresõbraliku neonatoloogia ehk vastsündinute intensiivravi osakonna valmimine on keskhaiglas kauaoodatud sündmus.

"Täitunud on meie pikaajaline unistus, oleme ju aastaid töötanud selle nimel, et ema ja laps peavad saama kokku esimesel võimalusel, mis on väga oluline nii lapse kui pere kui terviku seisukohalt," ütles Arusaar. "Nüüd on meil see võimalus olemas, et need lapsed kes vajavad siiski ka õdede valvsamat pilku , arstide suuremat hoolt ja pidevat jälgimist, nende jaoks on nüüd loodud tingimused olla intensiivravi palatis koos oma perega. Siin saab olla ema ja kui isa soovib, on ka tema jaoks kohake tehtud. Seda otsustab pere, kuidas nende võimalused on. Vahel isad peavad lihtsalt tööl käima. Kui aga saavad elu kohandatud, võib siin täiesti olla ka nii, et hommikul läheb isa tööle , õhtul tuleb siia tagasi. Need palatid on tausta , sest kuuluvad tähtsa osana lapse ravisse."

Laste intensiivravi rajaja Eestis, abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on beebide ravi teinud aastatega suure hüppe.

 

"Kui mõtlen seitsmekümnendatele aastatele, ei osanud me toona praeguseid võimalusi muidugi ette kujutadagi," rääkis Martinson. "Toona peeti intensiivravi küllaltki agressiivseks meetodiks ja isad-emad said beebit vaid klaasi seistes vaadata."

Kolme lapse isa, tegevlinnapea Taavi Aas julgustas linlasi julgelt keskhaigla kaasaegset keskkonda kasutama, seda enam, et veel hiljuti olid olud märksa teiselaadsed. Kui aastakümned tagasi said isad läbi sünnitusmaja akna näha vaid väikest pampu, aastaid hiljem lubati isad beebit vaatama kolmandal päeval, siis täna on isad juba sünnituse juures.

"Praegu aga oleme jõudnud juba sinnamaani, et vanemad saavad lapsega koos olla ka intensiivpalatis," sõnas Aas.
"Juhul, kui lapsevanemal on abi vaja, on siin majas kõik olemas," kinnitas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "See teadmine annab turvatunde."

Sotsiaalministeeriumi esindaja Heli Paluste sõnul kinnitab sellist usaldust ka statistika.

"Meie arstid ja ämmaemandad teevad ülihead tööd," sõnas Paluste, kelle sõnul on Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmaja Eesti üks tippkeskusi. "Sünnituseelsed ja järgsed näitajad on tõeline edulugu."

Esimesena avati intensiivravi perepalatid Pelgulinna sünnitusmajas.

"See, et intensiivravis on toodud juurde perepalatid, on väga tore," ütles Martinson. "See muudab osakonna töö töötajatele raskemaks, emasid on vaja õpetada ja jälgida ning neil on alguses kindlasti tuhandeid küsimusi, kuid ema ja lapse seisukohast on see hädavajalik."

"Kahesaja kolmekümne kahe aastane haigla nooreneb tasapisi," tõdes keskhaigla juhatuse esimees, haigla kliiniline juht Ralf Allikvee. "Üheksakümne viie protsendi ulatuses on kolmas korrus valmis. Läheme 21. sajandisse sooviga olla parimad Eestis."

"Perepalatis on nüüd ka vastsündinute kuvöös, mis lubab emal ja vajadusel isalgi beebi juures olla ööpäev läbi," lisas Arusaar. "Väga paljud intensiivravi vajavad beebid on enneaegsed ja ootamatu sünnitus on emale tavaliselt üsnagi suur šokk. Selline lähedus julgustab vanemaid lapsega tegelema ja mõjub terendavalt beebile."

Ka sünnitustubade kõrval välja ehitatud keisrite operatsiooniblokk on Arisaare sõnul kõigiti kaasaegne lahendus.

"Sünnitusabi on ettearvamatu ja kunagi ei tea, kui kiiresti ja kellel võib sünnitus muutuda selliseks, et meil on vaja kiiresti kas lapse või ema elu päästa," selgitas Arusaar. " Seetõttu me ei tohiks kaotada minutitki, et saaks ruttu ja kiiresti abi, et me ei kulutaks aega transpordile ja saaksime sünnitustubadest otse operatsioonituppa. Laste stabiliseerimisruum asub selle kõrval. Ruumid asuvad kõik teineteise vahetuse läheduses. Nii on mugavam töötada ja saame osutuda üha paremat arstiabi."

Tehakse kõik selle nimel, et keisrilõikeid oleks vähem.
"Keisrilõigete arv läbi aastate on olnud enamvähem ühesugune, alla kahekümne protsendi," sõnas Arusaar. "Mõni aasta17, mõnikord 18 protsenti. Teeme kõik selle nimel, et keisrilõigete arv liiguks kahanevas suunas, sest iga keisrilõike järgi tõusen risk, et järgmine sünnitus tuleb taas keisrilõikega."

Kaks aastat tagasi avati Ida-Tallinna keskhaigla sünnitusmajas neljateistkümnele perepalatile veel kümme kõigi mugavustega peretuba lisaks.

Laadimine...Laadimine...