"Kõigil eakatel on õigus inimväärsele elule ja vastavatele toimetulekuvahenditele," rääkis Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik. "Keegi ei tohiks vanemas eas olla ilma miinimumsissetuleku tagatisteta. Kodu omamine on üks klassikalisi kaitseid vaesusriski eest, aga paraku on Eestis ka koduomanikud vaesusriski seas." Ta tõdes, et pensionikulutused on Eestis 7% SKPst, kuid näiteks Hollandis on see 14%. "Oleme Euroopa sabaotsas."
Salme kultuurikeskuses arutasid eksperdid ja poliitikud konverentsil “Jätkusuutlik pension Eestis”, milline saab olema pension ja kuhu suunas tuleb meil liikuda.
“Kõigil eakatel on õigus inimväärsele elule ja vastavatele toimetulekuvahenditele,” rääkis Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik. “Keegi ei tohiks vanemas eas olla ilma miinimumsissetuleku tagatisteta. Kodu omamine on üks klassikalisi kaitseid vaesusriski eest, aga paraku on Eestis ka koduomanikud vaesusriski seas.” Ta tõdes, et pensionikulutused on Eestis 7% SKPst, kuid näiteks Hollandis on see 14%. “Oleme Euroopa sabaotsas.”
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse tõdes, et me kulutame palju vähem sotsiaalkaitsele kui Euroopa riigid, ent teeme seda ökonoomselt.
“Kui vanade eest hoolitsemine sunnib nooremaid loobuma aktiivsest tööelust, siis on see riigi jaoks häirekella koht.
“Kui vanade eest hoolitsemine sunnib nooremaid loobuma aktiivsest tööelust, siis on see riigi jaoks häirekella koht. Hoolduskoormus ei tohi ületada mõistlikku piiri. Hooldusvajadus aga kasvab,” rääkis ta ja lisas, et vanaduspension on kaks kolmandikku hooldekodu maksumusest. “Diskussiooni koht on see, kuidas see vahe tasuda.”
Kuuse rääkis, et Maailmapank soovitab 500 miljonit eurot juurde panema pikaajalisele hooldusele. Seega tuleb arutada, milliste maksude tõusust peaks seda raha saama. “Muidugi ei kao inimeste omarahastamine kuhugi, aga see peab olem jõukohane. Sotsiaaltranspordi kättesaadavus on ka praegu probleem. Oma kodust lahkuma sunnib ka kodude kohandamatus. Selleks peab ka abi andma. Hea teenus aitab kompenseerida eakate väikest sissetulekut.”
Endine sotsiaalminister Jaak Aab rääkis, et pensionireformi eesmärk on see, et madalamad pensionid ei kukuks veelgi madalamale.
Eesti on esirinnas ebavõrdusete sissetulekute poolest Euroopas.
“40% peaks olema netopension inimese netopalgast. Me ei suuda tulevikus seda 40% taset hoida, isegi kui räägime kõigist kolmest sambast. Kuid inimväärne sissetulek peab säilima. Ligi 40% eakatest elab Eestis suhtelises vaesuses. Euroopas umbes 13%. Eesti on esirinnas ebavõrdusete sissetulekute poolest Euroopas. Viimast korda tõsteti erakordselt Eestis pensioni 2005-2007, kui Keskerakond oli valitsuses. Me peame ka praegu mõtlema erakordsele pensionitõusule. 60+ naiste seas on suhteline vaesus kiiresti kasvanud, sest mehed on juba surnud.”
Eesti annab sotsiaalkaitseks 16% SKPst, teised Euroopa riigid keskmiselt 28%, rääkis Aab ja tõi välja, et me ei suuda oma pensionäride toimetulekut kindlustada. “Palgad ja hinnad kasvavad kiiremini kui pensionid. Meie taotlus on, et 20% võrra tõsta Eesti pensioneid. Kui me suudame seda 2020. aastaks, on see hea. Sellega riik pankrotti küll ei lähe. Seega Keskerakond tahab 2020. aastaks tõsta pensione 100 euro võrra!”
Igal sambal on eri ministeerium.
SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst tõi välja, et arenenud riikides on tööandja pension üks pensioni osa. “Viskan küsimuse poliitikute kapsaaeda. Kuidas see pensionisüsteem toimib? Igal sambal on eri ministeerium. Kes juhib terviklikku pensionipoliitikat? Kuna seda pole, on tehtud apsakas kolmanda samba pensionil, et nüüd hakkame seda teatud juhtudel topelt maksustama. On halvasti hallatud.”
Ta rääkis, et Rootsis on samuti kolm sammast olemas. Esimene – riiklik, teine – tööandja pension ja kolmas vabatahtlik teatud soodustusega kogumine. “Tervikvaade on. Meil on ka esimene sammas, aga edasi? Me võtsime esimese samba tüki, nimetasime selle teiseks sambaks ja ongi. Kui Eestis räägime 3. sambast, siis selle osatähtsus on meil nulli lähedane. Ta ei tööta. Esimene ja teine sammas toob põhilise. Oluline oleks , et sambad oleksid lisandväärtusega kõik. Teine sammas on meil alla võtmas demograafilisest riskist tuleva negatiivse mõju, aga ei too palju rikkust juurde.”
