14 kommentaari

sotsid Rootsi, vapsid Soome

Vasta kommentaarile

Üheks võimaluseks oleks sotsialistidele võimaluse loomine luua teat keskus Rootsis ja vastukaaluks vapsidele Soomes. Sisuliselt oleks tegemist Eesti tolleaegse seisundi mõnetise kindlustamisega vähemalt üritamisega. Paraku Päts ja Laidoner ei kasutanud neid võimalusi ära ometi oli nii teat aeg kui ka teat rahalised vahendid. Läti diktaatorikalduvustega Karlis Ulmanis teatavasti suunas läti sotsialiste pakku Rootsi ennetades tegelt Nõukogude okupatsiooni.

keiss

Vasta kommentaarile

http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=13908
Ajakirjanik Andres Raid nõudis Tallinna halduskohtus Sotsiaalministeeriumilt Genfi konventsioonist lähtuvalt enese represseerituks tunnistamist kui Nõukogude armees teenima sunnitud eestlast ja taotles Sotsiaalministeeriumilt sellega kaasnevaid represseeritutele suunatud hüvitisi. Tallinna halduskohus, Tallinna ringkonnakohus ja nüüd ka Riigikohus otsustasid, et Nõukogude armees teenima sunnitud eestlasi ei represseeritud.
Samas on meie võimud absoluutselt veendunud, et Eesti riik oli Nõukogude Liidu poolt okupeeritud. See teooria on sisse viidud ka ajalooõpikutesse.

http://rus.delfi.ee/projects/opinion/article.php?id=19907972

Jaan Tõnisson ja Karl Säre

Vasta kommentaarile

Eesti võimud tulid vastu Eesti Vabariigi kodanikule Karl Särele teatavasti ilmselt siis lisaks koduigatsusele edendama mahakäinud enamlust Eestis. Ja miks mitte võimaldada liikumist Jaan Tõnissonile tuntud opositsioonipoliitikule Eestis viibimiseks Skandinaavias ja Inglismaal?

juht vastutab nii on

Vasta kommentaarile

Vaieldamatult Konstantin Päts ja Johan Laidoner olid poliitikuina vast Eesti parimad ja tegusamad ning lisaks Johan Laidoneri tegutsemine rahvaväe juhina sõjas. Kuid võimu üleandmine sisuliselt vastupanuta...
Loomulikult võib siin viidata tekkinud olukorrale kuid juhid peavad kõike silmas pidama selleks nad juhid ju on. Miks mitte opositsioonipoliitikut Jaan Tõnissoni saata Rootsi sügisel 1939 ja sealt edasi Inglismaale oli ju võimalus...Eestlased peavad austama ja austavad oma suurmehi kuid samas olema ka kriitilised oma juhtkonna suhtes. Paraku vajaliku kriitikameelsuse puudumine on nendele mitmesugustele Trofimmide omane, kahjuks. Pätsi ja Laidoneri käitumine oli lubamatu oma inimeste suhtes tolles asi andestamatu tegelt iga inimhing väärib päästmist. Ja oli teat võimalusi.

riigil on vaid huvid

Vasta kommentaarile

Lugupeetavad riigil on vaid huvid ja ainult käib kõikide riikide kohta kui ikka on tegu riigiga vahel tegu vaid territooriumiga. Winston Churchilli klassika Venemaa sadamad Läänemere ääres tuleb meelde tegu siis Läti ja Eestiga ei midagi arusaamatut.Või siis Rootsi nn maailma südametunnistuse de facto ja de jure tunnustusega Eesti, Läti ja Leedu kuulumisest Nõuk. Liidu koosseisu sisuliselt momentaalselt ei mingit venitamist momentaalne tunnustus tegelt de facto ja de jure. Respekt rannarootslaste momendiks siis Nõuk. Liidu kodanike Pakri saarlaste evakutsiooni eest Rootsi kuid momentaalne de facto ja de jure. Riigil on vaid huvid.

mõjusfäärlane postitas:

http://kultuur.elu.ee/ke509_Stailin-Hitler.htm
Ameerika Ühendriigid, kes seni olid aktiivselt aidanud üles ehitada Nõukogude Venemaa kommunistlikke kulisse, jälgisid tähelepanelikult sündmusi Euroopas. Senaator Harry S. Truman, kellest hiljem sai asepresident ja president, teatas: „Kui me näeme, et Saksamaa hakkab võitu saama, siis peame aitama Venemaad. Aga kui Venemaa saab ülekaalu, siis tuleb meil aidata Saksamaad. Las nad tapavad nagu jaksavad.”

1941. aasta 30. juulil sõlmisid NLiit (Maiski) ja Poola (Sikorski) Londonis vastastikuse koostöölepingu.
Nõukogude pool tunnistas kehtetuks MRP Poolat puudutanud osa. Olukorra teeb huvitavaks see, et 30. juulil olid Poola ja NLiit omavahel sõjajalal...
Poola pagulasvalitsus oli Prantsusmaal, Angers’i linnas, kuulutanud NLiidule sõja 1939. aasta 18. detsembril seoses sellega, et NLiit andis Wilno (Vilniuse) piirkonna üle kolmandale osapoolele, Leedule! (Angers’i deklaratsioon).

1943. aasta 20. augustil peale Kurski lahingu lõppu kohtusid Kanadas Quebecis USA ja Inglismaa vägede ülemjuhatajad ning Roosevelt ja Churchill. Arutati sõja võimalikku jätkamist hoopis Saksa poolel.

https://en.wikipedia.org/wiki/Percentages_agreement
Üks Stalini – Churchilli saladokument mõjusfääridest.
Kui Churchill ja Stalin hakkasid aastal 1944 Euroopat mõjusfäärideks jagama, siis Jugoslaavia jäi rohkem Inglise mõjusfääri, samuti ka Kreeka, kuigi võimule olid tulemas kommunistid. Vastavalt kokkuleppele mõjusfääride kohta loobus Stalin Kreeka kommunistide toetamisest.

Suurriik Poola ja Eesti

Vasta kommentaarile

Eesti vaatevinklist enne II ilmasõda Poola oli nn suurriik kellega püüti arvestada suhetes Nõuk. Liiduga. Tegelt Poola oli kõigile pelgalt tühi koht nii Saksamaale, Nõuk. Liidule kui ka nn Poola liitlastele Prantsusmaale ja Inglismaale. Poola järjekordne jagamine - kui mitmes teab keegi - pani paika ka Eesti saatuse ja Eesti juhtide otseseks kohuseks püüda antud olukorras kaitsta oma inimesi - nii palju kui see oli Eestile võimalik. Teat võimalused olgugi väikesed ju olid. Kuid mida tehti tegelikult ei kasutatud kõiki võimalusi selles asi kõiksugu nn Trofimmid ja monumentijad.

pan kapitan postitas:

1933. aasta aprillis kohtusid Genfis Saksa propagandaminister Goebbels ja Poola välisminister Beck. Leiti, et Saksamaa ja Poola huvid Ida – Euroopas langevad kokku. Mõlemad riigid võivad oma territoriaalprobleemid lahendada Nõukogude Liidu ja Balti riikide arvelt. Poola võib saada Danzigi koridori eest Leedu ja väljapääsu Mustale merele, Saksamaa pretendeerib Lätile ja Eestile.
1934. aastal ilmus Berliinis E. Von Reibnitzi brošüür „Der deutsch – polnische Ausgleich“.
Selles teatati, et Saksamaa ja Poola ei saa jääda ükskõikseks Kaug – Idas ja N.Liidus toimuva suhtes, ja et ühiseks võitluseks kommunismi vastu tuleb luua Poola – Saksa blokk.
Soovitati anda Ukraina ja Leedu Poolale. Saksamaa saab vastutasuks Danzigi koridori, Ülem – Sileesia, Pomorze ja Poznani.
1934. aasta 26. jaanuaril sõlmiti Saksa – Poola mittekallaletungipakt.
Pilsudski aegne Poola oli Saksamaa liitlane ja Pilsudskit kavandati kuni tema surmani 1936. aastal Poola - Saksa ühendarmee etteotsa kallaletungi korral Nõukogude Liidule.  Pilsudski matuste ajal sammus Hermann Göring matuseliste esireas.
Hiljem tulid Poolas võimule Inglise orientatsiooniga isikud ja kõik muutus.
http://www.jrbooksonline.com/PDF_Books/David%20Hoggan-The%20Forced%20War.pdf

1938. aasta Müncheni konverentsi otsuste tulemusena said oma osa ka Poola ja Ungari, vaid ukrainlastele öeldi omariiklus ära, sest hoopis Slovakkia iseseisvus.
Huvitav on ka see, et inglaste poolt toetatud Armia Krajowa sõdis nii sakslaste kui ka Punaarmee vastu. Mõistagi siis Punaarmee Varssavi ülestõusu ei toetanud. Hiljem tegid sakslased poolakatele selgeks, et nüüd on neil koos sakslastega ühine vaenlane - Punaarmee.

teat aeg

Vasta kommentaarile

Eesti võimudel oli teat ajaline võimalus mingi hulk inimesi päästa saata Soome ja Rootsi paraku toda ajalist võimalust ei kasutatud. Tekkinud olukorras oleks pidanud saatma ülemere luureohvitserid ja kaitsepolitsei ametnikud ja rida poliitikuid küllap veel teisigi. Loomulikult Eesti võimalused olid väikesed kuid ühtteist oleks siiski suudetud teha. Võrdluseks tšehhide käitumine ja kogenud poolakad või siis Antanas Smetona lahkumine Leedust vahetult enne okupeerimist. Teat võimalus oli paraku Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri tollane tegevus oma inimeste suhtes lubamatu.

vapsik postitas:

1939. aasta oktoobris tühistas Uluotsa valitsus ka välispasside kehtivuse, mis tegi välismaale mineku sisuliselt võimatuks. Keelati ära ka telefoni - ja raadioside välisriikidega. Selle täitmist kontrollis Polpol, kelle enamus ametnikke sattus hiljem NKVD kätte...
Tänu oma kutsealastele oskustele ja Saksa kolleegide abile Abwehri' ist, õnnestus aga Eesti sõjaväeluurajatel eesotsas kolonel Richard Maasing' uga Polpo' i ninapidi vedada ja riigist lahkuda.

iirlane

Vasta kommentaarile

Pärast Tšehhoslovakkia okupeerimist Saksamaa poolt 1939. aasta märtsis alustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja NLiit konsultatsioone Saksamaa peatamiseks. Üheks selle osaks said nn Briti garantiid erinevatele riikidele, mida määriti riikidele pähe ka tahte vastaselt.

1939. aasta 2. juunil Inglismaa ettepanek, kus nõutakse Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Türgi ja Belgia garanteerimise õigust nii otsese, kui kaudse agressiooni puhul Saksamaa poolt.

6. juuni - Eesti saadik A. Torma esitab Briti valitsusele noodi, milles lükatakse tagasi suurriikide poolt peale sunnitud garantiid.

7. juuni - vastuseks suurriikide diktaadile kirjutatakse alla hoopis Eesti Vabariigi ja Saksamaa vahelisele mittekallaletungi lepingule ja selle salaprotokollile, mis kohustas Eestit koordineerima NLiidu vastased kaitsemeetmed Saksamaaga.

1939. aasta 26. juunil algasid NLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide läbirääkimised Moskvas. Need lõppesid 1. juulil kompromissiga: Balti riigid allutatakse kolmikliidu lepingu tingimustele salajase protokolli alusel ilma nende nõusolekuta.

2. juuli esitasid Eesti, Läti ja Soome saadikud Londonis Briti välisministeeriumile noodi, milles teatavad, et nende riigid ei soovi olla käsitletud kolme suurriigi vahel sõlmitud kokkuleppes.
Britid sellega ei arvestanud ja garantiide andmine delegeeriti NL-ile. Baaside leping on ka Rahvasteliidus registreeritud leping.

no nii

Vasta kommentaarile

http://www.pealinn.ee/tagid/koik/eesti-teenis-vene-kullaarist-hiigelkasumit-n190268
Paljude idaäri ajajate tulud Eestis hakkasid pärast seda, kui Venemaa sai lääneriikidega otse kaubelda, kokku kuivama. Pätsi ja Laidoneri Harju Pankagi tabas krahh. Päts sebis end jurist-konsultandiks idanaabrite naftafirmale, mida kutsuti Naftasündikaadiks. Enamlased maksid talle selle eest töötasu 4000 dollarit aastas, mis oli tol ajal 18 000 Eesti krooni.

http://vapsid.weebly.com/paumltsi-diktatuur.html#.WOpyU9Tyjcs
President Pätsi erisuhted sovjettidega.

temaatik

Vasta kommentaarile

https://objektiiv.ee/konstantin-patsi-kuuditamise-aastapaev-ja-pro-baltico/
16. novembril 1943
Moskvas kohtusid brittide Anthony Eden, Cordell Hull Ühendriikidest, Hiina välisminister Foo Ping-Sheung ja Vjatšeslav Molotov NSVL-i esindajana. Kiideti heaks ühisavaldus, milles lubati jätkata võitlust kuni vaenlase, Hitleri Saksamaa tingimusteta kapitulatsioonini.
Molotov allkirjastas selle, kui Ühendriigid olid lubanud mitte sekkuda Euroopa tulevaste piiride küsimusse. Lepiti kokku ka selles, et Hitleri liitlaste suhtes saab otsustusõiguse riik, kelle kanda oli olnud suurem koormus võitluses konkreetse satelliitriigi vastu. NSVL sai vabad käed Soome suhtes. Kolme Balti riiki aga isegi ei mainitud selles avalduses.

http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=28820
Winston Churchill: MRP sõlmimises olid süüdi Balti riigid ise.

http://kultuur.elu.ee/ke492_salapakt.htm
1939. aastal sõlmiti peale Molotov-Ribbentropi pakti veel üks salapakt, mille olemasolust polnud avalikkus palju aastaid teadlik.

võim on vastutus

Vasta kommentaarile

Seltskonnale võim on eelkõige vastutus elik riigijuht alati vastutab. Mida tegi Eesti riigi juht oma inimeste päästmiseks peale nn baaside lepingut kuni okupatsioonijõudude saabumiseni? Suutis päästa oma hää Karl Selteri? Kelle veel? Kõike ja kõiki ei suuda mitte keegi kuid iga inimhing väärib päästmist kas mitte mitmesugused Trofimid.

Laadimine...Laadimine...