FOTOD JA VIDEO! Õdede Liidu president: päris mees "õe" nimetust ei karda

Eestis töötab praegu umbes 8300 õde, kuid tervishoiusüsteemis on täitmata enam kui 500 töökohta. Vajadus õdede teenuste järele suureneb pidevalt ja õed on valmis võtma rohkem vastutust, aidates näiteks krooniliste haigete seisundit jälgida. 

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD JA VIDEO! Õdede Liidu president: päris mees "õe" nimetust ei karda

Enn Tosso / Video: Dmitri Povilaitis

"Mulle meeldib väga ühe meie noormehe ütlus, et päris mees "õe"nimetust ei karda. Kindlasti meelitab mehi action, mida pakub töö kiirabibrigaadi juures," ütles Eesti Õdede Liidu president Anneli Kannus. "Vastupidiselt arstidele on suurim puudus õdedest Tallinnas."

19images

Kannus tunnistas  "õdede ja ämmaemandate aasta" väljakuulutamise järgselt Pealinnale, et noormehi loomulikult õenduse erialal napib ning "õe" nimetust veidi peljatakse, kuid tõelisele mehele ei tohiks see küll probleemiks olla. Statistika kinnitab tema sõnu, sest kui mõni aasta tagasi õppis õenduse erialal kolm protsenti mehi, siis nüüd küündib noormeeste osakaal kümnendikuni.

"Kindlasti meelitab mehi action, mida pakub töö kiirabibrigaadi juures," sõnas Kannus. Seetõttu jagub ka mehi enam-vähem igasse brigaadi. Teistes ametites on mehi mõistagi vähem.

Teine probleem, mis õdesid kimbutab, on keskmine vanus, kuna sarnaselt arstidega jääb noorte osakaal üha vähemaks. Samas suureneb õe roll ja vastutus. Kui näiteks kohapeal puudub perearst, tuleb õel osaliselt tema rolli täita ning arstiga saab konsulteerida telesilla vahendusel.

Kannuse sõnutsi ei karda ka vanemad õed tehnikat kasutada. "Soomes ja Rootsis on isegi nõnda võimalik, et õde mõõdab patsiendil pulssi või vererõhku ning arst vaatab näitu läbi telesilla hoopis eemalt," viitas Kannus võimalustele, mida meilgi võiks juurutada. "Ka vanemad õed ei pelga uute tehnoloogialahenduste õppimist, vanim õenduse magistrant on meil seitsmekümne kahe aastane!"

Kannuse sõnul võib poolnaljatamisi tulevikus rääkida mitte "perearsti nimistust", vaid "pereõe nimistust".

Täitmata ametikohti on viissada

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli aatriumis toimunud õdede ja ämmaemandate aasta väljakuulutamisel rääkis Anneli Kannus, et meil on ametis 8300 õde, kuid neid võiks olla ideaalis kaksteist tuhat. Lisaks neile on veel eriõed, kellel on õigus pikenda retsepte ning suunata patsienti teiste spetsialistide poole.

"Neist vaid 144-l on piiratud retseptiõigus. See on tilk meres. Siiski oleme teinud määratu sammu edasi, et õed võtavad iseseisvalt patsiente vastu," osutas ta. Aastas külastatakse pereõde 2,5 miljonit korda.

"Pereõdede iseseisev rakendamine on  väga mõjuvõimas meede, kuid ka väga raske. Täitmata ametikohti on kogu Eestis viissada. Vastupidiselt arstidele on suurim puudus õdedest Tallinnas," osutas ta ning märkis, et kuna kõik lõpetajad juba töötavad abiõdedena, siis lähiajal mitte mingit leevendust loota pole.

Eesti tervikuna vajaks juurde 4000 õde, kuid järgmise kümne aastaga ei suudeta sedavõrd palju koolitada. "Mis siis jääb tegemata? Võime öelda, et õde teeb vaid hädavajalikke asju. Kui on valida, kas teha süsti või lihtsalt patsienti lohutada, siis viimane jääb tegemata. See aga tähendab probleemi tulevikus, sest patsient jääb ilma õpetussõndadeta  ning kätub tulevikus jälle valesti. Viimased viis aastat on õele ülesandeid kogu aeg juurde pandud, aga midagi ära pole võetud. Ühel hetkel on piir käes," hoiatas Kannus.

Purjus mehele löödi käärid rindu

Maas lamab purupurjus mees, kellele on rindu löödud käärid. Mees oigab ja haliseb. Sellist pilti võime näha Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli praktikumis. Tegemist on õppusega, kus noored õenduse eriala tudengid saavad harjutada oskusi kiirabi andmisel.

Kiirabiautost kargavad signaali peale välja kaks noormeest ja neidu. Neil on aega kaksteist minutit, et tutvuda olukorraga, anda esmaabi ning valmistada patsient ette transpordiks haiglasse.

"Hallo, kas kuuled mind?" hüüab tudengist noormees kõva häälega. Patsienti mängiv kaasõpilane vaid oigab ning ei vasta midagi. "Tee suu lahti! Mis su nimi on?" Vastuseks vaid oiged ja halin. "Tunda on alkoholi lõhna! Kes sulle käärid rindu lõi? Kus sa käisid?" Tasapisi tundub, et patsient hakkab kiirabitöötaja sõnadele reageerima ning tahab koju minna. "Koju?" hüüatab noor kiirabitudeng, "kojuminek ei tulnud sul hästi välja. Nüüd läheme haiglasse!"

Kõik kolm praktikanti demonstreerivad, et kiirabi töös pole olulised mitte ainult meditsiinilised teadmised, vaid ka suhtlemisoskus. Kui patsient on joobes ja haavatud, peab kiirabitöötaja suutma olukorda selgitada, patsiendiga suhelda ning samal ajal haava siduda ja verejooksu peatada. Selline töö näib eriti noormeestele sobivat.

Laadimine...Laadimine...