FOTOD JA VIDEO! Prantsuse lütseum sai kaasaegse võimla koos palliplatsi ja jooksurajaga õues

"See on ju omaette teadus kohe! Selle peale tehakse doktoritööd!" peab Leesi kehalist kasvatutust ja lütseumi avardunud spordivõimalusi võimlahoone valmimisel ülioluliseks.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus Tallinn Video

FOTOD JA VIDEO! Prantsuse lütseum sai kaasaegse võimla koos palliplatsi ja jooksurajaga õues

Kai Maran/Video: Dmitri Povilaitis

"See on ju omaette teadus kohe! Selle peale tehakse doktoritööd!" peab Leesi kehalist kasvatutust ja lütseumi avardunud spordivõimalusi võimlahoone valmimisel ülioluliseks.

Esmaspäeval avati pidulikult Prantsuse lütseumi spordihoone, kus on täismõõtmetes võimla, peeglitega tantsusaal, jõusaal ning riietusruumid sauna ja duširuumiga.

26images

"Maja on oodatud juba 20 aastat," rääkis linnavolikogu esimees Mihhail Kõlvart, kelle sõnul sõltub iga unistuse teokssaamine võimekaist inimestest. "Siis iga unistus täitub ja täna on see ilus hetk käes!"

"Kui meie kooli tuntakse hästi klassikalise vaimukultuuri kandjana, siis nüüdsest on õpilastel võimalik sama kõrgele jõuda ka kehakultuuris," ütles Prantsuse Lütseumi direktor Peter Pedak. "Värske koolijuhina on minu panus veel ees, et maja mõistliku sisuga täita. See ongi kroon minu eelkäija Lauri Leesi sihikindlale tööle."

"Lauri Leesi on selle sooviga juba väga pikka aega ringi liikunud, et koolil võimla saaks olema," ütles linnapea Taavi Aas. "Heameel on selle üle, et nüüd on see unistus täitunud. Ühele unistus, teistele võimalus teha lisaks keeleõppele ka sporti. Lisaks selle, et õppida keelt, ka arendada keha."

Aasa sõnul sai võimlahoone kasutusloa just kooli sünnipäevaks.

"Tegelikult tuli kõik täpselt õigel ajal, sest sünnipäeval sai kool ka võimla kasutusloa," lisas Aas.

Võimla nurgakivi panekust ehituse valmimiseni jõuti kiiresti legendaarse koolijuhi Lauri Leesi sõnul kiiresti.

"Väga kiiresti!" rõõmustas Leesi. "Täpselt aasta!"

Leesi sõnul on kehalise kasvatuse õpetajad siin ühed suuremad võitjad.

"Nemad on nüüd kõige suuremad võitjad," rääkis Leesi. "Kujutage ette, kui peaksin oma tundi andma nii, et mul pole katust pea kohal. Pole tahvlite ega kriiti. Vaid pean huupi rääkima kuskil parginukas või laenatud staadionil. Nemad on kõige suuremad võitjad ja mul on sellest siiralt hea meel. Meil on väga tublid kehalise kasvatuse õpetajad."

"Meil on nüüd näiteks võimla, jõusaal, aeroobikasaal," rääkis kooli kehalise kasvatuse õpetaja Mairo Tänav. "Uus võimla toob oluliselt paremad sportimistingimused. Esiteks lapsed ei pea enam mööda linna ringi käima, nüüd on kõik käe-jala juures olemas. See on väga suur pluss juba aja planeerimisel. Võimla ja kool on omavahel ühenduses , enam pole vaja mööda tänavaid ringi liikuda."

Leesi sõnul tuli varasemail aastail spordivõimalusi otsida üle linna.

"Koolis tegelesime spordiga kogu aeg, aga me ei tegelenud kodus, pidime kaugele minema nagu maakoolis, kus buss viib lapsed kooli," rääkis Leesi. "Nii oli ka meil, iga päev buss tiirutas mööda linna ja viis lapsi võimlemistundi. Ehk lapsele see oligi huvitav, sai natuke sõita! Aga kujutage ette õpetajaid ja koolijuhile – milline mure ja vaev!"

Valminud ühendusteed on Leesi sõnul mugavad.

"Aga nüüd läheme maa alt," kirjeldas Leesi. "Mõlemad hooned – nii algklasside hoone kui suur hoone on spordisaaliga ühendatud. Võime siseneda sussidega!"

Leesi teab, et kes palju teeb, see ka palju jõuab. Ja alasid, millega õpilased tegelevad, on palju.

"Musttuhat ala! Need lapsed jõuavad kõike. Mõni laps on nii andekas, et õpib hästi ja teeb sporti hästi. Muusikakoolis laulab kooris ja tantsib ka veel. Nii et kes palju teeb, see ka palju jõuab."

Sportlikud eluviisid on legendaarse koolijuhi jaoks igapäevane nähtus praegugi.

"Ma olen küllaltki sportlik olnud terve elu. Sportklikke saavutusi ja spordiala pole mul olnud, sest ma pole ühe kindla spordialaga pole tegelenud. Aga jooksen kiiresti, kui vaja on joosta, käin koeraga jalutamas iga päev ja igal õhtul."

Õpianed on Leesi hinnangul ühtviisi tähtsad kõik.

"Kehaline kasvatus kui õppeaine on samal tasemel matemaatika, füüsika, emakeele ja võõrkeeltega. Või bioloogiaga, mitte mingisugust vahet ma ei tee ei õpetajail ega õppeainetel. Sama vajalik!"

Kehaline kasvatus pole tema sõnul vaid kehaline treening.

"See on ju omaette teadus kohe! Selle peale tehakse doktoritööd! Nii et mina pean seda sama tähtsaks õppeaineks nagu matemaatikat."

Uus võimla lubab Leesi sõnul muude alade kõrval tegeleda ka näiteks raskejõustikuga.

"Olen siin koolis esimest aastat, varem töötasin kolm aastat Järveotsa gümnaasiumis," ütles Tänav. "Arvan, et tunnid tuleb teha piisavalt põnevaks, tegelikult lastele meeldib sportida. Kui tunnid on põnevad, pole neil sportimise vastu midagi. Tähtis on tunde mitmekesistada ja võimalikult mänguliseks muuta, et poleks nii et tuleb ainult tambiga norme lasta. Kui asjadele läheneda pisut mängulisemalt, muutub tund meeldivamaks. Poiste lemmik on kindlalt jalgpall. Söödumänguks kustume ala, kus pall tuleb teatud alasse toimetada. Või siis põletamine ehk pesapalli kergem versioon, mis meeldib väga neljandale viiendale klassile. Kindel lemmik on rahvastepall."

Lahedad olud lubavad soovi järgi pallimänguplatsegi seada.

"Suurem pind tähendab seda, et lastel on rohkem ruumi liikuda," rääkis Tänav. "Tunni intensiivsus tõuseb ja lapsed saavad paremini oma koormuse kätte. Mängudeks on rohkem ruumi, saame rahvastepalli mängida nii risti- kui pikipidi väljakut. Korvpallirõngadki on olemas nii külgedel kui otstel. Hästi saab teha kõiki alasid!"

Abilinnapea Vadim Belobrovtsev märkis, et ettevalmistused Prantsuse lütseumile spordihoone ehitamiseks algasid juba 2007. aastal, kui viidi läbi arhitektuurikonkurss võimlahoone lahenduse leidmiseks.

"Esialgne lahendus jäi samaks, kuid üle tuli vaadata tehnilised lahendused ja kasutatavad materjalid, et ehitis vastaks tänastele nõuetele. Tulemuseks on igati kaasaegne ja ümbruskonnaga harmoneeruv spordikompleks, kus on ideaalsed tingimused sportimiseks," sõnas abilinnapea.

Prantsuse lütseumi spordihoone arhitektuurse lahenduse autor on QP Arhitektid OÜ (Tõnu Laigu, Koit Ojaliiv ja Mari Rass). Võidutöö alusel algatati 2009. aastal detailplaneering ning selle valmimise ja kehtestamise järel asuti spordihoone projekti koostama. 2016. aasta lõpus otsustas linn lütseumile spordihoone rajamise taaskäivitada.

Spordihoones on oskuslikult ära kasutatud kõik võimalused, mida piiratud linnaruum pakub. Maja on väikesele maa-alale sobitatud nii hästi, et tänava ja ümbritsevate majade tasandilt pole seda peaaegu nähagi. Hoone kõrvale on mahutatud ka jooksurada ja palliplats. Ühtlasi leiab spordihoonest veel tööõpetuse klassi, kus on seadmed puu- ja metallitöödeks ning muud õppevahendid. Spordihoone on lütseumi õppekorpustega ühendatud tunnelitega, millest üks on valmis ning teine valmimisel.

Prantsuse Lütseumi spordihoone ehitushanke võitis Nordlin Ehitus OÜ. Ehitus läks maksma 3,5 miljonit eurot.

Laadimine...Laadimine...