FOTOD JA VIDEO! Tallinn avas renoveeritud Sõpruse puiestee sotsiaalmaja

Abilinnapead Eha Võrk ja Betina Beškina võtsid täna ehitajalt vastu rekonstrueeritud Sõpruse puiestee 5 B-korpuse, millega tähistati terviklikku rekonstrueerimise lõppemist ja moodsa, energiasäästliku ning mitmeid võimalusi pakkuva kaasaaegse sotsiaalmaja valmimist.

Pilt: Mats Õun

FOTOD JA VIDEO! Tallinn avas renoveeritud Sõpruse puiestee sotsiaalmaja

Kai Maran

"Me oleme väga hästi kodunenud ja oleme väga tänulikud, et selline keskus siin avatud on," rääkis päevakeskust külastanud tallinlanna Luule Kangro. "Ilusad uued ruumid, väga mugav on siia ka tulla. Keskkond on väga meeldiv ja kena, üritusi on palju! Mina käin mäluringis, mis töötab regulaarselt kaks-kolm korda kuus nagu huviring. Päevakeskuses on valida ka näiteks tantsu- ja võimlemisringi vahel. Saab tegeleda käsitöögagi!"

47images

Pimedate koridoride ja korruse peale paari duširuumiga 1963. aastal ehitatud ühiselamuhoone on pärast täielikku renoveerimist saanud kaasaegseks energiasäästlikuks sotsiaalmajaks.

Rekonstrueeritud Sõpruse puiestee 5 maja ühes tiivas asuvad Kristiine linnaosa sotsiaalkorterid ja päevakeskus, teine B-korpus avab võimalused linna sotsiaaltöökeskuse teenusteks. 

Eriti meeldib Kangrole, et hoone esimene korrus pakub ka mitmesuguseid teenuseid.

"On juuksur, maniküür ja pediküür. Kõik vajalikud teenused on eakatele kättesaadavad," rõõmustas Kangro. "Mõeldud on kõigile, ka liikumispuudega inimestele on kohased kaldteed sissepääsuks."

Maja valmis kahes osas. Teisipäeval võtsid abilinnapead Eha Võrk ja Betina Beškina ehitajalt vastu hoone B-korpuse, millega tähistati terviklikku rekonstrueerimise lõppemist ja moodsa, energiasäästliku ja võimaluste rohke sotsiaalmaja valmimist.

Katusel päikesepaneelid ja keldris tehnosüsteemid

"Saame uhkusega öelda, et Tallinna linn on taas rekonstrueerinud ühe väga halvas seisukorras olnud sotsiaalmaja. Rekonstrueerimise käigus soojustati maja katus ja seinad, vahetati aknad, kütte- ja elektrisüsteemid, paigaldati katsele päikesepaneelide süsteem ja keldrisse hallvee kasutamise süsteem, " ütles Võrk. "Maja A-korpusesse on elanikud juba sisse kolinud. Nüüd ootavad elanikke ka B-korpuse uued ning kõikidele vajadustele vastavad ühiselamu toad."  

Beškina sõnul on majas sotsiaalkorterid vähekindlustatud elanikele ja ühiselamu resotsialiseerimise programmis osalejatele.

"Resotsialiseerimisteenuse näol pole tegu pelgalt majutuse võimaldamisega abivajajale ja tema perele," ütles Beškina. "See hõlmab ka teenuse kasutaja nõustamist ja toimetuleku toetamist. Uus maja annab senisest paremad võimalused inimeste individuaalsete eripärade ja privaatsusega arvestamiseks, samuti aitab neid paremini ette valmistada iseseisvaks toimetulekuks eluaseme üürimisel."

Valminud B-korpuse tubade kaasaegses kööginurgas on pliit, valamu, külmik ja kapisektsioon, kahetoalises toas mugav diivan laua ja toolidega, teises toas voodid ja seinakapid. Minikorterist ei puudu ka WC ja dušinurk. Kui varem tuli korruste vahel liigelda vaid trepist jalgsi, siis nüüd sõidab maja nullkorruselt viiendale ka ratastooli mahutav lift. Hoone B-korpuses on kaks spetsiaalselt puudega inimeste vajadusi arvestavat invakorterit, üks ühe – ja teine kahetoaline.

Võrgu sõnul saab selle hoone uuendamisega punkti ka linna ühiselamute renoveerimise programm.

"Linna ühiselamute renoveerimise programmile võib selle hoone valmimisega panna suure ja  rasvase punkti, " ütles Võrk.

Sotsiaalmajutusüksustes nüüd pool tuhat kohta

"Esimese sotsiaalmajutusüksuse avas linn Akadeemia teel aastal 2005, " rääkis linnavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esinaine Merike Martinson. "Järgmisel aastal avati 215 sotsiaalmajutuse kohta Põhja-Tallinnas. Siis hakkasime sotsiaalmajutusüksuseks ümber ehitama Kauge tänava öömaja. Renoveeriti näiteks Mahtra tänava maja, Varre tänavale kerkis täiesti uus hoone. Tänaseks on sotsiaalmajutusüksustes kokku ligi 500 kohta. Põhimõtteline vahe öömaja, varjupaiga või sotsiaalmajutusüksuse vahel ongi see, et SMÜs palume inimestele ka nõustavaid teenuseid."

Tallinna sotsiaaltöö keskuse direktor Kersti Põldemaa sõnul annavad sotsiaalmajutusüksused inimestele võimaluse õige teerada taas üles leida.

"Tallinna sotsiaaltöö keskuse resotsialiseerimisteenus tähendab lihtsas keeles iseseisvasse ellu tagasi aitamist, " rääkis Põldemaa. "Igale inimesele koostatakse individuaalne plaan, kus võetakse arvesse tema soovid ja unistused, võimalused ja vajadused. Üks eesmärke on leida töö, et inimene suudaks edaspidi ise eluga toime tulla. Siin saavad nad kasutada toa, kuid peamine eesmärk on nõustada neid iseseisvalt hakkama saama. 1. märtsist tuleb B-korpusesse 43 üksikult elama ja kümme kahekesi tuppa. Seega tuleb meie teenusele siin majas 53 inimest."

Põldemaa sõnul näitab sotsiaaltöö keskuse hiljutine kliendiuuring, et õiget teerada võib leidmast takistada nii psüühikahäire kui  tavaline minnalaskmine.

Ka endal peab tahet jätkuma

"Tegureid on palju – kellel on psüühikahäire, kel motivatsioonipuudus, " tõdes Põldemaa. "Väga paljudel on teinud alkohol oma töö. Alkoholism on haigus, millega isikus alla käib. Kõik pole võimelised tööd tegema, kuigi tööd jätkub. "

Hoone avamisel kinkis Beškina Põldemaale lootuse märgiks orhidee.

"Orhidee sümboliseerib perfektsuse poole pürgimist. Seega hea sümbol sellele majale! " lisas Beškina. "Linna sotsiaalmajad on jõudnud Euroopa tasemele, muutunud nii ligipääsetavaks kui energiasäästlikuks. "

Sõpruse pst 5 hoone hakkab vastama võimalikest kõrgeimale ehk A energiaklassile. Sotsiaalmaja projekti teostasid Tallinna linn ja partnerid. Projekti kogumaksumus on 4,05 miljonit eurot.

Kokku on sotsiaalmajas 101 korterit

Majas tegutseb ka Kristiine Tegevuskeskus ning Tallinna Sotsiaaltöö Keskus.

Maja B-korpuses on kokku 49 teenuskohta, neist 44 ühe- ja viis kahetoalist korterit (sh kaks invakorterit). B-korpuses on 49 kööktuba, millest omakorda kaks korterit on ehitatud invanõuetele vastavalt.

 

Laadimine...Laadimine...