FOTOD KLIIMAPROTESTILT! Kristin Siil: tehnoloogia arengust hoolimata ei tehta piisavalt pingutusi kliima soojenemise takistamiseks

"Kliimasoojenemine on meile teada olnud juba aastakümneid," rääkis noorte kliimaprotesti kokku kutsunud Kristin Siil. "Vahepeal on räägitud ilusaid lugusid elektriautodest, rohemajandusest, päikesepaneelidest, aga reaalselt on muutused olnud minimaalsed."

Pilt: Albert Truuväärt
Eesti

FOTOD KLIIMAPROTESTILT! Kristin Siil: tehnoloogia arengust hoolimata ei tehta piisavalt pingutusi kliima soojenemise takistamiseks (1)

Toimetaja: Moonika Tuul

"Kliimasoojenemine on meile teada olnud juba aastakümneid," rääkis noorte kliimaprotesti kokku kutsunud Kristin Siil. "Vahepeal on räägitud ilusaid lugusid elektriautodest, rohemajandusest, päikesepaneelidest, aga reaalselt on muutused olnud minimaalsed."

Eesti noored nõudsid Toompeal, et kliima- ja keskkonnateemad oleksid poliitikas number üks teema, et see kajastuks ka kõigi erakondade programmides ja et selle saavutamiseks tehtaks ühiskondlik lepe.

35images

Eesti noored osalesid üle maailma toimuval kliimastreigil. Eesti kliimastreigi algatas 16-aastane Arte gümnaasiumi õpilane Kristin Siil oma elu esimese kliimaüritusena. Veebruaris märkas neiu, et mujal Euroopas veedavad koolinoored kõik reeded tänavatel, et protestida poliitikute vastu, kes kliimamuutuste peatamiseks piisavalt ei pinguta. Siil otsustas ka meil ettevõtmise käima lükata, sest Eesti on põlevkivitööstuse tõttu üks saastavamaid riike Euroopas.

"Ma kartsin kõige rohkem seda, et keegi ei tule kohale, et ma teen ennast lolliks," rääkis Siil protestiaktsioonil sadu plakatitega noori vaadates.

Meil on juba 70ndatest aastatest selge, et kliima soojenemist põhjustab inimtegevus.

"Ainus viis hirmust üle saada, on sellele otsa vaadata ja teha seda, mis sa kõige rohkem kardad. Mul on ülihea meel näha siin nii palju inimesi, kes saavad aru, et kliima kriis on kriis. Me oleme esimene põlvkond, kes saab aru, et hävitame oma planeeti, ja viimane põlvkond, kes saab midagi teha. Kliimasoojenemine on meile teada olnud juba aastakümneid. Meil on juba 70ndatest aastatest selge, et selle põhjustajaks viimasel sajandil on inimtegevus. Me saime sellest teada 40 aastat tagasi. Vahepeal on räägitud ilusaid lugusid elektriautodest, rohemajandusest, päikesepaneelidest, aga reaalselt on muutused olnud minimaalsed.

Terve maailm protestib

Eesti noored nõuavad, et kliima- ja keskkonnateemad oleksid poliitikas number üks, et see kajastuks ka kõigi erakondade programmides ja et selle saavutamiseks tehtaks ühiskondlik lepe, vahendas BNS.

Noored soovivad riigijuhtidelt plaani, mis aitaks hoida globaalne keskmine temperatuur alla 1,5C võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Selline eesmärk lepiti kokku 2015. aastal Pariisi kliimakonventsioonil 195 riigi esindajate vahel. 

Kliimastreik on osa Fridays For Future liikumisest, millele pani aluse Rootsi koolitüdruk Greta Thunberg, kes juhtis maailma tippude tähelepanu noorte murele maailma tuleviku pärast ka ÜROs esinedes. Tema ÜROs esinemise videot on Facebookis vaadatud üle 24 miljoni korra. Streik toimub korraga umbes 100 riigis ja 1600 linnas üle maailma.

Tuhanded noored marssisid reedel Aasia suurlinnades ja panid sellega alguse üleilmsele õpilaste kliimaprotestile, millega ärgitatakse poliitikuid kliimamuutusega tegelema.

Koolipingid peaksid tühjad olema Lagosest Londonini, kuivõrd protesti korraldajad loodavad korraldada tuhat meeleavaldust enam kui sajas riigis.

Meil on üks planeet, üks kodu

Wellingtonis, Sydneys, Bangkokis ja Hongkongis tulid õpilased tänavatele kandes plakateid kirjadega "Planeet B-d ei ole", "Te hävitate meie tulevikku" ja "Kui te ei käitu nagu täiskasvanud, käitume meie".

Wellingtonis meelt avaldav Abigail O'Regan (20) ütles uudisteagentuurile AFP: "Noored inimesed haaravad siin ohjad ja saavad aru, et neil on rahvavõim. See on tõesti lahe."

Sydney kliimaprotestija Edward Gay (18) tegi üleskutse katta maailma energiavajadus täielikult taastuvenergiast. See on "ainus viis, kuidas päästa elusid siin riigis ja kogu maailmas", lisas ta.

Tema kaasmeeleavaldaja Charles Rickwood hoiatas, et kui midagi ette ei võeta, võib hävida Austraalia Suur Vallrahu.

"Eriti kui praegused keskkonnatrendid jätkuvad, näeme me ühe-kahe kraadist tõusu meie ookeanites, mis muutub lihtsalt jätkusuutmatuks ja me võime tervest Suurest Vallrahust ilma jääda," ütles ta AFP-le.

Hoolimata 30 aastat järjepidevaid hoiatusi kliimamuutuse ohtlikusest, tõusis süsihappegaasi emissioon mullu rekordkõrgele.

Pariisi kliimaleppe eesmärk on hoida soojenemist alla 2 kraadi Celsiuse järgi, kuid praeguses tempos soojeneks planeet kaks korda enam.

ÜRO teadlaste paneel hoiatas oktoobris, et katastroofi vältimiseks tuleb maailmamajandust ja tarbimisharjumusi muuta põhjalikult.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...