FOTOD! Mida teha, kui kohtad linnas jänest, rebast, kitse või koguni põtra?

"See ei ole midagi erilist näha jänest näiteks Põhja-Tallinnas, Lasnamäel või Haaberstis," ütles Tallinna linna keskkonnahoiu ja –korralduse osakonna looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal. "Jänestele meeldivad väga raudtee alad, nagu Kopli kaubajaam, ja Lasnamäe tühermaad – seal leidub neid veel üpris arvukalt."

Pilt: Ilja Matusihis

FOTOD! Mida teha, kui kohtad linnas jänest, rebast, kitse või koguni põtra?

Õnne Puhk

"See ei ole midagi erilist näha jänest näiteks Põhja-Tallinnas, Lasnamäel või Haaberstis," ütles Tallinna linna keskkonnahoiu ja –korralduse osakonna looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal. "Jänestele meeldivad väga raudtee alad, nagu Kopli kaubajaam, ja Lasnamäe tühermaad – seal leidub neid veel üpris arvukalt."

Suure kevade saabumisega märkavad inimesed linnas üha sagedamini ka erinevaid metsloomi, keda me pole harjunud linnapildis nägema. Pealinn uuris Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti keskkonnahoiu ja -korralduse osakonna looduskaitse juhtivspetsialistilt Meelis Uustalilt, millised metsloomad pealinnas kõige rohkem silma jäävad ning mida teha, kui kohtad jänest, rebast, kitse või koguni põtra.

15images

Jänesed ja rebased elutsevad üle linna kõikjal

Uustal ütles, et Tallinnas võib inimese tee ristuda nii väiksemate kui ka suuremate metsloomadega. "Põtru on Tallinnas vähe – pigem on nad linna servas ja suurematel rohealadel, aga kitsi võib ka linna keskel rohealadel kohata, nad satuvad sinna üpris tihti," sõnas ta.

Rebased elavad peamiselt suurematel jäätmaadel ja rohealadel ning jänesed peamiselt jäätmaadel ja niitudel – nad on levinud üle linna, kui neil on suurem elupaik olemas. Selle kohta, kas metsloomi on Tallinnas võrreldes varasemaga rohkem või vähem, põhjalikke uuringuid tehtud ei ole. "Eks see protsess käib küll, et tühermaid, loomade elupaiku jääb aina vähemaks ja tõenäoliselt võib eeldada, et ka suuremaid loomi on aina vähemaks jäänud," ütles Uustal.

Ta lisas, et Tallinna linna on sattunud ka karu ja ilves, aga õnneks on nad iseseisvalt suutnud linnast välja saada. Karu nähti Pirital ja lauluväljaku kandis ringi luusivat näiteks 2012. aasta aprillis ning ilvest aasta varem Põhja-Tallinnas.

Teada tuleb anda eelkõige abitus seisundis loomast

Jäneste-rebaste-kitsede ja isegi põdra elupaik võibki olla linna piires rohealal, aga paljud metsloomad sattuvad linna ka mööda rohekoridore, liikudes edasi niikaua, kuni keskkond neile meele järele on. "Just noored isendid on need, kes otsivad endale uusi elupaiku ja tänu sellele satuvad ka väljaspool linna elavad loomad linnadesse," ütles Uustal. "Metsloomi satub praegu linna varasemaga võrreldes pigem vähem, sest linna servas asuvad arendused panevad tasapisi loomade liikluskoridorid kinni," selgitas ta.

Mida siis teha, kui näed linnas metslooma? "Tuleb hinnata, kas ta on abitus seisundis või mitte. Kui loom on viga saanud või on linnaliikluses hätta jäänud, siis tuleb teada anda keskkonnainspektsioonile lühinumbril 1313," ütles Uustal. Teada tuleb anda eelkõige abitus seisundis loomast ja rõõmsalt möödalippav jänku või silma jääv rebane leiavad ise turvaliselt kodutee üles.

Nõmmel teevad oravate elu ohutumaks oravasillad

Nõmme on loodussõbralik linnaosa, kus elab ka palju oravaid. "Kes on Nõmmel ringi liikunud, on kindlasti märganud, et seal on palju liiklusmärke, mis teavitavad oravate liikumisest," ütles Uustal. "Aga mis ilmselt ei ole väga silmatorkav, on see, et Nõmmel on päris mitmele tänavale paigaldatud nn oravasillad – kaablid, kus oraval on mugav liikuda – nii ei pea nad eluga riskides üle tänava jooksma, vaid saavad seda teha tänava kohalt," selgitas ta. "Sellised oravasillad on olemas Kadaka puiesteel, Pärnu maanteel ja kõige uuemad on vastselt rekonstrueeritud Valdeku tänaval," teavitas Uustal.

Uustal lisas, et marutaudi, mida inimesed vanasti rebaste puhul kartsid, ei eksisteeri Eestis juba aastaid, sest marutaudi vastane vaktsineerimine on siinkandis olnud väga efektiivne. "Võib-olla vahel harva satub mõni viirusekandja aeg-ajalt siia üle Vene piiri," selgitas ta.

Lõpetuseks tuletas ta meelde, et metsloomi ei soovitata inimestel kindlasti toita. "Nad on ikkagi metsloomad ja las nad jääda metsikuks, neid ei ole vaja kodustada. See tekitab probleeme juurde nii loomadele kui ka inimestele," sõnas ta.

Autojuhid! Tähelepanu, siilid!

Uustal ütles, et Tallinna aedlinna piirkondades liigub ringi palju siile. Siilid pesitsevad nii jäätmaadel, rohealadel kui ka aedades. „Siilid on aeglased tänavaületajad ja jäävad seetõttu liigagi sageli auto alla,“ ütles Uustal.

Tallinnas on ühte sellisesse kriitilisemasse kohta Hiiu tänaval paigaldatud ka liiklusmärgid, mis teavitavad, et "siin liiguvad siilid".

"Iga autojuht peaks hämaras ja pimedas jälgima tänavat, sest mitte ainult siilid, vaid ka metskitsed jäävad Tallinnas igal kuul kusagil auto alla. Tuleb piirkiirusest kinni hoida," pani Uustal autojuhtidele südamele.

Tallinnal on ka oma loodusvaatluste kaart

Tallinna linna kodulehel on loodusvaatluse kaart, kuhu saab igaüks lisada oma looma- ja loodusvaatlusi. Sellelt kaardilt saab ka vaadata, millises piirkonnas metsloomad ja linnud pealinnas elutsevad.

Ennekõike on see kaart mõeldud selleks, et koguda kokku infot just pisemate ja suuremate imetajate nagu oravad, jänesed, rebased, kitsed, põdrad jt kohta, et teada saada, kus pealinnas esinevad konfliktikohad inimese ja looduse kokkupuutel.

"Kui näete kusagil hukkunud looma linnaruumis, siis andke sellest teada – see info on linnale väga vajalik – kui näiteks tänav läheb rekonstrueerimisse, siis saame arvestada ka seda tänavat ületavate loomade vajadustega," selgitas Uustal.

Loomadega seotud hädajuhtumitest saab teada anda Keskkonnainspektsiooni telefonil 1313 või Tallinna linna abitelefonil 14410.

Metsloom pole lemmikloom, käitu temaga ettevaatlikult!

  • Linnas liikuvast suurest loomast (põdrad, hirved, metskitsed, metssead, karud jne) anna teada keskkonnainfo telefonil 1313. Väikeste loomade kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on abitusse seisundisse sattunud (nt kuskile jalgupidi kinni jäänud vms). NB! Üksikud jänesepojad pole abitus seisundis ega hüljatud!
  • Väldi kokkupuudet loomadega – nad võivad olla haiged, loomadel-lindudel võib sageli sulgede-karvade vahel kaasas olla parasiite (kirbud ja puugid jne). Samuti võivad nad olla agressiivsed ja rünnata.
  • Väldi otsest silmavaadet kõikide loomade ja lindudega. Nad võivad võtta seda algava agressiooni märgina.
  • Metslooma kodus kasvatamine pole seadustega lubatud. Metsloomad võivad levitada erinevaid haigusi ning muutuda ohtlikuks nii inimestele, koduloomadele kui ka teistele looduses vabalt elavatele metsloomadele.
  • Põtra linnas nähes helista keskkonnainfo numbril 1313.
  • Käituge loomaga võimalikult rahulikult ja andke talle ruumi, sest ta vajab taganemis- või lahkumisteed. Suunake inimesed tema teelt, ärge üritage suunata looma sobivas suunas. Sellega võib vältida tema agressiivseks muutumist ning enese ja kõrvalseisja elu ohtu seadmist.
  • Ära jää kunagi põdralehma ja põdravasikate vahele. Suures linnas on sellise võimaluse tekkimise võimalus kaduvväike, kuid see on kõige ohtlikum võimalikest tekkida võivatest situatsioonidest. Põdravasika kaeblik möögimine tekitab põdral refleksi rünnata ükskõik keda. Juhul, kui tuleb tegemist teha põdravasikaga, tuleks tal võimalusel takistada häält tegemast. Sellega vähendad emapõdra rünnakute võimalust.

 

Allikas: keskkonnamet.ee

Laadimine...Laadimine...