"Kõrgendatud ootused tulevad sellest, et isegi ebakindlates oludes laiali pillutatuna on kunstiakadeemia üliõpilased ja vilistlased võitnud hulgaliselt konkursse nii kodu- kui välismaal, olnud auhinnatud ning tunnustatud väga paljudes valdkondades," rääkis haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles Eesti Kunstiakadeemia nurgakivi asetamisel, et ühiskond ootab akadeemialt pärast uude majja kolimist ainult suuri ja väga suuri tegusid.
“See ei tulene mitte hoiakust, et saate nüüd lõpuks oma maja ja näidake siis, milleks te võimelised olete,” lausus Reps. “Kõrgendatud ootused tulevad sellest, et isegi ebakindlates oludes laiali pillutatuna on kunstiakadeemia üliõpilased ja vilistlased võitnud hulgaliselt konkursse nii kodu- kui välismaal, olnud auhinnatud ning tunnustatud väga paljudes valdkondades.”
Reps märkis, et võib-olla on kunstiakadeemia viimaste aegade edu üks põhjus Tartu maantee maja lammutamise järel oma mullist välja tulemine, tihedam avalikkusega suhtlemine ja avalikus elus osalemine. “Kunagisest ERKI-st, kuhu sisse saamine oli peaaegu võimatu ja mille uksi suhteliselt kiivalt kinni hoiti, on saanud märgatavalt avatum institutsioon,” lausus minister. “Kuid vaja on veel selgemat avalikkuse ja akadeemia vahelist dialoogi ja arusaamist, milline võiks olla akadeemia ja teda ümbritseva keskkonna vastastikune mõju.”
“Haridusest rääkides räägime me tänapäeval palju interdistsiplinaarsusest, samuti loovusest ja ettevõtlikkusest. Kunstiakadeemial on siin kogu haridusmaastikul väga palju ära teha. Seetõttu avaldan lootust, et kui uus maja uksed avab, siis jäävad need kõigile avatuks ja me märkame edaspidi teie üliõpilaste ja õppejõudude jälgi kõikjal meie ratsionaalses ja materiaalses maailmas. Uued asjad saavad sageli alguse loomingulisusest ja mängulisusest. See on teie tugevus. Olge targad täitma soove, mida ühiskond ei ole osanud veel soovida,” lausus ta.
Reps märkis, et rohkem kui saja-aastase Eesti Kunstiakadeemia uus maja valmib akadeemia vilistlaste kavandi järgi. “Rektor akadeemik professor Mart Kalm on põhjalikult uurinud 20. sajandi, eelkõige aga 1920. ja 1930. aastate Eesti arhitektuurisuundi ja arhitekte,” sõnas minister. “Kalamaja loomelinnakus asuva ja ülikooliks kohandatava vabrikuhoone kavandas 1926. aastal üks tolleaegsetest arhitektuurklassikutest Eugen Habermann. Moodustub justkui ring, kus igal detailil on puutepunkt nii eelneva kui järgnevaga. Iga ajas lähemal tegutsev osapool on õppinud eelmiselt ja üle-eelmiselt. Ajalugu on talletatud, sellest õpitakse ja luuakse midagi uut respektiga, kuid tänaseid vajadusi arvestades.”
Esmaspäeval pandi nurgakivi kunstiakadeemia 2018. aastal valmivale 16,2 miljonit eurot maksma minevale hoonele. Õppehoones saab olema 12 302 ruutmeetrit suletud netopinda.
Eesti Kunstiakadeemia rektori Mart Kalmu sõnul on uut maja oodatud juba aastakümneid. “Me oleme seda maja oodanud tsaari ajast peale.
Mina olen ise selles majas töötanud 92. aastast, selles asutuses. 92. aastast alates ja uue maja ehitamisest on kogu aeg räägitud. Käisime Ando Keskkülaga vaatamas, kogu nõukoguga, Patarei vanglat. Neid kohti on otsitud igalt poolt linnast. 2008 oli vanale kohale suur arhitekrtuurivõistlus, mille võitis paljulubav noor Taani arhitektuuribüroo SEA ja Effekt. Ei õnnestunud meil selle maja tegemine,” kirjeldas ta.
“Üha rohkem on ühiskonnas jõutud selleni, et edu aluseks on loovus ja innovatsioon. Aga need on just need kaks põhilist mõistet, millele ainsana Eestis keskendub õpetus Kunstiakadeemias. Selles mõttes me lihtsalt püüdlikult ootame Eesti ülejäänud ühiskonda, eriti eesti ettevõtlust järgi,” rääkis Kalm. “
Et kõik need teaduste doktorid, mida me ülikoolides ette valmistame, et nad kõik leiaksid endale töökohad eesti ettevõtluses selleks, et meil oleks teadusmahukat majandust, ilma milleta me ei jõua ükskõik millist poliitilist loosungit kasutades või kelle hulka me tahame jõuda. Neid variante on ju palju. Aga et sinna jõuda, selleks me peame ära kasutama selle kriitilise mõtte, innovaatilisuse ja loovuse, mida Kunstiakadeemial on Eesti ühiskonna uueks loomisel ja rahvusvahelisele kogukonnale pakkuda.”
