FOTOD! RIHO RÕÕMUS: Remonditud laulukaar seisab vähemalt Eesti 200. sünnipäevani

Tallinna lauluväljakul algasid laulukaare renoveerimistööd. Välja vahetatakse puitlaudis ja katteplekk ning korrastatakse laululava fassaadid. "Seda võiks inimesed tulla täiesti vaatama lastega või lapsed toovad oma vanaema vaatama, kes on siin laulnud," ütles Tallinna Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus. "Laulukaar võetaks luukereks lahti, järgmised sada aastat seda vaatepilti pole võimalik näha."

Pilt: Ilja Matusihis

FOTOD! RIHO RÕÕMUS: Remonditud laulukaar seisab vähemalt Eesti 200. sünnipäevani

Triin Oja

Tallinna lauluväljakul algasid laulukaare renoveerimistööd. Välja vahetatakse puitlaudis ja katteplekk ning korrastatakse laululava fassaadid. "Seda võiks inimesed tulla täiesti vaatama lastega või lapsed toovad oma vanaema vaatama, kes on siin laulnud," ütles Tallinna Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus. "Laulukaar võetaks luukereks lahti, järgmised sada aastat seda vaatepilti pole võimalik näha."

22images

Tallinna Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmuse sõnul võib tänu tublidele ehitajatele laulukaar valmis saada isegi varem. "Ehitaja praegu väga efektiivselt tegutseb ja annab meile küll optimistliku lootuse, et ta saab varem valmis. Seda võib väärata ainult väga raske talv," sõnas Rõõmus, kelle sõnul kardetakse külmast rohkem tugevaid tuuleiile. "Suurte tuultega on väga raske neid kõrgtöid teha."

Kogu laulupeo kodu saab uue kuue

"Nende tööde lõppedes on renoveeritud kogu laululava keskne kompleks - laululava, tuletorn ja raadiotorn," ütles Tallinna Lauluväljaku juhataja Riho Rõõmus. "Järgmisel suvel peetakse Tallinnas juubelilaulupidu – 1869. aastal toimunud  esimesest laulupeost möödub 150 aastat. Renoveerimistööd olid tarvilised nii ohutuse seisukohalt kui ka selleks, et lauluväljak saaks juubelilaulupidu väärikalt võõrustada."

Laulukaare remont püstitab Rõõmuse sõnul isegi rekordi - kui varem asusid Eesti kõrgeimad tellingud Meremuuesumis vesilennukite angaarid, olles 24 meetrit kõrged, siis laulukaare tellingud on lausa 36 meetri kõrgused. Huvitava seigana lisab Rõõmus veel, et mõlema tellingurekordi taga on sama ehitusfirma Aruna Ehitus.

Kestab 100 aastat

Remont jääb Lauluväljaku juhataja hinnangul kestma isegi kuni Eesti 200. sünnipäevani, kui mitte kauem. "Kui nüüd laulukaar luukereks võetakse, siis järgmised sada aastat seda vaatepilti pole võimalik näha," sõnas ta. "See on ju praktiliselt sama vaatepilt, mis oli enne 60. aastat kui seda ehitama hakati - näed täiesti lagedat luukere laululava."

Rõõmus kutsub inimesi ajaloolisest vaatepildist ka osa saama - uut remonti ju niipea ei tule. "Seda võiks inimesed tulla täiesti vaatama - lastega või lapsed toovad oma vanaema vaatama, kes on siin laulnud," ütles ta.

Lauluväljak ja sellest lahutamatu laulupidu on Rõõmuse sõnul sümbol, mis on südames igal eestlasel. "Demokraatlikus ühiskonnas laulupidu mõjutada ei saa. See on rahva enesemääramistahe ja ma arvan, et mida rohkem globaliseerumist toimub, seda rohkem hakkab üks rahvus seda iseenda oma väärtustama," ütles ta. "Laulupeol viha ja argessiivsust ei ole. Kui kõlab "Kui lendab mesipuu poole", siis pisar tuleb nii vasak- kui parempoolsel poliitikul, kes muidu omavahel üldse läbi ei saa. Teatud laulu ajal võivad nad võtta ka üksteisel käest kinni ja tõsta käed üles."

Uudne tehnoloogiline lahendus

Projekteerimistöödele eelnenud laboratoorsed ja tehnoloogilised uuringud viidi läbi Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessori, tehnikadoktor Karl Õigeri juhtimisel, kes pakkus välja ka laudise uue paigalduslahenduse - ristkiht laudis. Analoogse lahendusega on ehitatud Tartu Laululava uus laulukaar, mille üks insener-autoreid oli samuti Karl Õiger. "Trosside ekspertiis näitas, et trossid on üllatavalt heas seisukorras ja hea hoolduse korral ei pruugi lähima 30-40 aasta jooksul nende pärast muretseda," ütles Rõõmus.

Eelmisel aastal avati lauluväljakul kapitaalselt renoveeritud raadiotorn. Renoveerimise käigus kaasajastati hoone täielikult - ehitati ja paigaldati uued rõdud, paigaldati uus elektrisüsteem, ehitati välja ventilatsiooni-, jahutus- ja küttesüsteem ning kanalisatsioon. Renoveerimistööd läksid maksma kokku 532 800 eurot, projekti rahastas Tallinna linn.

Tuletorn läbis põhjaliku uuenduskuuri 2010. aastal. Renoveerimise käigus tehti korda tuletorni trepiastmed ja seinad, vahetati välja valgustid ning torni rõdudele pandi ette lükandklaasid. See hõlbustab torni korras hoidmist ja ühtlasi saavad külastajad ka halva ilmaga mugavalt torni uudistada. Tuletorni katusele on paigaldatud kaks Eestis ainulaadset võimsat binoklit, mis võimaldavad linna panoraami ja merel sõitvaid laevu vaadelda. Tuletorni renoveerimisele kulus 1,3 miljonit krooni, rahastasid ERF (Euroopa Regionaalarengu Fond) ja Tallinna linn.

Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumi koostöös võrdselt rahastatavate tööde lepinguline maksumus on 638 000 eurot. Tööd peavad olema lõpetatud 15. märtsiks 2019 ning kasutusluba peab olema vormistatud hiljemalt 20. aprilliks 2019.

 

 

Laadimine...Laadimine...