FOTOD! Rootsi naispoliitik: blokeerige ründavad trollid

"Ma ei poolda kvoote või triibulisi nimekirju, mind alandab, kui saan esinumbriks seepärast, et olen naine. Mehed ja naised on poliitikas võrdsed, oluline on, kas saan tööga hakkama või mitte," ütles Riigikogu Isamaa fraktsiooni kuuluv Viktoria Ladõnskaja-Kubits.

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD! Rootsi naispoliitik: blokeerige ründavad trollid (2)

Enn Tosso

Endine Rootsi parlamendi liige Sofia Arkelsten ütles Praxise poolt korraldatud foorumil "Naised poliitikas", et naispoliitikud peavad end kaitsma netifoorumites trollide eest. "Blokeerige nad. Rünnakuid ei pea taluma!" kutsus ta üles.

34images

Kakskümmend aastat aktiivselt Rootsi poliitikas osalenud endine parlamendi liige rääkis, kuidas tuua naisi poliitikasse ning kuidas neid seal kinni hoida?

Globaliseeruvas ja digitaliseeruvas maailmas on tema sõnul väga suured turvariskid, kuna valitsevad populism ja polariseerumine. Ta osutas, et suur osa inimesi pole poliitikas mitte täiskohaga, vaid tegelevad sellega vabal ajal ning töötavad ka mujal. Rootsis on vaid seitse protsenti poliitikutest pühendunud ainuüksi poliitikale.

Meedia on pidevalt näljane

Arkelseni sõnul põhjustab see suurt koormust. Ta tõi näite oma prioriteetsetest tegevustest, millest päev koosneb: esimesed kolm on valijate hääled, sotsiaalmeedia ning lobistid ning viimasel kohal on tervis ja perekond. Selline järjekord on tema sõnul halb.

Noortele naispoliitikutele soovitas ta hankida endale poliitiline mentor. "Demokraatlikus süsteemis ei tohi olla hirmu poliitikaga tegelemise ees. Meedia on pidevalt väga näljane," sõnas ta. Ta soovitas  kindlasti endaks jääda. "Esimene mõte oli mul, kui asusin tegutsema poliitikas, et pean ostma ülikonna. Kui rumal mõte!"

Sõnavabadus Facebookis on Arkelseni sõnul üks asi, ent teine lugu on siis, kui trollid püüavad hävitada sinu Facebooki lehekülge. "Blokeeri nad. Rünnakuid ei pea taluma. Vasak- ja paremäärmuslased on väga kurjad," sõnas ta ning tõdes, et maailm on muutumas ning sotsiaalmeedia on väga mürgine. Siiski rõhutas ta, et armastab oma tööd ja on suutnud muuta palju.

Praegu töötab ta Hallvarsson & Halvarsson direktorina ning tegeleb peamiselt kommunikatsiooni, avalike suhete ja jätkusuutlikkuse teemadega.

Klaas on pooltäis

Endine poliitik Liia Hänni meenutas 1990-ndat aastat, kui Riigikogu eelkäijas, ülemnõukogus oli seitse naist.

"Praegu oleme jõudnud peaaegu kolmekümne naiseni. Klaas on pooltäis," sõnasta ta ning rõhutas, et areng pole iseenesest mõistetav. "Selle taga on Eesti naiste töö, ühine töö. See on naiste solidaarsus," rõhutas endine poliitik. Ta jätkas, et kõik on inimestena võrdsed ning edu sõltub paljuski erakondadest, mistõttu on oluline, et erakonnad oma nimekirjade koostamisel arvestaks kvoote. "Ma ei arva, et kvoodid naisi alavääristavad. Need on vajalikud olukorras, kus osa inimesi on jäänud halvemasse olukorda," sõnas Hänni.

Isamaa fraktsiooni kuuluv Viktoria Ladõnskaja-Kubits vaidles kvootide kehtestamisele vastu. "Naispoliitik peab olema tugev, Eesti poliitika polegi lihtne, siin on raske nii naistel kui meestel," sõnas ta ning ei olnud nõus soovitusega tekitada kunstlikult naistele privileege. "Ma ei poolda kvoote või triibulisi nimekirju, mind alandab, kui saan esinumbriks seepärast, et olen naine. Mehed ja naised on poliitikas võrdsed, oluline on, kas saan tööga hakkama või mitte," väitis ta.

Ta möönis, et naispoliitikult eeldatakse meedias ideaalset kuvandit – kui kuskil osas annab järgi, siis ta justkui ei vääri esikaant.

Noori naisi on poliitikas palju

Eesti 200 juht Kristina Kallas tunnustas, et noori naisi on Eesti poliitikas palju. Siiski osutas ta, et Eesti poliitkultuur on väga maskuliinne. "Stiil on sõdalase mentaliteediga – minu ülesanne on vaenlane ära hävitada. Sellele vastandub feminiinne poliitika, mis otsib liitlasi ning soodustab ühise tee."

Ta märkis, et on Eesti poliitikas vaid ühe korra kohanud parteideülest naiste kosotööd Riina Sikuti (Sotsiaaldemokraadid) ja Yoko Alenderiga (Reformierakond).

Reformierakonna juht Kaja Kallas rõhutas, et ta pole mitte erakonna esimees vaid esinaine. "Riigikogus on meil viis erakonda, neist vaid ühte juhib naine," sõnas ta.

Kallas pidas seda probleemiks, kuna naispoliitikutega suheldes käib kompromissi otsimine, mitte iga hinna eest punkti saavutamine.

"Kui naisena üksinda seda stiili kasutan, süüdistatakse mind, et olen liiga pehme ja nõrk, ei suru teisi alla. Abiks oleks, kui erakonna juhtideks oleks rohkem naisi," ütles ta.

Vähem ambitisoone

Kallas osutas ka, et naistel on vähem ambitsioone ministrikohtadele asuda ning et meedias on nad tegijatena nähtamatud.  "Mind kutsutakse palju naisteajakirjadesse ning aeg-ajalt ma lähen sinna ka, sest neid loetakse. Siiski on mul pärast kuu aega paha tunne," sõnas ta.

Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski tõdes, et soorollid muutuvad ühiskonnas visalt. "Kui Kersti Kaljulaid valiti presidendiks, siis auvahtkonnal oli raske hüüda: "Tervist, proua president!"" meenutas ta.

Oma erakonnas tegi ta ettepaneku valida esinaine. "Mehed võivad ka kandideerida esinaiseks, sest naised on alati kandideerinud esimeheks," tõi ta humoorika võrdluse.

Siiski ei meeldinud Ossinovskile sõna "kvoot". Ta märkis, et tema käest on küsitud, miks keegi meeste õiguste eest ei seisa? "Praktilises elus tuleb tegeleda nõrgema poolega. Meeste kvoot ongi juba olemas, see on struktuune inertsus, see on ajalugu," selgitas sotsiaaldemokraat.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...