Parima arendusprojekti tiitli pälvis tänavu Astri Kinnisvara OÜ Balti jaama turu arenduse eest, parima turismiteo tegi Kistler-Ritso Eesti SA, kui avas Pagari tänaval asuvad KGB vangikongid.
Eile, 4. oktoobri õhtul toimunud Tallinna ettevõtluspäeva pidulikul vastuvõtul kuulutati välja Tallinna ettevõtlusauhinnad 2017 võitjad.
Tallinna ettevõtlusauhindade konkursi eesmärk on tunnustada ning väärtustada ettevõtjaid ning kõiki ettevõtlikke organisatsioone. Nii jagati tublimatele ettevõtjatele välja ettevõtlusauhinnad seitsmes põhikategoorias.
Parima arendusprojekti tiitli pälvis tänavu Astri Kinnisvara OÜ Balti jaama turu arenduse eest. Vanalinna piiril lõi Astri Grupp uue kaasaegse ja arhitektuurselt põneva turu, mis on oluliselt ümber kujundanud kogu piirkonna, sh Balti jaama ümbruse kui ühe Tallinna värava.
Astri Grupi tegevjuht Tarmo Kleimann: “Meil oli Balti jaama turuga käsil teisigi suuri projekte – Tartu lõunakeskuse laiendamine ja lisaks sellele arendasime jõuliselt oma internetikaubandust.Siiani olime tegutsenud väiksemates linnades – Tartus, Pärnus ja Narvas. Piilusime ka Tallinna poole, kuid leidsime, et veel ühte traditsioonilist kaubanduskeskust pole meil küll mõtet Tallinnasse enam juurde teha. Neid on siin juba isegi palju ja konkurents nende vahel tihe,” ütles Kleimann.
Kleimann lisas, et Tallinnasse arenedes leidis ettevõte, et kui tulla, peaks tegema midagi muud kui veel ühe traditsioonilise kaubanduskeskuse.
“Vaatasime siis pealinnas ringi ja rääkisime ka kohalike kogukondadega. Silm jäi peale Balti jaama turule. Otsustasime selle pähkli katki pureda. Tuli välja universaalturg. Ja mis seal salata, oleme ise uhked selle üle,” lisas Kleimann.
Kleimanni selgitusel on Balti jaama turg tore nii arhitektuuri poolelt kui ruumide lahenduse poolelt.
“Sai pärsi põnev asi. Rõõm on selle üle, et inimesed on turu hästi vastu võtnud. Loodame, et ta saab üheks kõige armastatumaks ostukohaks tallinlastele ja meid külastavatele turistidele,” selgitas Kleimann.
Kleimann lisas, et kui Eestis hakati esimesi kaubanduskeskusi looma, hakkas turukaubandus pikkamisi hääbuma.
“Hakkasid tekkima brändipoed, kõik nad pugesid kaubanduskeskustesse. Ja neid keskusi kerkis nagu seeni pärast vihma. Turud hakkasid samal ajal hääbuma ega arenenud enam. Tegelikult aga tahab inimene turule minna. Me nägime, et inimesed hakkasid juba turust puudust tundma. Ja näha on, et me ei eksinud – turgu on inimestele vaja,” selgitas Kleimann.
Kleimann nentis, et kindlasti on aga neil väga hea meel, et neid on ka linna poolt hinnatud, tähele pandud ja esile tõstetud.
“Selle turu rajamise kogemuse põhjal võin öelda, et väga positiivne on olnud ka linnavalitsuse ja Põhja-Tallinna linnaosa valitsuse suhtumine meie ettevõtmisesse. Loomulikult oli ka linnal huvi, et Balti jaama ümbrus saaks korda ja seepärast oli koostöö meil nendega hea,” jätkas Kleimann ja lisas, et Astri Grupi poolt on uus Balti jaama turg ka väike kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks!“
Parimaks koostööprojektiks nimetati Omniva-Starship-Daimleri viimase miili robottarne pilootprojekt, mille eestvedajad on Aktsiaselts Eesti Post (Omniva), Starship Technologies OÜ ja Daimler AG/Mercedes-Benz. Kolme rahvusvahelise haardega eritüübilise ettevõtte koostöös on tänaseks testimisel uus teenus, mis pakub efektiivset lahendust pakkide kättetoimetamise “viimase miilil”.
2017. aasta säravaimaks startijaks tunnistati 3park OÜ. Ettevõtte põhitegevuseks on kõrg- ja madalseiklusradade ehitamine ja hooldamine. Lisaks ärimudeli ainulaadsusele iseloomustab ettevõtet kõrge lisandväärtus, käiberentaablus ning ekspordi suur osakaal müügitulust.
Turiste tahab astuda läbi ukse minevikku
Parimaks turismiteoks tunnistati Pagari tänaval asuvate KGB vangikongide avamine, mille teostaja on KISTLER-RITSO EESTI SA. Seni avalikkusele suletuks jäänud Nõukogude okupatsiooni aegne üks kurikuulsamaid ja kardetumaid eeluurimisvanglaid on sellest suvest avatud kõigile. KGB kongid kui inimõiguste ränga rikkumise vaikiv ja vahetu tunnistaja on oma autentse keskkonnaga äärmiselt huvipakkuv nii kohalikule kui välismaisele turistile.
Okupatsioonide muuseumi näituste juht Sander Jürissoni sõnul leidis Tolaram Grupp, et kurikuulus Pagari tänava maja on Eesti ajaloos väga tähtis ja väärib erilist tähelepanu.
” Tegime arvutused, sest meie muuseum ju riigilt pidevat tegevustoetust ei saa. Leidsime, et piisava publiku huvi korral võib Pagari tänava vangikong enda kulud piletituludest katta,” lisas Jürisson.
Jürisson lisas, et avamispäeval juuli lõpus käis sealt läbi 1500 inimest.
“Seda oli rohkem kui Eesti Rahva Muuseumi avapäeval, kus külalisi oli tuhande ringis. Meie keeruline ja väga valus läheminevik läheb inimestele korda. Me ei tahagi sinna ekspositsiooni laiendades teha mingit meelelahutuskeskust, pigem jääme selle traagilise koha tutvustamisel pisut akadeemiliseks,” selgitas Jürisson.
Aasta töökohtade looja tiitli pälvis sellel aastal Pipedrive OÜ. Seitse aastat tagasi alustanud müügitarkvara pakkuv Pipedrive on üks Eesti idufirmade edulugusid. Enam kui 50 tuhat klienti 140 riigis, pea 300 töötajat Eestis, Ameerikas ja Portugalis (peatselt ka Inglismaal) – need on näitajad, mis iseloomustavad ettevõtte kiiret kasvu viimasel aastal.
Vastutustundliku ettevõtja tiitliga pärjati Telia Eesti AS. Ettevõtet iseloomustab uus, värske ja terviklik lähenemine vastutustundliku ettevõtluse kõigis allvaldkondades, sidudes need oskuslikult ettevõtte ärimudelisse. Ettevõte uus keskkonnasäästlik kontor üllatab tegevuspõhiste töökohtadega, põhjaliku kuuri on läbinud muuhulhas nii keskkonnajuhtimise standardid kui tarneahela juhtimine.
Mahemahlade toomises uued meetodid
Ökouuenduse auhinna pälvis seekord HeyDay Organic OÜ uudse kõrgsurvemeetodi kasutuselevõtu eest mahemahlade tootmisel. Eelmise aasta lõpus Põhjala esimese omataolise mahemahla tehase Tallinnas avanud ettevõte on tegemas tõelist mahlarevolutsiooni, tootes 100% looduslikke mahlu kuumtöötlemata. Ainulaadne kõrgsurvemeetod võimaldab mahladele säilida värsketena ja vitamiinirikastena oluliselt pikema perioodi jooksul.
Koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ja sihtasutusega Eesti Rakenduskõrgkoolid selgitati traditsiooniliselt välja ka selle aasta parimad rakenduslikud teadustööd. Koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga pälvis rakendusliku teadustöö tiitli Johanna Jõekalda magistritöö “Elamusandmed ruumi kujundaja”, milles välja pakutud tehnika võimaldab kaasata ruumide disainiprotsessi katseisikutelt virtuaalse reaalsuse keskkonnas aju-arvuti-liidesega kogutud elamusandmed.
Koostöös Tallinna Ülikooliga sai rakendusliku teadustöö tiitli Maanteeameti tellimusel valminud liiklusteemaline õppemängukomplekt üldhariduskooli I kooliastmele. Tegu on praktilise mängulise ja korduvkasutatava liiklusõppe vahendiga kooliõpilastele, mis erinevate meelte ja tegevuste kasutamise teel toetab progressiivse aktiveeriva õppepraktika rakendamist.
Valemid hindavad energiakulu
Koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga pälvis rakendusliku teadustöö tiitli algoritmide väljatöötamine kiirendussensorite tootjale Bosch Sensortec aktiivsusmonitoride energiasäästlikemaks ja täpsemaks muutmisel. Väljatöötatud algoritmid võimaldavad klassifitseerida inimese poolt sooritatavat füüsilist tegevust ja hinnata nende käigus tarbitavat energiakulu. Teadustöö juht on prof Ivo Fridolin TTÜ tervisetehnoloogiate instituudist.
Koostöös Eesti Rakenduskõrgkoolidega sai rakendusliku teadustöö tiitli Tanel Uibokandi ja Kaur Vahtriku teadustöö, mille eesmärgiks oli leida rakendusvõimalusi kiiresti taastuvatele looduslikele ressurssidele, keskendudes seejuures põhule kui põllumajanduslikule jääkproduktile. Töö käigus valmis ka biolaguneva ühekordse põhunõu prototüüp.
