FOTOD! Tallinna loomade varjupaik: üha rohkem loomi leiab endale kodu

"Loomadele oli see kriisiaegne karantiin hea aeg. Kui inimesi ei käi kogu aeg, on loomad varjupaigas palju rahulikumad," nentis Tallinna loomade varjupaiga administraator Kaisa Kamm. "Peale seda võtsime vastu otsuse, et nüüd saavad meid külastada ainult need inimesed, kes siis soovivad looma võtta. Niisama vaatamist ei ole."

Pilt: Albert Truuväärt

FOTOD! Tallinna loomade varjupaik: üha rohkem loomi leiab endale kodu

Erki Varma

"Loomadele oli see kriisiaegne karantiin hea aeg. Kui inimesi ei käi kogu aeg, on loomad varjupaigas palju rahulikumad," nentis Tallinna loomade varjupaiga administraator Kaisa Kamm. "Peale seda võtsime vastu otsuse, et nüüd saavad meid külastada ainult need inimesed, kes siis soovivad looma võtta. Niisama vaatamist ei ole."

18images

Tema sõnul on nüüd näiteks need kassid, kes varem olid aremad, muutunud julgemaks ning hakanud rohkem väljas käima ja inimestega suhtlema. "Varem oli tihti nii, et kuna olime kahest kuueni kõigile avatud, siis oli kassituba niisama uudistavaid inimesi täis ja inimene, kes tuli sooviga endale kass võtta, ei näinudki kedagi, sest kassid olid juba väsinud ja oma pesadesse puhkama läinud," rääkis administraator Kaisa.

Varjupaiga loomad on stressivabamad 

Nüüd on tema kinnitusel nii, et inimene, kes soovib endale kassi võtta, reeglina ka leiab endale sobiva kaaslase. "See protsent on kindlasti tõusnud. Loomad on stressivabamad ja kui tuleb inimene, siis nad lähevad ja pakuvad ise ennast." Kass tahab päevas kuusteist kuni kaheksateist tundi magada ning välja puhanud loomad on märksa stressivabamad ning sotsiaalsemad.

Varjupaiga külastamiseks tuleb aeg eelnevalt telefoni teel kokku leppida ning selgitada ka oma külastuse eesmärki. "Saavad külastada need inimesed, kes tõesti soovivad looma võtta, või kes soovivad meile appi tulla kuidagi - meie vabatahtlikud," rääkis Kamm. Kuigi varjupaigas võib olla põnev ka niisama uudistamas käia, ei saa Kammi sõnul varjupaiga ja loomaaia vahele võrdusmärki panna. "Loomade varjupaik ei ole lõbustusasutus, me oleme seadnud loomade heaolu esikohale."

Kui mõned aastad tagasi olid varjupaikadesse oodatud ka vabatahtlikud koerte jalutajad, siis täna saavad koeri jalutada üksnes inimesed, kes on läbinud vastava väljaõppe. 

"Õnneks on meil hetkel väga vähe koeri, ainult kaheksa, aga need koerad on natukene keerukama iseloomuga ja inimene, kes neid jalutab, peab teadma, mida ta teeb," rääkis Kamm. 

Mõned aastad tagasi oli koeri Tallinna varjupaigas üle 40 ning siis oli vabatahtlike jalutajate abi väga oodatud. "Kui täna inimene tõesti tahab meie koeri jalutama tulla, siis peab ta end kõigepealt registreerima vabatahtlikuks ning seejärel läbima koolituse," selgitas Kamm, kelle sõnul on varjupaik vastutav nii koera kui ka tema jalutaja eest ning peab tagama, et ka tugev ja närviline koer ei pääseks ehmudes rihma otsast lahti ja ei põhjustaks õnnetust.

Kassipoegi satub varjupaikadesse liiga palju

Eesti varjupaikade üldjuht Triinu Priks nentis, et aastatega ongi koeri varjupaikades vähemaks jäänud. "Ma olen juba üle 13 aasta selles valdkonnas tegev olnud ja kasside osas ei muutu suurt midagi. Aga koerte osas on näha seda, et kutsikaid satub varjupaikadesse järjest vähem ja järjest enam saab koeri koju tagasi," rääkis Priks. Koerte osas on Eesti tema sõnul juba peaaegu sealmaal, mille jaoks varjupaigad ongi loodud – loomade ajutiseks turvaliseks hoidmiseks, kui kellelgi jookseb loom minema või kui omanikuga midagi juhtub. 

Tõusev trend on Priksi sõnul ka varjupaigast looma võtmine. "Inimesed saavad aru, et ei ole mõtet toetada neid tegelasi, kes kuskil keldris paljundavad tõukoeralaadseid koeri ja müüvad neid peaaegu tõukoera hinnaga," nentis Priks. Tihtipeale on need kutsikad tema sõnul aga haiged ja hädised, kelle elule turgutamiseks on vaja veterinaari abi ning suuri väljaminekuid. "Hea kui üldse ellu jäävad," nentis ta.

Kriisi ajal leidsid Priksi sõnul uue kodu ka mitmed sellised loomad, kes varem üsna pikalt varjupaigas pidid olema. "Need olid sellised loomad, kes võib-olla ei hakka kodulehe pildi pealt silma ja esmapilgul keegi teine särab üle nendest," selgitas Priks. "Aga kui meil oli võimalus inimestega eelnevalt läbi telefoni põhjalikumalt suhelda, siis said just need loomad koju. Nad on tegelikult tihti fantastilise iseloomuga."

Tema sõnul on lihtne kodu leida kutsikatele, eriti kui need natukenegi mõne tõukoera moodi välja näevad, samuti väiksemat kasvu koertele. "Ja siis paraku nende taustal jäävad varjupaikadesse mõned sellid, kes on seal aastaid. Kriisi ajal läks selliseid aasta-poolteist oodanud loomi uutesse kodudesse päris mitmeid. Selle üle on meil eriti hea meel," rõõmustas Priks.

Kui kutsikaid satub varjupaikadesse üha harvem, siis kassipoegi tuleb endiselt sadade kaupa. "See on täiesti masendav. Neid tuleb jätkuvalt. Kuigi neid võetakse ka ju hästi palju, on neid ikkagi liiga palju," nentis Priks. 

Tallinna varjupaigas on praegu hoiul kaheksa koera ja ligikaudu 70 kassi, lisaks üks näriline deegu. Kokku on Eestis varjupaikades 418 kassi ja 35 koera. Kõigis Eesti varjupaikades tuleb kriisijärgselt külastusaeg enne telefoni teel kokku leppida ning selgitada ka külastuse eesmärki. 

Laadimine...Laadimine...