GALERII! Abilinnapea Belobrovtsev: koolid nagu lasteaiadki on linna prioriteet

"Tegu on üle pika aja spetsiaalselt erivajadustega laste õpetamiseks projekteeritud ehitisega, mille valmimise üle on põhjust rõõmustada nii linnal kui ka lastevanematel ja kooli personalil," rääkis Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. "Meie eesmärk on tulevik, et selle kooli õpilased saaksid tulevikus ühiskonnas võimalikult hästi hakkama," ütles kooli direktor Sirli Väinsar.

Pilt: Albert Truuväärt

GALERII! Abilinnapea Belobrovtsev: koolid nagu lasteaiadki on linna prioriteet

Meelis Piller

"Tegu on üle pika aja spetsiaalselt erivajadustega laste õpetamiseks projekteeritud ehitisega, mille valmimise üle on põhjust rõõmustada nii linnal kui ka lastevanematel ja kooli personalil," rääkis Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev. "Meie eesmärk on tulevik, et selle kooli õpilased saaksid tulevikus ühiskonnas võimalikult hästi hakkama," ütles kooli direktor Sirli Väinsar.

19. augustil peeti Tallinnas asuva Tondi Põhikooli uue hoone sarikapidu. Kooli ehitamisega on jõutud nii kaugele, et ära on viidud tornkraana – reeglina tähendab see seda, et maja on saavutanud lõppkõrguse. Pärja tõid katuselt alla Belobrovtsev, haridusameti juhataja Andres Pajula ning Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe.

34images

Tallinna Tondi Põhikooli eelkäijaks peetakse 1922. aasta suvel linnavalitsuse otsusega asutatud ja 1923. aasta jaanuaris tegutsema hakanud Tallinna Linna Abikooli. Kooli eelmine maja ehitati 1963. aastal ning see oli praeguseks nii füüsiliselt kui ka moraalselt vananenud. Hoone otsustati lammutada ja ehitada asemele uus, tänapäeva nõuetele vastav õppekompleks.

"Üks etapp meie ehitusprotsessis saab joone alla," rääkis kooli direktor Sirli Väinsar ja lisas, et see on olnud väga mõnus protsess, mis on andnud talle palju teadmisi ehituse valdkonnas. "Täna võtame pärja maha. Võtmed saab meie maja kätte järgmisel suvel."

Abilinnapea Vadim Belobrovtsev rääkis, et alguses tekkis küsimus, kas sarikapidu peab olema avalik üritus või on sarikapidu eelkõige ehitajate pidu, kes tähistavad sellega teatud etapi lõppemist. Et aga avalik huvi kooli käekäigu vastu on päris suur, siis otsustati ka pidi korraldada avalik.

"Meie motivaator on see, et siin koolis saavad õppima väga erilised inimesed," ütles Fund Ehituse projektijuht. "Sarikapeo eesmärk on meelis pidada neid, kes tegelikult selle koolimaja valmis ehitavad. Ei ole olemas tähtsamaid ameteid kui töölised, sest ilma nendeta maja ei sünniks. Ma nimetaks töölisi püramiidi vundamendiks. Proovige püramiid panna teistpidi püsima – ta kukub pikali."

Direktor hoiab kätt pulsil

Belobrovtsev ütles, et on väga hea ja sümpaatne kui asutuse direktor on kogu hingega asja juures. "Ta käib kogu aeg platsil ning osaleb protsessis 100 protsenti. Ma arvan, et see peabki nii olema."

Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe rääkis, et tal on siiralt hea meel, et väga kaasaegne ja korralik kolimaja rajatakse just Kristiine linnaossa. "1960. aastael valminud hoone oli täielikult amortiseerunud ega vastanud õpilaste vajadustele ja soovidele. Seda enam on mu hea meel, et vana hoone asemel saab täielikult uus hoone."

Uus koolimaja tuleb kordades suurem – hoonel on pinda kokku 8000 ruutmeetrit. "Kusjuures jätab mulje, et siin on kohutavalt palju ruumi, aga suur osa ruumist on tulnud rehabilitatsiooni ja füüsilise tegevuse võimaluse poole pealt. Klasside arv ei ole suurem," rääkis direktor Väinsar.

Belobrovtsevi sõnul liigub linn tasapisi sinnapoole, et kõik meie koolid, mis on erivajadustega lastele mõeldud, saavad remonditud. "Või nagu see kool siin – uuesti ehitatud. Järgmisena läheb töösse Lasnamäe põhikool, mille projekt on juba valmis, ja Heleni kool, mis iseenesest on päris heas korras, aga seal on teatud plokid, mis vajavad renoveerimist need saavad lähima paari aastaga korda."

Jaanus Riibe lisab, et ehitus on sündinud koostöös kooliga ja seetõttu on ka tulemus õpilastele parim.

100 protsenti kaasaegne kool

"Juba see koht siin Kristiines Tondi tänava juures on sobiv, sest see sai eelmisel aastal renoveeritud, siin on korralikud kergliiklusteed, korralikud juurdepääsud, väga hea valgustus – me mitte lihtsalt ei ehita, vaid see on osa linna tervikprojektist."

Belobrovtsev toonitab, et Tondi Põhikool on ära teeninud kõik need võimalused, mida tänane päev nendele lastele pakub. "Siia tulevad uued funktsioonid, võrreldes sellega, mis siin varem on olnud. Siia tuleb Tallinna õppenõustamiskeksuse filiaal, siis tuleb ujula, käsitöökabinetid jne jne. Kuna see kool on eriline, siis me tahame, et see vastaks 100 protsenti tänasele päevale."

"Me oleme planeerinud uut  koolikontseptsiooni, mis näeb ette, et õppe- ja kasvatustöö koos tugi- ja rehabilitatsiooniteenustega on lõimitud kogupäeva kooliks. Vanas koolis ja praegu asenduspinnal ongi puudu just ruumidest, kus me rehabilitatsiooni ja tugiteenuseid osutame," selgitas Väinsar. "Lisaks on palju juurde tulnud uusi võimalusi – tööoskuste ja eluks vajalike praktiliste oskuste omandamiseks."

Väinsar rääkis, et kõik on võimelised teatud oskusi omandama. "Sa ei saa võib-olla tulevikus tervet kutset, aga omandad sellest kutsest mingi oskuse. Näiteks, et sa ei ole mitte aednik, vaid lillede istutaja. See on see, mida meie proovime oma võimalustega pakkuda. Me ei mõtle, et nad on siin 9 või 12 aastat, meil on pikendatud õppevõimalus ka. Aga et meie eesmärk on tulevik, et nad tulevikus saaksid ühiskonnas võimalikult hästi hakkama.“

Riibe sõnul on aja jooksul tõusnud ka inimeste teadlikus. "Inimesed teadvustavad rohkem erinevaid probleeme. Väga oluline, et õpilastel oleks tagatud hea keskkond, et nad ei jääks koju nelja seina vahele kuhugi kinni, vaid riik ja linn on loonud neile sobiva keskkonna, kus  and saaksid areneda."

Tuleb arvestada kooli soovidega

Abilinnapea Belobrovtsev selgitas, et koolide renoveerimine peabki käima koostöös kooli esindajatega. "Kooli soovidega arvestatakse ka renoveerimisele minevate koolide puhul. Selle kooli puhul on väga meeldiv et direktor hoiab kogu aeg kätt pulsil ja osaleb protsessis , ma arvan, et peabki nii olema ja see on väga tervitatav. Loomulikult igas koolis, kus remont käib, peakski iga koolijuht konkreetselt jälgima, et just koolisoovid ja vajadusel oleksid arv esse võetud."

Belobrovtsev rääkis, et lähiaastatel teeb linn korda need koolid, mis millegipärast siiani on veel remontimata. "Me peame mõtlema ka varsti sellele, et need koolid, mis said renoveeritud sajandi alguses – 2000. aastatel, hakkavad ka need remonti vajama ja me oleme selleks valmis. See vajab suuri investeeringud ja siinkohal me peame selle raha leidma, sest koolid nagu lasteaiadki on linna prioriteet."

Praegu koostab Tallinna haridusamet koostöös analüütikutega järgnevateks aastateks linna koolivõrgu strateegiat ja haridusstrateegiat. "Kui see on valmis, siis me näeme, mis on arengud ja prognoosid linnaositi ja ei välista ka seda, et meil võib minna uusi koolimaju vaja. Praegu on sellest liiga vara rääkida."

Uues koolis hakkab õppima kuni 270 lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppel olevat last. Täiendavalt on võimalik veel luua 30 kohta toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele lastele. Kool pakub teenust ka Harjumaa erivajadustega õpilastele. Hoonesse rajatakse veel Tallinna Õppenõustamiskeskuse osakond mitmeotstarbeliste õppeklasside, eripedagoogide tööruumide ning auditooriumiga. Hoones saab olema 8325 m2 suletud netopinda. Uue hoone kavandiga saab tutvuda Fund Ehitus OÜ kodulehel. Projekti eelarve on 13,19 miljonit eurot.

Uue maja valmimiseni tegutseb Tondi põhikool asenduspindadel endises Tallinna 37. Keskkooli hoones (E. Vilde tee 69), Rõõmupesa ja Õunakese lasteaias ning endises lasteaiahoones aadressil Tuisu 20, õpilaskodu kasutab Tallinna Väikelaste kodu ruume.

Laadimine...Laadimine...