GALERII JA VIDEO! Ilusa heinamaa saab augustis vikatiga niites

"Kuna niitmata jäänud elurikkuse lapikestel võib rohi augustikuuks olla juba päris kõrgeks kasvanud, siis tavapärase muruniidukiga ei pruugi neile enam ligi pääseda," tõdes Eestimaa Looduse Fondi niitmistalgute eestvedaja Mari Kaisel.

Pilt: Mats Õun

GALERII JA VIDEO! Ilusa heinamaa saab augustis vikatiga niites

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kuna niitmata jäänud elurikkuse lapikestel võib rohi augustikuuks olla juba päris kõrgeks kasvanud, siis tavapärase muruniidukiga ei pruugi neile enam ligi pääseda," tõdes Eestimaa Looduse Fondi niitmistalgute eestvedaja Mari Kaisel.

Eile ootasid Eestimaa Looduse Fond ja Tallinna Botaanikaaed kõiki huvilisi botaanikaaeda vikatiga niitmise treeningule. Osalejad said vikatimeister Priit Kuke käe all harjutada vikatiga niitmist, õppida vikati teritamist ja pinnimist. Botaanikaaia vanemaednik Liivi Mäekallas tutvustas kodumaiseid niidutaimi ja jagab teadmisi niidu rajamisest.

63images

Viimastel aastatel on teadlased ja looduskaitse eksperdid üha enam kutsunud üles vähendama muruniitmist ning jätma pargi- või aianurgas osa lapikesi üldse niitmata, et saaksid tekkida nii-öelda elurikkuse oaasid, kus kodumaised niidutaimed saavad õitseda ja seemneid valmistada ning tolmeldajad saavad toituda.

"Nüüd, augustis, on paras aeg neid oaase niitma asuda. Kuna niitmata jäänud elurikkuse lapikestel võib rohi augustikuuks olla juba päris kõrgeks kasvanud, siis tavapärase muruniidukiga ei pruugi neile enam ligi pääseda. Siin tulevadki appi vanad oskused ja tarkused ning kui päris puitunud kõrsi ei ole, siis saab edukalt niita ka vikatiga. Kui osa taimi niitmata platsil veel õitsevad, siis ei tasu väga muretseda, sest niidutaimed suudavad ka pärast mahaniitmist veel seemned valmis "küpsetada" ja mulda poetada. Seega täieneb seemnepank mullas ilusasti ning järgmisel kevadel saab juba suurem kogus õistaimi meie rõõmuks tärgata," kinnitab Kaisel. 

Mida harvem muru niita ja lasta sellel kasvada ning õitseda, seda kiiremini saame endale silmailuks ning tolmeldajatele eluks vajaliku mitmekesise niidu luua. Selleks on tarvis vaid natuke laiskust ja veidi kujundamishuvi, et hoiduda kogu ala pidevast niitmisest, ning kannatlikkust, et anda niidule aega kujuneda.

"Taimede tärkamine, areng ja levimine võib mõnedel taimedel olla aeglane. Seepärast tulebki järjepidevalt igal aastal niita, et ka need väiksemad seal jõuliste varjus saaks elu võimaluse. Nii saavutamegi suurema liigirikkuse. Samas, et tuleval kevadel juba suuremat liigirikkust nautida, on praegu õige aeg hakata plaani tegema. Värvilist niitu rajades on mitmeid variante selle loomiseks. Esimese asjana võiks õppida tundma niidutaimi ja niidu loomise põhimõtteid. Taimi tundes saab seemneid ise loodusest koguda ning kohe ka külvata haritud ja juurumbrohtudest (nt orashein, ohtetu luste) puhastatud alale," ütleb Tallinna Botaanikaaia vanemaednik Liivi Mäekallas, kelle juhendamisel tutvutakse niitmispäeval ka botaanikaaia niidutaimedega.

Lisainfot ELFi suviste niitmisürituste kohta uuri siit.

 

Laadimine...Laadimine...