GALERII JA VIDEO! Kuraator: Vilde muuseumis on varjatud aardeid!

"Täna tähisatakse Linda Vilde 140. sünniaastapäeva. Tema suur roll elus oli olla Eduard Vilde abikaasa, aga samas oli ta ka omaaegne naisõiguslane," rääkis Vilde muuseumi kuraator Kadi Kesküla.

Pilt: Mats Õun

GALERII JA VIDEO! Kuraator: Vilde muuseumis on varjatud aardeid!

Vesta Reest / Video: Dmitri Povilaitis

"Täna tähisatakse Linda Vilde 140. sünniaastapäeva. Tema suur roll elus oli olla Eduard Vilde abikaasa, aga samas oli ta ka omaaegne naisõiguslane," rääkis Vilde muuseumi kuraator Kadi Kesküla.

 

 

"Hoolimata sellest, et me temast väga palju ei tea, väärib Linda Vilde täiesti eraldi tähelepanu ja seda tahamegi tähistada," ütles muuseumi kuraator Kesküla, kes kutsus kõiki huvilisi reedel Vilde muuseumisse torti sööma, võrkkiike vaatama ning imetlema remondi käigus tapeedikihtide alt välja ilmunud kahe sajandi tagust seinamaalingut.

19images

Kesküla rääkis, et Linda Vilde oli oma aja kohta väga erandlik ning ilmselgelt väga andekas inimene — kuigi ajastule kohaselt suures osas iseõppija, oli ta oma aja kohta eriliselt suure huviga just poliitika ning võrdõiguslikkuse ja sotsiaalsete teemade osas. "Suur huvi ühiskonna ja ümbruse vastu teda elus kannustaski," ütles Kesküla.

Julge ja sõnakas naine

Eduard ja Linda tutvusid 1904. aastal juhuslikult külalistena samas pulmas. "Üks vanem sugulane pidas pruudile kõne, kuidas tuleb abikaasale alluda ja teha, mida tema tahab. Seepeale tõusis püsti noor Linda Vilde ja pidas vastukõne, et tema arvates peaksid abielus abielus olema võrdsed pooled ning naisel on samamoodi õigus," rääkis Kesküla. Tema sõnul oli pulmarahva seas inimesi, kes kuulsid üldse esimest korda elus naist avalikult kõnelemas. Linda kõne sütitas Eduard Vildet, kes oli samamoodi sotsiaalselt väga tundlik ja aktiivne ning see panigi nende tutvusele je tulevasele suhtele aluse.

"Linda oli ühelt poolt väga julge, aga teiselt poolt ka väga ratsionaalne, tema oli see, kelle kohta Eduard ütles, et Linda on tema ainuke sõber läbi kõigi nende aastate. Eriti pagulusaastatel olid Linda ratsionaalsus ja asjadega hakkama saamine äärmiselt olulised," jutustas Kesküla.

Linda toimetas Eduard Vilde tekste ja hoidis selle kõrvalt silma peal tema keerulistel raha-asjadel, klaaris raha- ja lepingulisi suhteid. "Kogutud teoste toimetamine oli puhtalt Linda Vilde suur töö," rääkis Kesküla. Lisaks oli ta osaline tänase Vilde muuseumi loomises. "Kui muuseum 1946. aastal loodi, siis ikka tänu Linda Vildele. Inimesena oli ta äärmiselt visa, väga arukas, aga ka hea läbirääkija," kirjeldas Kesküla.

Koht, kus tänasel päeval asub Vilde muuseum, on korter, mille Eesti riik kinkis Vildele 60. sünnipäevaks kui kirjanikule ja diplomaadile tema teenete eest. Korter leiti ning remonditi haridusministeeriumi kulul ning sisustati Lutheri mööbliga.

Uued leiud vanas majas

Kesküla rääkis, et juulis, kui muuseum oli puhkusel, hakati suletud uste taga remonti tegema ning alustati Linda ja Eduardi söögitoast, kus oli pikka aega olnud hoopis teistsugune tapeet. "Me tahtsime taastada selle, mis oli nende eluajal. Kuigi originaaltapeeti ei ole säilinud, siis fotode järgi saime ikka aimu, milline tapeet seal olla võis," rääkis Kesküla ja tunnistas, et mitmekordse vana tapeedikihi alt tui lõpuks välja vanaaegne seinamaaling.

"Kutsusime spetsialistid appi ning saime teada, et tegelikult ongi tegu tervet tuba katva uhke seinamaalinguga. Praegu ei ole veel teada, mis ajastust see on, sest seal on mitu maalingut kihiti," rääkis Kesküla. Ta ütles, et dateerimine on praegu veel pooleli, aga leid on väga uhke. "Me jätame ühe osa sellest leiust nähtavale ning eksponeerime seda maja ajaloo seisukohast," selgitas Kesküla. Ülejäänud tubadesse pannakse Vilde-aegne tapeet, sest tegu on ikkagi Vilde muuseumiga.

Tänavuse aasta lõpul on Vilde muuseumis planeeritud suuremat sorti Linda Vilde teemaline näitus, mille kokkupanijaks on kunstnik Liina Siib.

Laadimine...Laadimine...