GALERII JA VIDEO! Tallinna linnaplaneerija: kesklinn peab jõudma Lasnamäele

„Kui rääkida näiteks Tallinna Haiglast, siis me ehitame ta küll Lasnamäe servale, aga kogu kesklinna tuleb sinna pikendada – me ju ei ehita lihtsalt hoonet, vaid arendame kogu keskkonda,“ sõnas Tallinna linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer tänasel visioonikonverentsil „Tark linn ei saa kunagi valmis“.

Pilt: Arno Mikkor/Tallinna Linnavolikogu

GALERII JA VIDEO! Tallinna linnaplaneerija: kesklinn peab jõudma Lasnamäele (1)

Õnne Puhk

„Kui rääkida näiteks Tallinna Haiglast, siis me ehitame ta küll Lasnamäe servale, aga kogu kesklinna tuleb sinna pikendada – me ju ei ehita lihtsalt hoonet, vaid arendame kogu keskkonda,“ sõnas Tallinna linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer tänasel visioonikonverentsil „Tark linn ei saa kunagi valmis“.

Täna oli visioonikonverentsil fookuses linnaarhitektuur ja linnaplaneerimine ning paneeldiskussioonis jagasid linna spetsialistid ja arhitektid oma arusaamu ja nägemust meie kodulinnast.

Äge ja atraktiivne kesklinn

Tallinna abilinnapea Andrei Novikov ütles, et planeerimise protsess on üleriigiliselt paika pandud dokumentidega – see on kaasav protsess, millega linn annab ehitusõiguse mingi hoone või ehitise püstitamiseks.

„Enamik maad Tallinnas kuulub eraomanikele ja see, millal ehitusõigus realiseeritakse, sõltub majandusest, konkreetse äriühingu investeerimis- ja laenuvõimest ning mitte sugugi kõik planeeringud, mis on välja antud, ei realiseeru äriotstarbel,“ selgitas abilinnapea, et enamikus linnaosades on kehtestatud üldplaneering. „Nõmme linnaosa, Kesklinn ja Põhja-Tallinn on need linnaosad, kus neid veel tehakse,“ sõnas ta.

18images

Tallinna linnaplaneerimise ameti linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer ütles, et Tallinna hakati pilvelõhkujaid kavandama juba 30 aastat tagasi. „Minu kui linnaplaneerija visioon Tallinnast on see, et Tallinna kesklinn ei kaotaks oma atraktiivsust. See oht on olemas, sest üle linna toimuvad arendused – ja see protsess tervikuna ei ole linna kontrollitav.“ 

Looveer sõnas, et kesklinnas on kõige keerulisem planeerida ning praegu on ilmselgelt kesklinna vaja rohkem inimesi tuua. „Kui me mõtleme Berliinist või Viinist, siis me mõtleme ju linna enda peale ja kui Tallinna kesklinn on atraktiivne ja äge, siis ta annab väärtuse kogu linnale,“ tõi ta välja.

„Tallinna arengukava moto on see, et kodu hakkab tänavast – väikeste muudatustega on tehtud sõiduteest, tänavast millegi jaoks koht, plats ning loodud identiteet. Mikroruumide loomine üle linna on teine oluline osa, millega tegeleda – me peame mõtlema avalikust ruumist kui ruumist, mis on meie kodu,“ ütles ta.

Äärelinnad ei tohi muutuda ühe grupi keskseks

Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd märkis, et Tallinn on küll väga uhke kesklinnaga, aga äärelinnad on muutumas ühe grupi keskseteks ehk kuigi seda veel linnapildis visuaalselt näha pole, liigub linn segregeerumise poole.

„Praegu on veel see hetk, mil me saame seda protsessi peatada, et linnas on jõukamate ja vaesemate piirkonnad, hiljem on seda struktuuri jõuga muuta võimatu,“ sõnas ta. „Kesklinna uus üldplaneering peaks tegelema ka selle teemaga, et kesklinnas oleks elupinnad ka lasteaiakasvatajatele, poemüüjatele jm – ehk mitte ainult rikkamale ühiskonnagrupile, vaid siin saaksid elada kõik.

Arhitekt Toomas Paaver, kes juhib Telliskivi Seltsi ütles, et seal on väga palju suudetud ära teha: „Tänavad lähevad paremaks, oleme päästnud Kalaranna ja toonud Telliskivisse särtsaka elu – kui elu kesklinnas õhtuti peatub, siis Telliskivis see jätkub,“ sõnas ta. Ent head linnaruumi luues on praeguseks tema arvates jõutud paradoksini: „Kui me loome väga head ruumi, siis kinnisvara hinnad tõusevad ja sinna tulevad rikkamad sisse ja aktiivsed noored lähevad mujale – seda on Kalamajas juba näha, nii et hea ruumi nimel töötades saavutame pikas perspektiivis vastupidist,“ tõdes ta.

Mänd märkis, et linn peaks suunama enamiku oma investeeringuid piirkondadesse, mis hakkavad maha jääma – parimad mänguväljakud on küll Lasnamäel, aga sealsed uusehitised taastoodavad Lasnamäge selle negatiivses mõttes: „Need uued majad, mida seal ehitatakse, on paarikümne aasta pärast majanduslikult vanunud ja nende väärtus pole enam see. Inimesed ei oska korterit ostes vaadata, et vanade korterite plaani lahendused on paremad kui praegused,“ sõnas ta, et lõviosal Lasnamäe majadest, mis praegu ehitatakse, puudub igasugune kvaliteet. „Odavarendusi ei tohi lasta tekkida piirkondadesse, mis on niigi kriitilised paigad,“ lisas Mänd.

Kesklinnas lähitulevikus kapremondid

AS Mainor Ülemiste juhatuse esimees Margus Nõlvak ütles, et küsimus ei ole selles, kas ehitada pilvelõhkujaid, vaid oluline on ka liikuvus ja ligipääsetavus – kõik peab olema laiemalt planeeritud,“ sõnas ta.

Novikov ütles, et Tallinn suunab investeeringud sinna, kus on tarbija: „Võrreldes kohaga, kus elab kümme peret, tuleb suunata rohkem ressurssi sinna, kus elab sada peret,“ sõnas ta. „Igal linnaosal on oma nägu ja sellest lähtuvalt suunatakse sinna ka investeeringuid. Kesklinn maksab alati rohkem kui äärelinn ja ka merevaade maksab rohkem – nii kujunebki renditurg, see on loodusseadus,“ tõdes ta.

„Nooremas generatsioonis on toimumas see, et kinnisvara on tarbeese, mis kulub – ärikinnisvara puhul tehakse äriplaan ning sellest tulenevalt tekivad ka arhitektuurinõuded ning kinnisvaras on samamoodi on soodsamad ja eksklusiivsemad ning vahepealsed pinnad."

Novikov lisas, et iga päev ei saa linnas kogu infrat uuendada, vaid see toimub piirkondade kaupa: „Praegu on uuendusjärgus kesklinna piirkond – Liivalaia, Pronksi ja Jõe tänavad on need põhiarterid, mis tulevikus arvestavad linna kogu struktuuriga,“ sõnas ta, et neis piirkondades tehakse lähiajal kapremondid ning kogu infrastruktuur peab kaasas käima linnakeskkonna uuendustega.

Ta lisas, et kesklinnas ootavad suuremahulised kapitaalsed uuendused ees ka Kaubamaja ja Rävala piirkond ning see ei puuduta mitte ainult hooneid, vaid terveid tänavaid tervikuna ning ka peatänava idee saab teoks. „Kui mõelda, millised tööd hakkavad korraga toimuma, siis tuleb vaadata, kuidas seda kõike korraldada: kesklinnas tuleb kümme korda mõõta ja üks kord lõigata."

Kesklinn peab jõudma Lasnamäele

Looveer lisas, et tööriistu, millega linna arengut suunata ja atraktiivseks teha, on piiratud hulk: „Kui rääkida näiteks Tallinna Haiglast, siis me ehitame ta küll Lasnamäe servale, aga kogu kesklinna tuleb sinna pikendada – me ju ei ehita lihtsalt hoonet, vaid arendame kogu keskkonda.“ 

Tallinna arengus torkab silma see, et on teatud piirkonnad, mis muutuvad mingil ajaperioodil noorte, ärksate inimeste jaoks atraktiivseks, aga mingi aja pärast kolitakse sealt mujale, sest kodukant pole enam unistuste kodukant. Kuhu liiguvad boheemlased? Kas Telliskivi asemel tuleb mõni teine rajoon?

Looveer ütles, et Telliskivi kvartalist rääkides tuleb au anda arendajatele, et nad pole arendanud seda kiiret kasumit toovaks, vaid arendavad ja kureerivad seda.

Adam lisas, et Tallinn on siiski üsna väike linn ning Kalamaja inimesed kolivad Mustamäele ja Õismäele ning need piirkonnad nn normaliseeruvad ka noorema põlvkonna jaoks.

Nõlvak märkis, et Tallinn on tuntud merelinn, aga samas on ta ka järvelinn: „Üks kolmandik kesklinna alast on järv ja see piirneb teiste linnaosadega – kesklinna linnaosas on sees rohevöönd. „Tuleb võtta need teemad lauale – seal ei pea hakkama ujuma või autot pesema, vaid kogu see kaldavöönd võiks olla linnarahva kasutuses, see annaks linnale lisaväärtuse,“ ütles ta.

Paaver juhtis tähelepanu ka sellele, et linnas ei pea olema kõik kohad autoga igal hetkel ligipääsetavad: „Kui Telliskivi on inimsõbralik ruum, siis näiteks Liivalaia tänava või ka tulevase Tallinna peatänava tapab liigne liiklus – isegi ühistransport võib linnaruumi ära rikkuda, kui ta liigub liiga kiiresti.“

Ta tõi näiteks Kopli tänava 2-suunaliseks muutmise mõtte: „See tapab juba selle muutunud avaliku ruumi keskkonna. Linna arendamisel tuleb näha seda, mis selles keskkonnas juba toimub – kõigega kaasneb alati kogu ümbritseva linnaruumi muutus, oluline on näha muutusi ümbritsevas keskkonnas.“

Mänd ütles, et linn peaks sekkuma turuloogikasse: „Avalik sektor on kogu aeg üsna jõuliselt sekkunud linna planeerimisse. Helsingi on ideaalne näide sellest, kuidas linn sekkub nii, et ka madalama sissetulekuga inimene saab kesklinnas elada,“ ütles ta, et ka Tallinn peaks selle suuna võtma.

Linn on pidevas muutumises

Rääkides linna kureerimisest, ütles Paaver, et kureerida saab üksnes seda, mis on avalik ruum, aga seda, kuidas arenevad hooned ja elu nende sees, pole võimalik kureerida. „Ühiskond ei ole teatud küsimustes veel arenenud nii kaugele – kui me räägime heast linnaruumist, siis näiteks tavakodanikus tekitavad need ideed vastuvõetamatust – näiteks see, et autoga ei saagi igale poole." 

„Kui inimene käib jala, möödudes tänava ääres olevatest väikeäridest, tarbib ta ka nende tooteid, kui kogu kesklinnas kõik koondub suurtesse kaubanduskeskustesse, kuhu sa lähed otse, siis jäävad ka väikeäride tooted tarbimata,“ tõi ta näiteks.

Novikov lisas, et kuna me oleme tulnud ajast, kus eraomandit polnud, on nüüd pendel liikunud teise äärmusesse, kus eraomand on püha ja puutumatu. „Kui kogu Euroopa mõtleb nii, et mina elan seal, kus on mu töö, st nad on väga liikuvad, nn rentnike rahvas, siis meil on omanike rahvas – me oleme seotud oma elukohaga – igaüks ostab auto ja inimesed soovivad soetada endale kinnisvara,“ sõnas abilinnapea.

„Linn peaks toetama vaid seda kontingenti, kellel on sotsiaalselt keeruline hakkama saada. Ma arvan, et turg paneb asja paika ka siin. Eile oli moes hipsterlik Kalamaja, täna on seal tipprestoranide hinnad ning nn klassikaline Telliskivi asunik on liikumas Põhjalasse, millest on kujunemas uus Telliskivi,“ sõnas ta, et linna tööstus ja ka näiteks sadamakeskkonnad muudavad oma funktsionaalsust.

Ta lisas, et just eakad inimesed ja noored pered on prioriteet, keda Tallinn eelkõige toetab: „Sotsiaalpoliitika on alati äärmuste poliitika – kas vanad või noored – ja keskmised peavad saama iseendaga hakkama.“

Mänd ütles, et on nõus sellega, et aidata tuleb kõige nõrgemaid gruppe ja Tallinn kindlasti tegeleb sellega. „Aga millega ma ei nõustu – sellega, et kinnisvara on tarbeese, mujal maailmas on see juba inimõigus. Selveri müüjad, lasteaiakasvatajad – Helsingi tegeleb sellega praeguseks juba aastakümneid, et kõik ühiskonnagrupid on segamini, et ei toimuks segregeerumist. Ei tohi olla piirkondi, mis on teistest välja lülitatud,“ ütles ta.

„Rootsis oli range poliitika, mille puhul riik sekkus – nad on paarkümmend aastat olnud väga liberaalsed, aga Helsingis seda ei toimu. Lasnamägi on suurem kui Tartu – ja just Lasnamägi on see linnaosa, kus tuleks arendada välja oma linna keskus, mitte autodega ligipääsetav kaubanduskeskuste ala – tulemas on küll putukaväil, mis on suurepärane projekt –, aga sinna tuleb linn taha tekitada." 

Mänd lisas, et Tallinn ei ole praegu küll nähtavalt segregeerunud linn, aga see protsess on praegu kõige kiirem ja me peame sellega tegelema.

Generaalplaanide aeg on möödas!

Linnaplaneerimise spetsialistid olid ühisel seisukohal selles, et generaalplaanide aeg on möödas.

„Suur pilt peab olema linnas selles suhtes, kuidas areneb avalik ruum võrgustikuna üle linna – meil on liiga palju mõeldud sellele, milline on autode jaoks mõeldud võrgustik, aga küsimus on selles, kuidas saada linn käima nii, et see oleks inimsõbralik. Ka loodus linnas on hästi oluline – et ökosüsteem ja loodus, roheline võrgustik jõuaks välja ka sinna, kus on tööstus,“ sõnas Paaver.

„Pikaajalistest otsustest rääkides, Koplis on kaubajaam ja Ülemiste linnakus on kaubajaam – need alad võiks jääda loodusele – ärme kavanda sinna uusi hooneid. Laseme looduse lokkama ja inimese sinna toimetama – selliseid julgeid otsuseid oleks Tallinnal vaja.“

Abilinnapea Novikov ütles, et tema jaoks on suure pildi kõige probleemsem koht see, et igaühel meist on oma pilt – vastavalt sellele, millised vajadused kellelgi on. „Linna ülesanne on tasakaalustada erinevad vajadused – sellest kujunebki välja suur pilt. Seda oli võimalik ühe sõrmenipsuga tekitada diktatuuririigis, mitte praegu,“ sedastas ta, et suure pildi otsing on lõputu protsess.

Nõlvak sõnas lõpetuseks, et Tallinnast võiks saada julge ja arenev keskkond, kes kasutab oma paindlikkuses julgeid ideid.

„Tallinna mitmekesisuse on loonud vaesus – siin on jäänud alles eelmiste sajandite asju, mida ei ole jõutud maha lammutada. Seda on tunda ka praegu näiteks sellest, et me oleme suutnud alles hoida puitmajade rajoonid, mida lihtsalt ei jõutud maha lammutada. Tallinn on tunduvalt mitmekesisem kui Helsingi ja me peaksime seda väärtustama,“ ütles ta.

„Tallinna kõige suurem võimalus on see, et ta on mugav ja kompaktne linn, kus on hea elada ja töötada,“ sõnas Novikov lõpetuseks.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...