GALERII! Le Vallikivi: perearstide nimistu suurus tuleb vähendada 1600 patsiendini

"Iga inimese jaoks on kõige olulisem see, et perearstil oleks aega temaga rääkida, talle silma vaadata ja tema muredesse süveneda," ütles Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi. "Sestap on väga oluline, et kõik osapooled lepivad kokku nimistute optimaalses suuruses 1600 inimest ning teevad kõik selleks, et tagada esmatasandile vajalikud infotehnoloogilised tööriistad ning perearstiabi säilimine ka maapiirkondades."

Pilt: Meelis Piller

GALERII! Le Vallikivi: perearstide nimistu suurus tuleb vähendada 1600 patsiendini (1)

Toimetaja: Meelis Piller

"Iga inimese jaoks on kõige olulisem see, et perearstil oleks aega temaga rääkida, talle silma vaadata ja tema muredesse süveneda," ütles Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi. "Sestap on väga oluline, et kõik osapooled lepivad kokku nimistute optimaalses suuruses 1600 inimest ning teevad kõik selleks, et tagada esmatasandile vajalikud infotehnoloogilised tööriistad ning perearstiabi säilimine ka maapiirkondades."

31images

"Kas see toob midagi murralnguliselt rteistsugust Eesti esmatasandi perarstiabi arengusse," küsis asekantsler Maris Jesse ning vastas, et ei too. "See võtab kokku erinevates arengujärkudes olevad tööd ja tegevused, mis meil on Perearstide Seltsi, terviseameti, Haigekassa ja ministeeriumiga erinevates töögruppides arutlusel olnud." Jesse sõnul leidsid osapooled, et on mõistlik ühiselt räägitud asjad ja ühised eesmärgid panna ühte paberisse kirja.

Hea tahte koostöökokkulepe seab eesmärgiks:

  • tagada igale Eesti inimesele võimalus registreerida end perearsti nimistusse;
  • parandada valdkonda puudutavat kommunikatsiooni;
  • tõsta peremeditsiini teenuste kvaliteeti;
  • kasutada kaasaegseid infotehnoloogilisi võimalusi;
  • tähtsustada esmatasandi tervishoiu rahastamist.

"See, mida me oma perearstide ja õdedega teeme, kuidas me esmatasandi üles ehitame, see ei pea olema reguleeritud ainult seadustega ja veel vähem – see ei pea olema poliitiline otsus," ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Arstiabi kättesaadavus on prioriteet

Lepingu osalised rõhutavad, et esmatasandi arstiabi kättesaadavus kõigis Eesti piirkondades on riiklik tervishoiukorralduslik prioriteet. Ühiselt lepiti kokku eesmärgid ja tegevused, mida lähiaastatel perearstiabi kättesaadavuse ja arengu tagamiseks koostöös ellu viiakse. 

Sikkuti sõnul on oluline, et perearst oleks kõigil inimestel kodu lähedal ning teeks kvaliteetseid raviotsuseid.

"Igale Eesti inimesele kättesaadav, kvaliteetne ja kodulähedane peremeditsiin on Eesti tervishoiu vundament. Selleks, et tugevdada esmatasandit tervikuna leppisime kokku eesmärkides, mille nimel plaanime lähiaastatel koos tööd teha, pidades silmas kõige olulisemat eesmärki – patsientide, Eesti inimeste heaolu," rõhutas Sikkut.

"Võttes arvesse Eesti tervishoiu üht teravaimat probleemi – spetsialistide põuda, iseäranis maapiirkondades, on samavõrd oluline luua peremeditsiinis ka töökeskkond, mis optimaalse töökorralduse ja kutsealaste arenguvõimalustega motiveeriks tervishoiu valdkonna spetsialiste alustama ja jätkama tööd just Eesti tervishoiusüsteemis."

Sikkuti sõnul ei nõua kõik muutused seaduse muutmist, mõni oluline asi võib olla lihtsalt töökorralduslik või kokkuleppe küsimus või hoopis ITlahendus. "Ja ministeerium ei otsusta neid asju üksi," ütles minister.

Silmast silma

"Iga inimese jaoks on kõige olulisem see, et perearstil oleks aega temaga rääkida, talle silma vaadata ja tema muredesse süveneda," ütles Eesti Perearstide Seltsi president Le Vallikivi. Vallikivi sõnul on Eesti Perearstide Seltsi jaoks väga oluline, et kõik perearstid ja nende meeskond oleks hea väljaõppega, uusimate meditsiinivaldkonna teadmistega kursis, motiveeritud ja töövõimelised, selleks, et tagada patsiendile parim võimalik abi esmatasandil. "Sestap on väga oluline, et kõik osapooled lepivad kokku nimistute optimaalses suuruses 1600 inimest ning teevad kõik selleks, et tagada esmatasandile vajalikud infotehnoloogilised tööriistad ning perearstiabi säilimine ka maapiirkondades," selgitas Vallikivi.

Terviseameti peadirektor Merike Jürilo sõnul on piiratud ressursside tingimustes igale Eesti inimesele kvaliteetse perearstiabi tagamiseks hädavajalik erinevate osapoolte tihe ja toetav koostöö. "Inimene peab saama info, kuidas perearsti nimistusse saamiseks avaldust teha ja kui arst ei saa teda mingil põhjusel enda juurde võtta, siis ka arstilt selgituse. Oluline on, et ükski inimene ei jääks teadmatuses ühe arsti ukse tagant teise juurde käima," ütles Jürilo. "Samuti on oluline, et arstid toetavad üksteist probleemide lahendamisel inimliku hoolimise ja parimate praktikate jagamisega."

Sisse viiakse mentorlussüsteem 

Muu hulgas leppisid osapooled kokku perearstide kvaliteedisüsteemi jätkuvas arendamises ning mentorlussüsteemi kasutuselevõtus, et aidata järele madalama kvaliteeditasemega perearstipraksiseid. Samuti lepiti kokku perearstiabi rahastamise suurendamises proportsionaalselt eriarstiabiga ning perearstiabi piirkondliku rahastamise mudeli väljatöötamises.  

Haigekassa juht Rain Laane ütles, et haigekassa toetab peremeditsiini sel aastal 19 miljoni euroga rohkem kui mullu. Samuti tõusevad vastavalt sõlmitud kollektiivleppele tänavu arstide palgad. "Mõistame, et arstidel ja õdedel on ootus palgatõusuks ning oleme vastavalt meie ühistele ravikindlustuse võimalustele ka arstide palkadesse panustanud. Samuti toetame perearstide kiiremat inimese abistamist, selleks investeerime juba tänavu perearstidele mõeldud digitaalsesse otsustustoe lahendusse, mis aitab arstil inforohkuses langetada parimaid raviotsuseid," ütles Laane.  

Kokkulepitud tegevused esmatasandi tervishoiu arendamiseks lähtuvad 1978. aasta Alma-Ata ja 2018. aasta Astana deklaratsioonist ning 2008. aasta Tallinna hartast.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...