GALERII! Mihhail Kõlvart: linn peab munitsipaalmajade ehitamist tähtsaks

"Väga rahul!" vastas proua, rõhutades sõna väga, kui Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart küsis Kristiines avatud munitsipaalmaja elanikult elamistingimuste kohta.

Pilt: Ilja Matusihis

GALERII! Mihhail Kõlvart: linn peab munitsipaalmajade ehitamist tähtsaks (7)

Vesta Reest

"Väga rahul!" vastas proua, rõhutades sõna väga, kui Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart küsis Kristiines avatud munitsipaalmaja elanikult elamistingimuste kohta.

Tallinna linnapea väisas 2. juulil Kristiine linnaosa munitsipaalmaja esimese etapi avamist. Kõlvart jäi nähtuga väga rahule.

Korterites ringi käies kiitis Kõlvart köögimööblit ja vaateid, samuti viis ta jutu maja heale asukohale: Kristiine keskusest vaevalt kiviviske kaugusel ning paljude ühistranspordivahenditega hõlpsalt ligipääsetav.

Linnapea soovis sisse astuda eri suurustega korteritesse. Kõige väiksemad on 15-ruutmeetrised korterid, suuremad on 24-ruutmeetrised. Seal on omavahel kaks tuba kokku ehitatud.

Tutvudes laste ja noorte päevakeskuse ruumidega uuris Kõlvart, kas on ka lapsi, kes käivad päevakeskuses kas õppimas või oma hobidega tegelemas iga päev. "Kui on laps, kes ei tule toime oma õppetükkidega, siis me võtame ta siia iga päev," rääkis Kristiine tegevuskeskuse juhataja Sigrid Jõhve.

Võimalik saada abi igapäevatöödel

Kõlvart tahtis veel teada, kes otsustab, et laps vajab päevakeskuse abi. "Lastekaitse spetsialist koostöös meie sotsiaalpedagoogidega," ütles juhataja, ta selgitas, et igasse lapsesse suhtutakse individuaalselt ja otsused tehakse vastavalt lapse arengule. "Meil on siin ka lapsi, kes on käinud aastaid," rääkis Jõhve.

Linnapead huvitas, kuipalju töötajaid kohapeal lastega tegelevad. Ta sai vastuseks, et kaks sotsiaalpedagoogi, psühholoog ning ülemistes korterites on ka sotsiaaltöötaja, kes kuulub ka laste ja perede keskuse alla. Samuti on majas võimalik  saada sotsiaaltöötaja abi – vastavalt vajadusele, kas poes käimisel või korteri koristamisel.

Korterites on köögid ning pesemisvõimalused, mis on võrreldes ühiselamu tüüpi maja varasemate tingimustega väga suur edasiminek. Kui ekskursioon jõudis korterisse, kiitis Kõlvart köögimööbli värvilahendust. "See on väga soliidne," kostis ta.

Ka abilinnapea Eha Võrk kiitis värvide lahendust. Temale tegi muret, et kuidas seinte läbikostvusega on. Ta sai vastuseks, et majas on valvur, kes vajadusel lõbusamas meeleolus elanikke korrale kutsub.

Sigrid Jõhve rääkis, et uutesse korteritesse pääsemine käib nii: soovijad teevad taotluse ja siis on eri komisjonid, mis otsustavad, kas inimesel on vaja munitsipaalkorterit.

"Selliseid maju on meil väga-väga vaja," rõhutas Eha Võrk.

Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe rääkis, et millise korteri keegi saab, otsustatakse vastavalt vajadusele. "Kahetoalistes korterites elavad tavaliselt paarid," ütles Riibe. Elanike vanus on erinev: liikumispuudega inimesed võivad olla nooremad, aga paljud on tema sõnul juba väga eakad. "On ka selliseid, kes on selles majas elanud väga kaua," ütles Riibe.

46images

Kööki planeerides peaks arvestama inimese pikkusega

Eha Võrgul oli ka praktiline soovitus maja teise poole renoveerimise osas: köögi tööpinna hanke tegemisel võiks vaadata inimese kõrgust, nii et ta ikka saaks seda tööpinda eesmärgipäraselt kasutada. "Narr on panna inimest puki peale seisma, et ta lauani ulatuks," kommenteeris abilinnapea.

Kõige tähtsama joonena renoveeritud maja puhul tõi Võrk välja, et see oli varem linnale kuuluv ühiselamu, kus isegi ei olnud pesemisvõimalusi. "Maja on korda tehtud, teise poole ehitame ka valmis – oluline on see, et siin saab olema lift," ütles Võrk. Tema sõnul on väga oluline ka see, kellele see maja korda tehti.

"Erivajadustega inimesed ja need, kes lastekodudest ellu astuvad ja muidu toetatud elamist vajavad inimesed," loetles Võrk. Ta tõi esile, et ei ole ju vahet, kas korteris on 14 või 20 ruutmeetrit. "Tähtis on, et inimene on omaette oma kodus," kinnitas Võrk. "Abi on kogu aeg käepärast võtta," tõi Võrk veel esile. Abilinnapea ütles, et kui pere tõstetakse munitsipaalmajast üüri mittetasumise tagajärjena välja, on sotsiaalmaja vaheetapp, et inimene saab seal oma lastega olla. "Lastega peresid on ju  ebaeetiline välja tõsta," sõnas Võrk.

Võrgu kinnitusel oleks Tallinnas praegu kohe veel vaja tuhat munitsipaalkorterit, aga oma kordategemise järjekorda ootavaid maju on mitu.

Leevendust pakub peagi korda saav Maleva 18 sotsiaalmaja.

Abilinnapea rõhutas, et arvel on palju inimesi, kes ootavad võimalust linna pinnale kolida, aga Tallinnas ei ole korterijärjekordi.

Abilinnapea Betina Beškina sõnul on maja toodud 21. sajandisse, nii et kõigil elanikel on isiklikud pesemistingimused. Ta kinnitas, et tunda on ka see, et majas on väljavahetatud ventilatsioon – sundventilatsioon. "On palju õhku, hingata on palju kergem kui tavaliselt vanades majades," ütles Beškina. Ta avaldas lootust, et maja elanikele meeldib nende uus kodu. "Mind rõõmustas väga, et oleme juba kohtunud ühe elanikuga, kes on siin pikalt elanud, nii et tal on millega võrrelda," avaldas abilinnapea.

Linnapea, kes kiirustas järgmistele toimetustele, soovis Kristiine rahvale palju õnne.

Nordlin Ehitus ehitab tänavu sügiseks 4,1 miljoni euroga aadressil Sõpruse puiestee 5 asuva kortermaja ümber sotsiaaleluruumideks. Teisipäeval avati rekonstrueeritud sotsiaalmaja A-korpus. Sõpruse puiestee 5 korterelamu rekonstrueeritakse kahes etapis, tööd jõuavad lõpule hilissügiseks. Hoonesse on projekteeritud kokku 101 elamispinda, millest 19 on kahe- ja 82 ühetoalised, lisaks Kristiine Tegevuskeskuse ruumid.

 

7 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...