GALERII! Mihhail Kõlvart: Me peame olema tänulikud nii langenud ohvitseridele kui ka tänastele ohvitseridele

"Ohvitser on inimene, kes jagab riigi saatust, ka traagilist saatust," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart langenud Eesti ohvitseride memoriaali avamisel. "Siin me näeme ohvitseride nimed, kes jagasid enda riigi saatust. Nad on mälestusena kivisse raiutud, aga kõige tähtsam on see, et see mälestus jääks meie südametesse, selleks, et meie teeksime õigeid valikuid ja oskaksime olla tänulikud."

Pilt: Mats Õun

GALERII! Mihhail Kõlvart: Me peame olema tänulikud nii langenud ohvitseridele kui ka tänastele ohvitseridele (1)

Toimetaja: Toomas Raag

"Ohvitser on inimene, kes jagab riigi saatust, ka traagilist saatust," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart langenud Eesti ohvitseride memoriaali avamisel. "Siin me näeme ohvitseride nimed, kes jagasid enda riigi saatust. Nad on mälestusena kivisse raiutud, aga kõige tähtsam on see, et see mälestus jääks meie südametesse, selleks, et meie teeksime õigeid valikuid ja oskaksime olla tänulikud."

 

27. juunil avati Kristiines linnaosas endises sõjaväelinnakus (Tondi tn 55 kõrval) Tondi sõjakooli memoriaal langenud Eesti ohvitseridele.

"Ma oleksin õnnelik kui need, kes kiidavad kuritegelikku režiimi näiteks heade teede ehitamise eest või teised, kes sarnast kuritegelikku režiimi käivad igal aastal Euroopa vabastamise eest lilledega mälestamas, tuleksid mõnikord läbi ka selle mälestusmärgi juurest ja mõtleksid ohvritele, mida hukkunud Eesti vabariik kandis," ütles kaitseväe peastaabi ülem, brigaadikindral Veiko-Vello Palm.

"1919. aastal alustas õppetegevust Tallinna sõjakool. Aasta varem, vabadussõjas langes esimesena Harald Triegel – 17-aastane koolipoiss," alustas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart oma kõnet. "Oma lühikese elu jooksul jõudis ta teha kaks eksistentsiaalset valikut, esimene siis, kui otsustas astuda oma rahva ja noore riigi kaitsele. Olukorras, kus paljudel ei olnud selleks julgust või vaprust. Ta tegi seda kaks korda: esimene kord, kui läks aitama oma sõpra, kes oli saanud kuuli jalga ja hukkus sel hetkel."

Kõlvart meenutas, et esimene kord tegi Triegel valiku seista oma noore riigi eest ja teine kord aidata teist inimest oma elu hinnaga.

"Ohvitser on inimene, kes teeb oma valiku ainult üks kord, siis, kui ta valib oma kutsumuse. Tema valik on rahvas, riik, elu," jätkas Kõlvart. "Ohvitseri jaoks ei ole patriotism sõna, mida poliitikud tihti kasutavad, vaid tema igapäevane töö ja elu. Ohvitser on inimene, kes teeb valiku ka siis, kui tema ees on surm ja oht. Ja tema valik ei ole käsk sõduritele: edasi!, vaid minu järel!"

Kõlvart rääkis, et ohvitser on inimene, kes jagab oma riigi saatust, ka traagilist saatust. "Siin me näeme nende ohvitseride nimesid, kes jagasid oma riigi saatust. Nad on mälestusena kivisse raiutud, aga kõige tähtsam on, et see mälestus jääks meie südametesse, et meie teeksime õigeid valikuid ja oskaksime olla tänulikud. Me peame oleme tänulikud! Nii eelmistele kui ka tänastele ohvitseridele. See on ka tänase ürituse peamine sõnum."

Alates 1920. aasta maist kuni 1940. aasta juunini tegutsesid Tondi tänava kasarmulinnakus Eesti Vabariigi Kõrgem Sõjakool, Sõjaväe tehnikakool ja Lahingukool. Kahe aastakümne jooksul lõpetasid selle praktiliselt kõik 1940. aasta juunipöörde ajal teenistuses olnud kaadri- ja reservohvitserid. Memoriaali graniittahvlitele on jäädvustatud  2103 Eesti vabadusvõitluses elu kaotanud ohvitseri nime, kes kaotaid elu lahingutes või repressiivorganite käe läbi. Memoriaal avati langenud ohvitseride lähedaste palvel, et oleks paik, kus neid mälestada. Memoriaali õnnistas sisse Kaitseväe kaplan Gustav Kutsar.

Monumendi autoriks on  Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor skulptor Jaak Soans. Langenud ohvitseride lähedaste idee edasiviija ja nimekirja koostaja on sõjaajaloolane erukolonelleitnant Jaak Haud. Skulptuuri arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri autor on Toomas Põld (Loovmaastik OÜ). Memoriaali põhiprojektid koostasid Vaiko Kann, Vadim Mahkats ja Ilja Galkin (Keskkonnaprojekt OÜ). Teksti paigutuse ja optika tegi Ott Puija (Plum Stuudio OÜ).

Ehitajaks on Enska Ehitus OÜ ja AS Magma. Pronksist ja roostevabast terasest detailid valmistas ja paigaldas Jaak Soans FIE. Tööde lepinguline maksumus on 305 000 eurot. Memoriaal rajati Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tellimusel.

71images

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...