GALERII! PALJASSAARE PÄRL: Liigirikkad alad ei pea asuma ainult rabasaartel või põlismetsades

"Paljassaare hoiuala on hea näide sellest, et niivõrd liigirikkad alad ei pea asuma ainult eemal asuvatel rabasaartel või sajandeid puutumatuna püsinud põlismetsades, vaid võime seda kohata ka linnaruumis," ütles keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt.

Pilt: Albert Truuväärt

GALERII! PALJASSAARE PÄRL: Liigirikkad alad ei pea asuma ainult rabasaartel või põlismetsades

Jaanika Valk

"Paljassaare hoiuala on hea näide sellest, et niivõrd liigirikkad alad ei pea asuma ainult eemal asuvatel rabasaartel või sajandeid puutumatuna püsinud põlismetsades, vaid võime seda kohata ka linnaruumis," ütles keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt.

Tänavu möödub 110. aastat esimesest looduskaitse ala asutamisest Eestis ning juubeliaasta on pühendatud elurikkusele, mille fookuses on ka elurikkaimad elupaigad pärandkooslused. Paljassaare rannaniit on üks külastatavamaid poollooduslikke alasid. Eesti ja Soome ühine LIFE projekt "Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine" ehk CoastNet LIFE on muutnud Paljassaare hoiuala liigirikkamaks.

44images

"Kui mitmekesiselt ja targalt kavandada, siis on võimalik tuua inimestele liigirikkus väga lähedale koduõuele, kus kõigil on võimalus seda oma silmaga näha," ütles Münt.

Projekt on kantsleri sõnul toimunud hea koostöö tõttu nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse vahel. "Paljassaare hoiuala hooldamine ja taastamine on üks osa Läänemere ranniku elupaikade võrgustiku taastamise projektist. Projekt jätkub 2025. aastani ja loodan, et see on hea näide kõigi kohalike omavalitsuste koostööst. Tänu ministeeriumile, Tallinna linnavalitsusele ja Keskkonnaametile on projekt nii ette valmistatud kui ka ellu viidud."

Meelis Münt tänab koostöö eest ka maahooldajaid, kelle igapäevase panuseta projekti ellu viia ei õnnestuks.

Ligi 1000 perekonda hooldavad poollooduslikke kooslusi

Tartu Ülikooli vanemteadur Aveliina Helm toob välja, et lisaks looduskaitsele on tegemist ka sotsiaalmajanduslikus mõttes olulise projektiga. Tema sõnul on täna Eestis umbes 1000 perekonda, kes hooldavad poollooduslikke kooslusi. Projekt "Elu Alvaritele" Saaremaal, Hiiumaal ja Lääne-Eestis valiti 2018. aastal Euroopa parimaks looduskaitseprojektiks ning seda just sotsiaalmajandusliku mõju kategoorias.

"Kolm perekonda kolisid Tallinnast Hiiumaale elama tagasi oma põlistesse peretaludesse. See rikastab maaelu. Tegu on suurepärase regionaalprojektiga, kust võidame palju," ütles Helm.

Hetkel Paljassaare niidul elutsevate veiste omaniku ja hooldaja Piret Bärgi sõnul on loomad Paljassaares juba kolmandat hooaega ning selle aja jooksul on ta näinud looduses palju muutusi ning liigirikkuse mitmekesistumist. 

Inimesed on loomad linnaruumis hästi vastu võtnud

Bärg tunnistab, et esialgu oli hirm, kuidas inimesed loomad linnaruumis vastu võtavad, kuid loodusvaatlejad on väga vastutulelikud ja kenad ning annavad omanikele vajalikust infost teada. Näiteks on juhtunud, et veised on aedikust välja saanud ning mere peale jalutama läinud. Inimeste reageerimise tõttu on loomad aga tagasi niidule jõudnud.

Paljassaare poolsaar on üks Eesti kõige vanema looduskaitse ajalooga paik. 1297. aastal kuulus ala Taani kuningriigi koosseisu ning sel ajal kuulutas tollane Taani kuningas välja dekreedi, mis keelas metsa raiumise Suur-Paljassaarel, Väike-Paljassaarel, Naissaarel ja Aegnas. Kõiki saari kattis mets ja lisaks linna enda võimalusele raiuda oli see oluline ka navigatsiooni seisukohast.

Väike-Paljassaare kõige kõrgem punkt on viis meetrit üle merepinna, Suur-Paljassaares umbes kümmekond meetrit üle merepinna. "Arvatakse, et tol ajal kattis poolsaart sarnane mets nagu on praegu Aegnal ja Naissaarel. Sadade aastate jooksul on mets peale kasvanud ja maha raiutud. Kivisõja ajal tehti saared jälle paljaks ja mingil ajal saared jäidki üsna kidura taimestikuga aladeks," teadis looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal saare ajaloost rääkida.

Aktiivse karjatamisega alustati piirkonnas sadakond aastat tagasi kui militaareesmärgid olid ammendunud. See muutis ala madalrohuseks alaks ja ka üksikute säilinud fotode põhjal võib näha, et puid oli nii vähe, et neid võis ükshaaval kokku lugeda. Sealt tuleb ka Paljassaare nimi.

Paljassaare on elupaigaks mitmetele orhideeliikidele

Praeguseks on Paljassaare põhjaosa väga mitmekesise loodusega kant. Seal on leitud üle 300 liigi taimi, millest mõned on ka kaitse all. Näiteks on see oluliseks elupaigaks mitmetele orhideeliikidele, aga liivasemal alal asub ka suur Aaskannikeste ja Karukellade populatsioon, mille kaitsmiseks on ehitatud laudtee. Uustalu sõnul oleks vaja laudteed veel umbes 100 meetri võrra laiendada, et inimestel ei oleks võimalus kaitsealuseid liike sodiks trampida.

Lisaks taimeliikidele on liigirikkad ka mererannik ja rannakooslused ümber poolsaarte. Karid meelitavad ligi linde, keda on poolsaarel üle 200 erineva liigi.

"1990. aastate lõpuks jõuti tõdemusele, et kõige ohustatumad ongi pärandniidud," tõdeb looduskaitse nõunik Hanno Zingel. Niitude elurikkuse hoidmiseks loodi üle-eestiline süsteem juba 2001. aastal. "Täna on meie eesmärk hooldada vähemalt 45 000 hektarit erinevaid pärandniite. See on märksa keerulisem töö kui näiteks soode ja metsade hoidmine. Need alad siin tahavad aktiivset hooldamist ehk maaomanikku."

Zingeli sõnul vaatasid naaberriigid meid alguses pisut kummaliselt, kuid nüüd võime näha, et õpitakse meie kogemusest.

Tartu Ülikooli teaduri ja Pärandkoosluste kaitseühingu juhatuse liikme Aveliina Helmi sõnul on inimese loodud ja hoitavad ökosüsteemid vajalikud ja loodus ei saa omaette toimetada, sest liigid, kes elavad ranna- ja puisniitudel, on miljoneid aastaid vanad. Murranguline hetk tekkis pärast jääaega, kui inimene võttis looduse omalt poolt üle, asendades suured rohusööjad oma koduloomadega ja muutes sellega ökosüsteemid karjaloomade abil uuesti oma käsutusse.

Paljassaare hoiualal, aga ka teistes Eesti piirkondades on oluline keskenduda tolmendajate ja teiste põllumajanduslikult oluliste liikide hoolitsemisele, sest üle-euroopaline putukate arvukuse langus on murettekitav. 

Nimelt on viimaste uuringute järgi putukate arvukus langenud lausa 78% võrra viimase 10 aasta jooksul ning see oli seotud just sellega, et maastikus oli vähe niidukooslusi ja palju küntud põldu.

Laadimine...Laadimine...