GALERII: Tallinn tähistas märtsiküüditamise 70. aastapäeva

Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt oli selle aasta 25. märts, märtsiküüditamise 70. aastapäev kuulutatud ühekordselt lipupäevaks. Sel päeval heisati küüditatud inimeste ja nende lähedaste kannatuste mälestuseks leinalipud.

Pilt: Albert Truuväärt
Ajalugu

GALERII: Tallinn tähistas märtsiküüditamise 70. aastapäeva

Toimetaja: Meelis Piller

Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt oli selle aasta 25. märts, märtsiküüditamise 70. aastapäev kuulutatud ühekordselt lipupäevaks. Sel päeval heisati küüditatud inimeste ja nende lähedaste kannatuste mälestuseks leinalipud.

83images

Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel toimus märtsiküüditamise mälestustseremoonia. Sõnavõtuga astus üles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste ning mälestuspalvuse peab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. 

Memoriaalile asetatakse pärjad ning kõik osalejad said süüdata küüditatute mälestuseks küünlad. Tseremoonia käigus avati neli uut nimeplaati, mis on pühendatud 200 kommunismiohvrile, samuti mälestusplaat teadmata kadunud ohvritele.

Uued mälestustahvlid Maarjamäel

Peapiiskop Urmas Viilma lausus: "70 aasta eest, samuti teiste küüditamislainete ajal teele saadetutest, jõudsid paljud, Jumalale tänu!, läbi kannatuste, kaotuste, valu ning vaeva siiski elusana koju. Vähemalt kodumaale tagasi. Tuhandete maine ihu puhkab aga tänaseni võõrsil, sageli tundmatus hauas." 

Küüdirongidega igavesti teele viidute ja teele jäänute sümboolsest kojujõudmisest võib peapiiskopi sõnul rääkida just sel hetkel, mil nende inimeste nimed on saanud ja saavad nähtavaks Maarjamäel mullamusta karva mälestusseinal.

Peapiiskopi sõnul on oluline mäletada, meenutada ja mälestada kõiki neid süütuid inimhingi nimepidi. "Kõik nimed jutustavad meile üksiku, kuid erilise eluloo, iga pere ja suguvõsa loo, mis ühise jutulõngana põimub üheks Eesti rahva mälestuste, kannatuste, kuid mis täna peamine, vastupidavuse, vägivallatu võitluse, õnneliku oleviku ja lootusrikka tuleviku looks."

Viilma sõnul on valvel nii kurjus kui ka headus. Küüditamise mälestuspäev ning Maarjamäe nimetahvlid on meile peegliks, mille abil saame jõuda selgusele – millisele meelsusele, suhtumisele ja maailmavaatele anname oma südames ja hinges võidu meie ise.

"Aidaku Jumal meil kõigest maailmas valitsevast kurjast, ülekohtust ja vihkamisest hoolimata toita oma südamesügavuses armastuse taime, mille viljadeks on armastusest lähtuvad sõnad ja teod," lõpetas peapiiskop Viilma oma kõne.

Päeva jooksul kõlas memoriaali mälestuskoridoris Arvo Pärdi "Spiegel im Spiegel".

Mälestusküünlad Vabaduse väljakul

Vabaduse väljakule on maha märgitud Eesti kaardikontuur, millele on kantud raudteeliinid, kust saatuslik teekond alguse sai. Eestis harva kasutatava lasertehnoloogiaga kuvati Tallinna linnavalitsuse seinale märtsiküüditamise lugu. See emotsionaalne ja kirjeldav audiovisuaalne teos annab aimu, kui ootamatu ja julm oli küüditatutele osaks saanud ülekohus. Õhtu vältel oli animatsiooni kõrval kuvatud küüditatute nimed. Kuues keeles anti 1949. aasta märtsis toimunust ka lühiülevaade. 

Mälestuspäeva õhtul värvus endine Patarei vangla, totalitaarsete režiimide kuritegude üks sümbolitest, mere poolt punaseks, paistes kaugele hoiatava mälumajakana.

Kunstirühmitus Sled näitab 25. märtsist kuni 14. juunini kuueteistkümnes Eesti raudteejaamas näitusesarja "Siberi lapsepõlv". Väljapanek räägib inimestest, kes küüditati Siberisse lapsena või kes sündisid Siberis. Lisainfot leiab SIIT.

Eestist küüditati 1949. aasta märtsis Siberisse rohkem kui 22 000 inimest. Mitmete vabaühenduste ja noorteorganisatsioonide eestvedamisel toimuvad mälestusüritused kõikjal Eestis, mälestame Nõukogude okupatsioonivõimude ohvreid ning näitamaks üles valmidust seista inimlikkuse ja vabaduse eest, et taolised kuriteod enam kunagi ei korduks. Vt lisainfot

Laadimine...Laadimine...