GALERII! Tehnikakõrgkooli laboris tegutseb väike iseseisev robotvabrik

"See labor on üles ehitatud väikse tehasena. Tegelikult siin on kogu tootmisprotsess alates tootmisest kuni kauba lõppkliendile väljastamiseni ära lahendatud," selgitas Tallinna Tehnikakõrgkooli kõrgtehnoloogilist õppelabori eestvedaja Kristo Vaher. "Kõvasti väiksemas skaalas muidugi."

Pilt: Mats Õun
Haridus Teadus

GALERII! Tehnikakõrgkooli laboris tegutseb väike iseseisev robotvabrik

Erki Varma

"See labor on üles ehitatud väikse tehasena. Tegelikult siin on kogu tootmisprotsess alates tootmisest kuni kauba lõppkliendile väljastamiseni ära lahendatud," selgitas Tallinna Tehnikakõrgkooli kõrgtehnoloogilist õppelabori eestvedaja Kristo Vaher. "Kõvasti väiksemas skaalas muidugi."

29images

Tootmine on tema sõnul lahendatud 3D-printeritega, mida teenindab iseseisev robot. Laboris on olemas toodete vaheladu ning inimese ja ABB roboti jagatud töökoht prinditud toodete järeltöötluse ja lõpptoote komplekteerimise jaoks. "Siis on üks automaatne ladu siin, mille tegi üks Eesti ettevõte nimega Aramet. Reeglina on sellised robotlaod väga suured aga see on spetsiaalselt meile tehtud väiksemas mõõdus," selgitas Vaher. Lõpptarbijale väljastab tooted Cleveroni pakikapp, mille tagumine sein on maha monteeritud ja kuhu paneb pakid sisse seesama universaalne robot, mis 3D-printereid teenindab.

Töötab katkematult inimese sekkumiseta

Kui robotvabrik korra ära programmeerida on see Vaheri kinnitusel inimese sekkumiseta võimeline tootma katkestusteta 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. "Esimene asi, mida me siin tootsime, oli plastist täring. Seda mee tootsime ikka sadade kaupa ja jagasime meenena laiali meie külalistele," rääkis Vaher. Täna kasutavad robotvabriku võimalusi erinevad tudengid oma projektide teostamiseks. "Printerid on meil töös praktiliselt 24/7. Koostöö on instituutide vaheline - autotehnika tudengid toodavad siin oma ülekandeid, rõivadisaini omad mingeid oma asju."

Peamiseks õppebaasiks on see labor Vaheri sõnul masinaehituse tudengitele ja tulevikus ka robotitehnika tudengitele. "See labor oli ka vajalik samm, et me oma robotitehnika õppekava saaksime käivitada," nentis ta. Kui on huvilisi teistest õppekavadest, siis neil on võimalik laborit lähemalt tundma õppida valikaine raames.

Labori ehitusega sai Vaheri kinnitusel alustatud umbes kaks aastat tagasi. "Eurorahade toel muidugi, koolil endal nii palju raha ei ole, et osta neid kalleid õppevahendeid," selgitas Vaher. "Siin erinevad seadmed ja robotid maksavad igaüks viiekohalise numbri. Täna koolid pigem võitlevad oma eelarvega selle nimel, et saaks õpetajate palgad makstud."

Vaheri sõnul labori rajamise vajadus selgeks, kuna tänapäeva tudengid ei taha ainult teoreetilist loengut, vaid soovivad käed külge praktilist tegevust. "Me peame ajaga kaasas käima. Kui me õpetame siin lihtsalt mingit mootorit ja teisi vanu asju, siis noored ei huvitu sellest. Nad tahavad saada kaasaegset tehnoloogiat - robotid, virtuaalreaalsus, arvutid," nentis Vaher.

VR-prillid ongi laboris ka olemas, samuti liitreaalsusprillid, mille abil juurutatakse uut õppemeetodit. "Labori nimeks sai Tööstus 4.0 labor ja see tähistabki sellist paindliku tootmise kontseptsiooni, kus me saame pidevalt vastavalt vajadusele seadmeid juurde panna või ära võtta ja tootmist ümberprogrammeerida," selgitas Vaher.

Tööturul nõutud spetsialistid

Labor annab võimaluse uusi seadmeid ja tehnoloogiaid proovida ja katsetada ja saadud uut teadmist ka tööstusesse viia. "Ettevõtte juhid lähtuvad ikkagi suuresti rahanumbrist, nad võib-olla ei mõtle, kuidas uus tehnoloogia aitaks protsesse parendada ja kiirendada. Aga õpilane, kes siit tööle läheb, võtab siit kaasa uued ideed ja värsked mõtted ning näeb töökohal võib-olla võimalusi protsessi arendada ja kaasajastada," rääkis Vaher, kes on ka ise Tehnikakõrgkooli vilistlane.
"Tööturul on robootika-alaste teadmiste ja oskuste järele suur nõudlus ning Tööstus 4.0 labor võimaldab meil pakkuda oma õpilastele veelgi paremat ja kaasaegsemat ettevalmistust,“ ütles Vaher. "Meie lõpetajad on tööturul vägagi nõutud, kuna neil on olemas ka praktiline käed-külge-kogemus."

Tallinna Tehnikakõrgkooli kõrgtehnoloogilist õppelaborit tunnustati ka äsjase Euroopa Piirkondade ja Linnade nädala raames. Tehas-õppelabor valmis EL-i ühtekuuluvuspoliitika investeeringute toel ning avati esmakordselt 2018. õppeaasta alguses.

Tänaseks on kõrgtehnoloogiline õppelabor võimaldanud koolitada kaasaegset tootmis- ja tööstustehnoloogiat valdavaid insenere ja spetsialiste, kuid mitte ainult. „Labor on ühtlasi andnud meile võimaluse käivitada koostöö mitmete ettevõtetega, kes soovivad oma tootmisprotsesse kaasajastada,“ ütles projekti eestvedaja Kristo Vaher.

TTK Tööstuslabori ehituse ja tehnika maksumus oli 419 491 eurot, millest 332 097 eurot tuli EL-i ühtekuuluvuspoliitika toetusrahadest.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Keit Kasemetsa sõnul on Euroopa Komisjon mitmeid aastaid näinud Eesti konkurentsivõime tõstmise ühe suurima kitsaskohana teadlaste ja ettevõtete vähest koostööd. „Tööstus 4.0 aitab teadlaste tööd innovatsioonis ja tehnoloogia arengus paremini kasutada, laborit saavad oma tööprotsesside arendamiseks kasutada ettevõtted nii Tallinnast kui ka mujalt Eestist,“ ütles Kasemets.

Kasemetsa sõnul on Tallinna Tehnikakõrgkooli Tööstus 4.0 labor on hea näide EL-i struktuuride ja fondide kaudu tehtud

Laadimine...Laadimine...