"Kas ettevõtjad võiksid linna turismimaksu asjus toetada," uuris ettevõtjatelt Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Linn ei saa praegu ise teatavasti maksu kehtestada, vaid seadusega tuleb selleks linnale kõigepealt selleks kohalikuks maksuks võimalus anda. Kogutav raha tuleks suunata turismi arengusse, sealhulgas heakorda ja turundusse.
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti korraldatud ümarlaual turismimaksu teemal arutasid selle ettevõtlusharu ettevõtjad, kas ja millistel tingimustel oleksid nad nõus seda toetama. Kõik osalenud olid ühte meelt, et kogutav raha tuleks suunata turismi arengusse, sealhulgas heakorda ja turundusse. Lisaks leiti, et Airbnb kui platvorm võiks olla Eestis maksukohuslane.
Linnajuhid olid ümarlauale turismimaksu üle kutsunud arutlema paljud mõjukad turismiettevõtjad või nende esindajad – sellest võtsid osa näiteks Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse liige Peeter Rose, hotelliomanik Tarmo Sumberg, Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm, Tallinki juhatuse esimees Paavo Nõgene jpt.
Ümarlaua üks eesmärk oli ettevõtjatele selgitamine, miks linnavõim peab turismimaksu vajalikuks ja ühtlasi selle maksu kontseptsiooni arutamine. Selle järgi on oluline, et maks pole ahistav koormis, vaid suunatakse tagasi turismi arendamisse ning on seega turismikorraldajate endi huvides. Ja teiseks, et linn soovib ettevõtjatega teha igakülgset koostööd – muuhulgas küsimuses, kuidas kokku kogutud raha täpsemalt turismi jaoks kasutatakse. Ja selleks võidakse moodustada komisjon.
Kõlvarti sõnul on seega küsimus, kas ettevõtjad võiksid linna turismimaksu asjus toetada, kui riigile tehakse linnalt ettepanek eelnõu Riigikokku viia. Linn ei saa praegu ise teatavasti maksu kehtestada, vaid seadusega tuleb selleks linnale kõigepealt selleks kohalikuks maksuks võimalus anda. Kõlab absurdselt, aga linn saaks maksustada vaid lemmikloomi, mida muidugi ei kavatseta.
Maksuga toetataks üritusi
Linnapea toonitas ühtlasi, et turismi soodustamist peetakse väga oluliseks, ja seda näidatakse otsestes tegudes.
“See ei olnud üksnes oluline otsus, vaid ka meie poolne sõnum,” tõi ta näiteks kavatsuste protokolli, mille linn sõlmis mõned päevad tagasi Tallinkiga Linnahalli korda tegemiseks konverentsiturismi otstarbeks. “Esimesena linna taristu, teiseks üritused, kolmandaks linna turundamine väljaspool,” tõi Kõlvart näiteks, kuidas turismimaksu võiks kasutada.
Abilinnapea Aivar Riisalu tõi omakorda mitu näidet olulistest üritustest, mille korraldamise jaoks oleks tarvis lisaraha. Üks on Tallinna rahvusvahelisi esindusüritusi, pimedate ööde filmifestival ehk PÖFF. Teine on sügiseti ülikoolide korraldatav robotite võistlus Robotex. “Ma ei ole kindel, et Robotex tänavu toimub,” viitas Riisalu rahapuudusele. “Aga kui ei toimu, siis see on tuhanded ja tuhanded tegevuseta jäänud noored inimesed pimedal ajal Tallinna linnas.”
Riisalu ütles, et turismimaksuga saaks juurde linna turistide jaoks avatud tualette – kui söögikohti doteerida. Eriti on just suviti linna väisavate kruiisituristide aeg lühike, kuid seda hinnalisem. “Siis ehk jõutakse küsida ka, et kes asutas teie kauni linna,” ironiseeris abilinnapea. Tallinna Vanalinna mahutavus on üldse päevas vaid 10 000 turisti korraga. Samas esineb mõnel suvel vaid neli päeva, kus püsitakse selle arvu lähedal ja sageli ületatakse see kordades. See näitab omakorda, et maksuks oleks ruumi.
Olukord on Tallinna võimude seisukohalt pisut ülekohtune kasvõi põhjusel, et kui kruiisituristid toovad riigieelarvesse aastas 50 mln eurot, siis linna mureks jääb n-ö tagajärgedega tegelemine. Teede parandamine, tänavakoristus, busside kuhjumise ummikud jne. Tõsi, osa sellest maksurahast jõuab kaudsemalt linna, kuid pika viitaja ning suure ringiga. Tallinna sadama juht Valdo Kalm toonitas samas kruiisituristide olulisust Eesti reklaamijatena maailmas.
Üsna ülekohtune seis valitseb veel traditsiooniliste turismiteenuste pakkujate, veebiplatvormipõhiste majutusteenuste pakkujate ja linna omavahelistes suhetes.
Ebaaus konkurents
“Airbnb ei maksa käibemaksu,” toonitas Tallinki juht Paavo Nõgene. Turismisektori käibemaks on 9% ehk soodusmääraga – samas ei maksa kodumajutusteenuse pakkujad tavaliselt üldse mingeid makse, ehkki hotellidelt kliente omale saavad. Isegi, kui tulevikus peaks turismimaks kehtestatama, tuleks hakata reegleid kehtestama ka kodumajutuse pakkujatele, sest nad on eelisolukorras nii makse maksvate konkurentide kui linna ees – viimane aga panustab ju kasvõi turundustöö kaudu kõigi turismiga tegelejate hüvanguks. Nii Kõlvarti, Riisalu kui ettevõtjate arvates vajab selline olukord analüüsi ja lahendusvõimalusi.
Üldiselt jõuti kohtumise lõpuks konsensusele, et jah, turismi arendamiseks oleks maksu näol lisaraha vaja. Ehkki hotelliärimees Tarmo Sumberg ei soovitanud koledat sõna “maks”, vaid nimetada seda näiteks eraldiseks.
Kohtumise lõpus lepiti veel, et ettevõtjad esitavad järgmiseks kohtumiseks enda vaated, kuidas on võimalik seda sektorit reguleerida. Linn aga tellib konjunktuuri instituudilt uuringu täpsema Tallinna külastavate turistide kaardistuse või iseloomustuse.
Tallinn panustab igal aastal turismiobjektidesse 16 mln eurot – sealhulgas Kadrioru parki ja Loomaaeda. 2030. aastaks on seatud siht jõuda ööbimisega välisturistide arvuni 3,2 mln aastas.
