GAMEBOY TETRIS: Et mind kuulda võetaks, pidin hakkama eesti keeles räppima

"Narva on võimas!" kiidab koos Nubluga sellest linnast rääkiva hiti teinud eestivene artist Gameboy Tetris. "Natuke kurb ka, sest seal ei jätku inimesi. Paljud ilusad majad on maha jäetud."

Pilt: Tatjana Iljina / Õhtuleht

GAMEBOY TETRIS: Et mind kuulda võetaks, pidin hakkama eesti keeles räppima (1)

Mark Vegas

"Narva on võimas!" kiidab koos Nubluga sellest linnast rääkiva hiti teinud eestivene artist Gameboy Tetris. "Natuke kurb ka, sest seal ei jätku inimesi. Paljud ilusad majad on maha jäetud."

Venekeelset hiphopmuusikat armastavad paljud eesti noored ning kuuldavasti ka eestlastest politseinikud. Mõni kohalik vene muusik on aga võtnud nõuks räppida hoopis eesti keeles. Pealinn uuris, kes on ansamblis 5miinust esinev ning mõminaräpi artisti Nubluga koostööd tegev hiphopistaar Gameboy Tetris.

Kuidas sind nimetama peaksime? Sul on palju pseudonüüme.

Ma soovin, et kõikjal jääks kõlama Gameboy Tetris. Isiklikus vestluses aga võib mulle öelda Pavel, nii on normaalne. Ma arvan, et paljud lugejad mõistavad.

Sinust ei ole peaaegu midagi teada. Kust sa pärit oled?

Ma sündisin Haapsalus. Eestimaa venelase kohta ei ole see tüüpiline. Elasin seal kuni 12-aastaseks saamiseni, täiskasvanuks sain aga juba Tallinnas Lasnamäel. Kolisime Tallinna, sest mul on veel kaks vanemat venda, neil oli vaja kusagile õppima minna.

Mis sind muusika juurde tõi?

Räppmuusika – sellega oli tõenäoliselt omal ajal samasugune lugu nagu rokiga. Keelde küll polnud, kuid seda muusikat oli vähe. Inimesi, kes sellega tegelesid, oli veel vähem, see oli vaat et vennaskond. Püüdsime kõik kokku hoida. Näiteks meid oli ainult neli kogu kooli peale.

Lugu "für Oksana" räägib Narvast. Mida sa sellest linnast arvad – esinesid ka eelmisel suvel festivalil Station Narva.

Narva on väga võimas! Muidugi tekkis seal ka nukraid hetki, kui filmisime "Oksanat" Kreenholmi juures. Filmides stseeni, kus Nublu kohtub Oksanaga ilutulestiku ajal, oli mul umbes tund vaba aeg, et linna peal käia. Olin näljane ja otsisin kohta, kust näiteks pirukaid ja kohvi osta.
Selgus, et Narvas pole mitte midagi, seal ei jätku inimesi. Kõik oli suletud ja mul hakkas nii kurb. Majad on ilusad, kuid maha jäetud.

Aga kas festival Station Narva sarnanes millegi euroopalikuga? Oled ju esinenud paljudes kohtades.

Muidugi! Ilmselt algas see trend festivalist Tallinn Music Week, vähemalt meie juures. Arvan, et nad on isegi Euroopas teerajajad showcase-festivalide hulgas. Alles pärast Tallinn Music Weeki tekkis Moscow Music Week, mis on esimese täpne koopia. Esmalt korraldas Stepan Kazarjan Tallinn Music Weeki Mokvas. Sinna sõitsid Maria Minerva, veel mingi ansambel ning meie selle delegatsiooniga, kuhu kuulusid Helen Sildna ja Ingrid Kohtla. See oli suurepärane meeskond Eesti muusika tutvustamiseks ja edendamiseks Moskvas. Eesti delegatsioon püüdis tookord igati sobituda Tommy Cashi line-up’i, kuid Venemaal ei tundnud teda keegi, nii et vastuvõtjad keeldusid mitu korda ja nõustusid üksnes meiega. Minu tookordse, esimese ansambli nimi oli Gorõ Lana. Ja meid kinnitati.

Kuidas vastu võeti?

Suurepäraselt! Kui sa sõidad alternatiivsele festivalile, siis ei oodata, et sa rokkima hakkaksid. Me esinesime koos kollektiiviga ½ Orchestra. See on puhkpilliorkester, et sa mõistaksid. Niisuguse koosseisuga võeti meid alati väga hästi vastu. Ja vaatajad ei pea tingimata hüppama. Sa tulid alternatiivse muusikaga alternatiivsele festivalile. Inimesed vaatavad sind, et saada midagi uut.

Kus sa oma praeguses karjääris asud, kas juba tipus?

See arengukiirus on viimase kolme aasta jooksul olnud tõenäoliselt lausa ebareaalselt suur. Ma tegelen ju muusikaga peaaegu kakskümmend aastat.

Minu esimene ansambel sai juba 18-aastaseks, aga enne seda alustasin teise koosseisuga ja püüdsin töötada. Väga pikka aega polnud mul üldse raha. Ja alles viimased viis aastat tegelen professionaalselt muusikaga. Mulle makstakse selle eest, mida ma teen, normaalselt. Maksti ka varem, kuid sellest poleks mingil moel jätkunud pere ülalpidamiseks.

Kulutasid kaheksateistkümnest aastast kolmteist selleks, et sind kuulda võetaks?

Jah. Ja kas tead, mida oli vaja teha? Minna üle teisele keelele, eesti keelele. Eesti keeles riimimine on mulle keeruline. Sageli mõistan, et mul on vene keeles mingi rida, mis meeldib mulle väga, aga ma ei suuda seda kuidagi niiviisi tõlkida, et mõte alles jääks. Tuleb konsulteerida teistega.

Kas su naine aitab sind?

Ei, naine ei aita, mul on kahe lapsega kodus väga keeruline muusikaga tegeleda. Mõnikord juhtub nii, et tuleb äkitselt hea idee. Mõtlen, et vaat nüüd võtan kätte, lähen kuhugi teise tuppa seina taha ja kirjutan selle üles. Hakkan üles kirjutama, aga lapsed lendavad peale ja mõte kaob.

Räpparid kõnelevad tavaliselt millestki sotsiaalsest, nad riimivad harva armastusest. Millest räägib sinu muusika?

Eri aegadel elavad eri inimesed. Ma arvan, et sellal, kui olin just kolinud, innustas mind tõsiselt ansambli Rabõ Lampõ (Рабы лампы) muusika. See on Moskva räppansambel, mille juhiks oli Grundig. Tõsi küll, ta suri üledoosi tõttu. Põhimõtteliselt tarbis ta narkootikume kogu oma loomingu aja jooksul.

Kas sa oled oma stiilis küpsuse saavutanud või on veel kusagile kasvada?

Loomulikult on, kuhu kasvada. Kui tuua näide, siis minu tasemega artist kusagil USA-s oleks tõenäoliselt tipus. Meil suudab muusika superstaar parimal juhul korteri ostmiseks raha koguda. Tegelikult võimaldab Eestis muusika tegemine isegi veidi kõrvale panna. Kunagi ei suutnud ma seda endale isegi ette kujutada, kuid tegelikult on nii.

Kas sa sooviksid minna oma loominguga Eestist kaugemale?

Ausalt öelda sooviksin ma jääda siia vähemalt seniks, kuni mu lapsed on väikesed. Ma ei tahaks praegu peret kaasa tõmmata. Kuid me oleme mõelnud Venemaale kolimisest.

Kui me avaldasime albumi "Katapult", siis oli mul tunne, et see materjal võib töötada Venemaal. Mõned vanad sidemed on mul seal jäänud – inimesed, kellel on mitmesuguseid internetiportaale. Üldiselt, saatsin oma loomingut kõigile. Mulle kirjutasid kaks produtsenti Venemaa eri agentuuridest, kes tegelevad arendusega. Nad ütlesid: "Teie muusika on võimas, teeme proovi, aga selleks peate pidevalt siin käima. Esialgu me suurt raha pakkuda ei saa. Teil tuleb vaat et igal puhkepäeval sõita siia kõikvõimalikele moodsatele festivalidele, seal peaaegu et tasuta esineda, näidata oma materjali." Mul ei olnud tollal absoluutselt aega, sest perre sündis esimene laps.

Seal tuleks siis alles endale nime teha?

Jah, see tähendab, et sõna otseses mõttes tuleks alustada nullist. Aga laste pärast ei saa ma endale lubada tasuta töötamist. Sõidu nad tõenäoliselt maksaksid kinni, kuid mul on vaja siin kuidagi ka peret ülal pidada ja arveid maksta, seepärast ma ei hakanud isegi seda võimalust kaaluma.

Kui tihe graafik sul praegu on?

Ansambliga 5miinust teeme umbes 80 kontserti aastas. Seda on korralikult. Lisanduvad veel mitmesugused intervjuud, fotosessioonid ja videovõtted, ning loomulikult on vaja ka muusikat luua, kõige selle juures stuudiosse jõuda.

Milline on Eesti muusika perspektiiv? Kuidas see võib areneda?

Mõistagi ei välju see raamidest. Kui teha muusikat eesti keeles, siis nii see jääbki. Teine asi on, et tase kasvab. Praegu teeme projekti koos salvestusstuudioga Universal Music Finland. Seega, tegemist on juba Soomega, meid tuuakse esile. Veel mõned aastad tagasi niisugust võimalust polnud.

Soomes on piisavalt võimas muusikatööstus, nad oskavad ja suudavad. See tundub nagu hea alternatiiv Venemaale?

Jah, seal kõik kasvab. Me jälgime praegu Youtube’i ja Spotify statistikat. Meid kuulatakse kusagil Turus, väikeses Soome linnas, rohkem kui Pärnus.

Helsingis kuulatakse meid sama palju kui Tartus, kui mitte rohkem. Seal on väga palju eestlasi. No ja soomlased kuulavad ka. Kui me sõidame ansambliga 5miinust Soome, siis juhtub nii, et satume täiesti eesti üritustele. Sa sõidad Helsingisse mõnda rajooni, mis on sada protsenti eestikeelne, klubisse, kus käivad ainult eestlased, ja esined.

Inimesed hakkavad nüüd voogesituse, kuulamiste pealt teenima. Alles kümme aastat tagasi oli muusika tervikuna nö must äri, raha anti artistile ümbrikus. Praegu arvestatakse kõike ametlikult veebilehekülgede kaudu. Iga artist saab täpselt nii palju raha, kui palju teda kuulatakse. Kõik on aus.

Kas artistid on niisuguse süsteemiga rahul? Sa oled kaitstud?

Jah, ma olen kaitstud. Aga meie organisatsioon, Eesti autorite ühing on võrdlemisi läbipaistmatu. Esiteks pole mul volitusi, et välja arvutada, kui palju ma seal teenisin. Oletame, et minu ansamblil tulid esitusele meie riigi selle suve kaks peamist laulu, mida mängisid kõik raadiojaamad. Selle eest sain ma 280 eurot kvartalis. Aga ma arvan, et seal peaks olema hoopis teistsugune summa. Artistid on nende vastu juba kohtusse läinud. Tanel Padar ja veel mitmed tuntud nimed. Nad on isegi kusagil Euroopa kohtus võitnud.

Sa oled eetlaste seas tuntust kogunud koostööst Nubluga. Kõik teavad teie ühist hitti "für Oksana". Kuidas see õnnestus?

Meie loominguline koostöö alles algab, nagu mulle tundub. Just praegu kirjutame uut ühist materjali ja teeme väga palju ringreise. Need on tavaliselt suletud üritused Tallinnas, mis toimuvad igal nädalal kõigest kaks korda. Need on heades kohtades, kuhu tulevad korralikud inimesed. Meil oli kontsert Kumus. Veel kutsutakse meid ooperiteatrisse väga suurte riiklike ettevõtete firmapidudele. Estonia teatrisse kutsutakse meid samuti, seal tuleb Tallinna keskhaigla firmapidu.

Tuleb välja, et olete väga nõutud noormehed.

Jah, igasuguses eas inimeste jaoks. Paremini kõlab, mõistagi, kui meil taga biit mängib, see tõmbab noored kaasa. Siis on neil palju kergem kuulata. Aga kui me teeme akustilist varianti täiskasvanute jaoks, siis lausa tunneme end lõppude lõpuks muusikutena.

Mis peitub sinu, Nublu ja Tommy Cashi edu taga?

Need on kaks täiesti erinevat artisti, tõelised vastaspoolused. Tommy Cash on sada protsenti visuaalne artist. Tema puhul töötab pilt, see, kuidas ta välja näeb. Ta pole tõenäoliselt kunagi teinud videot lihtsalt laulule piltide lisamiseks. See tüüp pingutab väga tõsiselt.

Algul ei võtnud mitte keegi teda žanrisiseselt tõsiselt. Millal ta välja ilmus? Ehk viis aastat tagasi. Praegu on juba raske leida kedagi, kes temast kuulnud poleks, ja mulle meeldib see, mida ta teeb.

Nublu on tegelikult muusikaliselt ja luuleliselt andekas, ta kirjutab väga võimsalt. Teda märkavad ja märgivad ära Eesti luuletajad. Ühes tuntud Eesti raadiojaamas on selline saade, kus kolm Eesti muusikakriitikut kuulvad uusi artiste ja kutsuvad alati mõne külalise ka kampa. Üks armastatud luuletaja kuulas Nublut ja imestas: "Ära sa ütle! Kuidas ta niiviisi üldse riimi suutis panna?" Tegelikult loob ta kunstilist väärtust.

Milline on sinu tööprotsess?

See töö käib koos muusikaprodutsendiga. Ma püüan teda suunata. Me töötame niiviisi, et kui mul tekib mõni mõte, siis saan ma kohe aru, kes see võiks olla, konkreetset ideed ellu viia. Ma kirjutan sellele inimesele ja ütlen: "Mul on niisugune mõte", ja me hakkame koos temaga nullist peale tööle. Ta saadab mulle esimese mustandi, ma hakkan seda parandama. Või teine variant: mõnikord saadetakse mulle juba valmis muusika, mida saab  struktureerida ja kirjutada sõnad.

Kui midagi on enam-vähem välja joonistunud, siis hakkan ma kirjutama sõnu. Õigupoolest päris alguses sõnu polegi, on lihtsalt rütmiline joonis. Partner hakkab muusikat sellega sobitama ja niiviisi vähehaaval, kivi kivi peale, sünnibki lugu.

Võid sa kedagi produtsentidest esile tõsta, kelle tööd sulle meeldivad?

Ma tooksin esile järgmised nimed: LOWK, ONYX, Sander Mölder, MIKU, Photoindustries.

Meie päevil on moes teha koostööd kellegagi juba äärmiselt professionaalsetest staaridest. Kas sulle on mingeid ettepanekuid tulnud?

Neid tuleb, kuid ausalt öelda olen ma nende suhtes väga ettevaatlik. Ma ei tahaks alustada ühtegi projekti üksnes sellepärast, et artist on kuulus ja tuntud. Näiteks tuli ettepanek ühelt väga populaarselt Eesti lauljannalt, kes sai hea tulemuse Eurovisiooni konkursil. See lauljanna on minu arvates tuntum muusik kui mina. Tegelikult oli see niisiis vastupidi, pigem pakkumine ülalt alla. Kuid laul ei meeldinud mulle üldse. Samal ajal pakuti mulle võimalust teha laul koos ühe Eesti ansambliga. See on tõeliselt tugev eesti rokkgrupp, võrdlemisi avangardne, ja nendega ma tõenäoliselt teen ühisprojekti.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...