Geriaater Kai Saks: hoolduskindlustuse süsteemi loomisest meil pääsu ei ole

"Seda, et Eesti riik pole piisavalt rikas, ma enam kuulda ei taha," ütles arst-geriaater Kai Saks täna Riigikogus ettekannet pidades, rääkides vajadusest luua eakate ja krooniliste haigete toetuseks hoolduskindlustuse süsteem ja anda omastehooldajatele riigieelarvest abiks rohkem raha. Enam ei saa küsida, kas hoolduskindlustust on vaja luua, vaid kuidas seda teha.

Pilt: Scanpix

Geriaater Kai Saks: hoolduskindlustuse süsteemi loomisest meil pääsu ei ole (1)

Virkko Lepassalu

"Seda, et Eesti riik pole piisavalt rikas, ma enam kuulda ei taha," ütles arst-geriaater Kai Saks täna Riigikogus ettekannet pidades, rääkides vajadusest luua eakate ja krooniliste haigete toetuseks hoolduskindlustuse süsteem ja anda omastehooldajatele riigieelarvest abiks rohkem raha. Enam ei saa küsida, kas hoolduskindlustust on vaja luua, vaid kuidas seda teha.

Täna arutati riigikogus olulise tähtsusega küsimusena, kuidas eakana hakkama saada ja kas luua hoolduskindlustuse süsteem.  "Me kulutame 3-7 korda vähem hoolekandele," ütles Saks teistele arenenud riikidele viidates. "Lahenduse võtmed on teie käes," ütles Saks, lisades: "Seda, et Eesti riik pole piisavalt rikas, ma enam kuulda ei taha." Tema sõnul ei saa küsida, kas hoolduskindlustust on vaja luua, vaid et kuidas see luua.

Prioriteetide rahastamine habraste arvelt

"Olulist hooldusabi vajab umbes 5 protsenti elanikkonnast," rääkis Saks, lisades, et see pole ainult vanade inimeste probleem, vaid võib puudutada ka nooremaid inimesi, kellel on juhtunud ootamatuid traumasid, infarkt-insult jne. Rääkimata puuetega lastest, kelle arv ühiskonnas samuti suureneb, sest neid sünnib rohkem kui varasematel aastatel. "65aastastest ja vanematest tekib hooldusvajadus edaspidi 15-20 protsendil inimestest," ütles Saks, viidates vananevas ühiskonnas probleemi süvenemisele. "Leidub ka 100aastaseid, kes ei vaja kõrvalist abi," lohutas ta samas, rääkides, et inimese enda võimuses on tervislike eluviiside kaudu vananemise kiirust umbes 50 protsendi võrra aeglasemaks muuta.  

Summad, mis eraldatakse eakate hoolduseks, on ettekandja sõnul lubamatult väikesed. "Riik tundub hale, kes prioriteetide rahastamist toimetab kõige hapramate inimeste arvelt," nentis Saks. Tema sõnul võime küll ehitada teisi haiglaid juurde, kuid need uued haiglad saavad väga ruttu täis. Samal ajal tekib palju haigeid, eriti eakamate kõrval, just puuduliku hoolduse tõttu. "Haiglal on aga ükskõik, haiglajuhid ütlevad, et teenuse eest maksab haigekassa," nentis Saks. Rääkides kodus pakutavast õendusabist, lisas ta, et inimese osalus on praeguse seisuga 10 eurot päev. Äriettevõtete hinnad on 12-30 eurot tund. Saksa sõnul ei pruugi hoolduskindlustus tingimata tähendada lisamaksu, kuid see ei ole ka välistatud.

Süsteem ei tööta tervikuna

Riigikogu liige Maarika-Tuus Laul küsis, kas poleks mõistlikum ressurssi suunata järelravisse, et inimesed pärast operatsiooni vms ise paremini hakkama saaksid.  Saksa sõnul on üksikud näited jõudnud pressi, mille järgi ei tööta tervishoid ja sotsiaalhoolekanne käsikäes. "Kui on puusaproteesimise operatsioon, kuid vanuril on järjekorras oodates tekkinud dementsus, jääb ta voodisse, seega küsimus, et milleks talle operatsioon.  "Kui me ei vaata süsteemi tervikuna, loksub see paigast ära." Tema sõnul kogu ühiskonda katvast hoolduskindlustusest siiski pääsu ei ole.

Riigikogu liikme Peeter Ernitsa küsimusele vastates tõi Saks välja ka mõned numbrid eesootava väljakutse üldisest mastaabist: "1 protsenti SKPst on see, kuhu me peaksime väga ruttu jõudma. Et olukord paraneks, eeldaks see 2 protsenti SKPst. Ideaalilähedane oleks 3-3,5 protsenti."  

Samas ei pakkunud ettekande pidanud Kai Saks välja konkreetseid mudeleid ega rahanumbreid - viitega asjaolule, et ta ei ole finantsist, vaid arst. Nii jäi sisulise vastuseta Krista Aru küsimus, kui mitu aastat tuleks näiteks vanemal inimesel kindlustusse panustada, et see edaspidi tema hoolduskulu kasvõi mõnevõrra ära kataks. Saksa sõnul ei soovita näiteks sakslased nende süsteemi üle võtta, kus eksisteerivad paralleelselt solidaarne kindlustus ja nn erakindlustus. Pigem tasuks ainult panustada solidaarsusele, ja jätta lisakindlustuse soetamine suurema raha eest jõukamate lõbuks. Kõige tõenäolisem on seega uue maksu lisandumine, pluss riigieelarvest lähtuvate toetussummade suurendamine.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...