GERNDORF: Rahvarinne võttis inimestelt hirmu ja taastas iseseisvuse

30 aastat tagasi loodud Rahvarinne oli organisatsioon, kust võrsusid kõik Eesti  poliitilised  erakonnad, rääkis Pealinnale tuntud rahvarindelane, TTÜ majanduseriala emeriitdotsent Kostel Gerndorf.

Pilt: Eesti Filmiarhiiv
Eesti

GERNDORF: Rahvarinne võttis inimestelt hirmu ja taastas iseseisvuse (2)

30 aastat tagasi loodud Rahvarinne oli organisatsioon, kust võrsusid kõik Eesti  poliitilised  erakonnad, rääkis Pealinnale tuntud rahvarindelane, TTÜ majanduseriala emeriitdotsent Kostel Gerndorf.

Rahvarinde mõte öeldi laiemale avalikkusele välja 30 aastat tagasi, 13. aprilli telesaates "Mõtleme veel".  Edgar Savisaar tegi seal ettepaneku luua rahvaliikumine uuenduste toetuseks. Pärast saadet jäi rühm inimesi veel kokku ja nad allkirjastasid rahvarinde loomise üleskutse. Kuid asutamiskongressini jõuti 1. ja 2. oktoobril.


Rahvarinde tähtsaimad eesmärgid olid taastada demokraatia ja seejärel teha Eesti taas iseseisvaks. Esmalt tuli äratada rahvas ja võtta talt hirm. Sellega saime hästi hakkama. 1988. aasta mais loodi Rahvarinde algatuskeskus ja see oli ka Edgar Savisaare teene. See sündis Kuhlbarsi tänaval tollases Mainori firmas, mida juhtis kadunud Ülo Pärnits. Savisaar kutsus sinna oma mõttekaaslasi, minagi liitusin selle algatusrühmaga.

 
Seesama algatuskeskus korraldas kõik need 1988. aasta kuumal suvel toimunud vägevad Rahvarinde üritused, millest nüüd räägitakse. Need olid siis suur miiting lauluväljakul, kus nõuti Karl Vaino tagasiastumist, sellele järgnes rahvusraamatukogu kaablikraavi kaevamine ja mitmed üritused, mis olid seotud MRP salaprotokollide avalikustamisega. Ja veel üks väga suur ja meeldejääv üritus lauluväljakul – "Eestimaa laul". Seal avaldati juba veendumust, et varsti heisatakse Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Siis oli algatuskeskuse suur töö 1. ja 2. oktoobril toimunud Rahvarinde kongressi ettevalmistamine.
Ma nimetaksin seda päris hullumeelseks suveks ka iseenda jaoks, sest olin paralleelselt tegev ka IME programmi väljatöötamisega. See pidi valmis saama 1. novembriks. Ma osalesin siis mõlemas, nii rahvaliikumise poolel kui ka suure majandusreformi väljatöötamisel. Rahvarinde kongressil valiti juhtorganid – eestseisus ja volikogu –, aga ka programmikomitee. Sel ajal käis ka kohtadel tugirühmade loomine. Nende tugirühmade esindajad osalesid linnahallis toimunud kongressil. See kongress oli võimas ja sellelt ei jäänud eemale ka tolleaegse võimu esindajad. Eemale ei jäänud ajakirjandus, kohal oli ka välismaa press. Kongressi teise päeva õhtul toimus veel väga meeleolukas üritus, mille nimi oli "Eestimaa on meie kätel". Selle puhul moodustati Toompeal väike inimkett ja öeldi loits, mille autor oli Rein Veidemann.   


Seisakuks polnud aega


Selle kuuma suve lõpul sügisel oli meie poolt suur protestiaktsioon NSV Liidu konstitutsiooni paranduste vastu, mida taheti tegema hakata. Selles uues konstitutsiooni projektis puudus punkt, et liiduvabariikidel on õigus vabalt NSV Liidust välja astuda. Selle vastu olime me kõige rohkem ja toimus hulgaliselt meeleavaldusi ning proteste. Just õiguse puudumise tõttu soovi korral liidust lahkuda korjati uue konstitutsiooni vastu 800 000 allkirja.


Pärast Rahvarinde kongressi viidi lõpule ülemaalise Rahvarinde organisatsiooni loomine. Üle maa olid juba olemas tugirühmad ning nüüd moodustati organisatsioon. Kohalikud rühmad valisid ka oma eestseisused ja volikogud oma rajoonis. Rahvarindest kujunes juba 1988. aasta lõpuks kogu maad haarav võrgustik, mis tegutses väga aktiivselt. Rahvarindel olid oma inimesed igas külas. Niisugust massilise osavõtuga organisatsiooni pole Eestis enne olnud.


1988. aasta novembrisse jääb ka Töökollektiivide Liidu loomine. See asutati suuresti vastukaaluks üleliidulise alluvusega ettevõtete juhtide aktiviseerumisele ja mingi oma organisatsiooni loomisele. Töökollektiivide Nõukogu liitis eestimeelseid töökollektiive. Ka selle asutamine toimus linnahallis ja seal oli üle tuhande töökollektiivide poolt volitatud esindaja.  


Mingit seisakut me ei näinud ja 1989. aasta oli samuti vägagi märkimisväärne. Hakati tegema koostööd ka teiste Balti riikidega. Mais oli üritus nimega "Balti tee", mida vedas Mati Hint. Seal sai ühiselt koostatud kolme riigi Rahvarinnete deklaratsioon. Ja seal oli postuleeritud juba eesmärgina Balti riikide iseseisvuse taastamine. Esimene ülesanne oli demokraatia taastamine Balti riikides. Selleks, et ühiskond areneda saaks, peab valitsema demokraatia. Ja inimesed valivad siis endale meelepärase riigikorralduse. Ja kui valitakse iseseisvus, siis nii peab minema. Ma ütleksin, et juba 1989. aasta mais võttis Rahvarinne suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. Seda nõuti väga võimsalt 1989. aasta augustis toimunud Balti ketis. Mul oli sel ajal au olla Rahvarinde eestseisuse eesistuja.


Oli ka palju vastaseid


Demokraatia tähendab ka poliitikate võistlust ja selles poliitilises võitluses oli meil vastaseid küll ja küll. Kõigepealt oli vastane tollane võim – Kommunistlik Partei ja Ülemnõukogu. Nemad ei olnud ju alati nõus Rahvarinde soovidega. 1989. aasta 24. veebruaril heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge. See oli meie ettepanek ja valitsus tuli sellele vastu. Aga oli palju asju, mille puhul Rahvarinde samm-sammuline poliitika ei läinud läbi ja mida tollane kohalik võim ei kiitnud heaks. Kõik sõltus ikka sellest, mida arvab Kommunistlik Partei. Väga konfrontatsiooni ei tahtnud Rahvarinne nendega minna. Teiseks oli loodud interrinne ja töökollektiivide ühendnõukogu. Need olid otseselt Moskva esindajad, kes olid enam-vähem vastu kõigele, mida tahtis Rahvarinne, ja deklareerisid, et nemad on sotsialismi poolt, ka kakskeelse Eesti poolt ja nii edasi. Üks poliitiline vastane oli Rahvarindel veel. 24. veebruaril 1989 kuulutas Trivimi Velliste Estonia saalis välja Eesti Kodanike Komitee liikumise. See läks päris hästi käima. Nemad arvasid, et ajalugu tuleks tagasi keerata 1938. aastasse. Nende arvates polnud kohalik Ülemnõukogu rohkemat kui mingi kohalik külanõukogu – kohalik omavalitsus, kes peab poliitilisest võimust loobuma ja nende asemele astub Kodanike Komitee. Ma olin ka Eesti Kongressi delegaat, aga pean ütlema, et kahjuks ei suutnud Kodanike Komitee midagi teha. Nad suutsid ainult rääkida. Rahvarindel oli teine tee. Me kasutasime ära kõiki võimalusi, mida pakkusid Eesti NSV seadused. Ja nagu teame, see tee viis ka võidule. Aga Rahvarindel tuli pidada poliitilist võitlust mitmel rindel.


Ilmub uus artiklite kogu


Rahvarindele on omistatud igasuguseid patte. Küll seda, et me tahtsime kolmandat vabariiki, ka seda, et me tahtsime ikka Nõukogude Liidu koosseisu jääda. Isegi seda, et Rahvarinne oli üldse KGB loodud, ehkki kellelgi, kes nii väidavad, pole ühtegi tõendit. KGB loodud Rahvarindesse usuvad ka päris prominentsed ajaloolased ja mõned on selle kirjagi pannud. Mart Nutt on rääkinud, et Savisaar tahtis allkirjastada uut liidulepingut ja pärast NSV Liidu lagunemist pidas salanõu, et Eesti jääks SRÜ koosseisu. See intervjuu on antud 2015. aastal. Mina ei oska küll selle kohta mitte midagi ütelda, niisugust hullust kuulsin esimest korda.


Ajaloolane Rein Ruutsoo on väga põhjalikku tööd teinud Venemaa ja kompartei arhiivides. Ta on uurinud, mida arutati tol palaval ajal poliitbüroos ja keskkomitees. Seal tõepoolest räägiti Baltimaade rahvarinnetest, kuid ühtegi viidet, et need oleksid võimu poolt loodud, Ruutsoo ei leidnud. Ta on selle kohta kirjutanud põhjaliku artikli, mis ilmub tulevase Rahvarinde konverentsi artiklite kogumikus.


Kui Rahvarinne tõesti oli KGB loodud, siis tuleks talle selle teo eest ausammas püstitada.
Ka nüüd, 20. augusti pidustuste ajal ei kuulnud kordagi mainitavat seda ajaloolist tõde, et Eesti viis iseseisvusele Rahvarinde valitsus, kelle peaministriks oli Edgar Savisaar.

 

 

 

Suur Rahvarinde konverents toob esile varjatud kangelased

 

Et tuua esile "Eestimaa laulu" jt tuntud taasiseseisvumisaja ürituste organiseerijaid, toimub 30. septembril rahvusraamatukogus suur Rahvarinde ajaloo konverents.


TTÜ emeriitdotsent Kostel Gerndorf leiab, et Rahvarinne ei ole viimasel ajal kuigi populaarne. "Viimase aja all pean ma silmas viimast 25 aastat," tähendas ta. "Palju on maha vaikitud ja Rahvarindele on omistatud üllatavaid eesmärke ja tegusid. Need noored inimesed, kes Rahvarinde juhtimises osalesid, on nüüd juba viiekümnesed või vanemadki. Nad on õppinud Mart Laari õpikute järgi ja elanud ajastus, mil Rahvarinne oli maha tambitud. Meie tahame tuua osa Eesti ajaloost tagasi, objektiivselt päevavalgele. Räägime ikka asjadest nii, nagu nad olid. Teeme selgeks, kes siis selle laulva revolutsiooni organiseerisid. Rahvarindel oli viis kongressi. Igal neist valiti eestseisus, volikogu, programmikomitee. On aeg tuua päevavalgele kõik need, kes on Rahvarinde juhtimises osalenud."


Selleks et olnut meenutada, korraldab väike initsiatiivrühm 30. septembril rahvusraamatukogus Rahvarinde ajaloo konverentsi. "Mõistet laulev revolutsioon teavad kõik, see on rahva seas lendsõna," rääkis Gerndorf. "Aga kui hakkame mõtlema, siis mida see ikkagi tähendab? Öeldakse: revolutsiooni tegi rahvas. Loomulikult on see õige, kuid see pole kogu tõde. Rahvas ei teadnud ju, mida teha, kuidas iseseisvus kätte võidelda. Ta vajas juhte ja organiseerijaid. Kes avas lauluväljaku väravad, kes lülitas sisse elektri? Kelle korraldusel see kõik käis? Kes kutsus kohale koorid? Kes kogu repertuaari ette valmistas? Nende inimeste kohta ei ole mitte midagi teada. Teatakse ainult, et Rahvarinne tegi. Aga kes konkreetselt? See on vajunud aegade hämarusse ja paljudele poliitikutele on see olnud mugav. Ei taheta öelda, et Edgar Savisaar ja paljud teisedki poliitikud mängisid seal juhtivat rolli. Kuna Rahvarinde esimesest kongressist möödub 1. oktoobril 30 aastat, siis me konverentsi korraldamegi. Tahame tuua päevavalgusse need poliitikud, kes tegid võimalikuks Rahvarinde triumfi ja sillutasid teed Eesti iseseisvusele."


Gerndorf rõhutab, et konverents pole ainult Keskerakonna üritus: "Tuletan meelde, et Rahvarinde kaks ülesannet olid siiski demokraatia ja selle järel iseseisvuse kätte võitlemine. Rahvarinne oli katusorganisatsioon, kust võrsusid praktiliselt kõik Eesti poliitilised erakonnad. Nende seas muidugi ka Keskerakond. Kasvas ka Reformierakond. Konverentsil esinevad Reformierakonnast ettekannetega näiteks Siim Kallas ja Ignar Fjuk. Esineb ka sotside prominent Marju Lauristin ja veel palju-palju teisi poliitikuid, sealhulgas ka Isamaast. Muidugi on esinejate seas ka keskerakondlasi. Aga on ka parteituid ja teadlasi. Rahvarinne, see on terve Eesti ajalugu ja puudutab väga paljusid."

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...