Gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumiste arv hakkas kasvama

Möödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 2954 inimest, arstide poole pöördunute arv püsis eelmiste nädalatega võrreldes sarnasel tasemel, kuid kasvama hakkas gripilaadsete haigustunnustega inimeste osakaal.

Gripilaadsetesse viirusnakkustesse haigestumiste arv hakkas kasvama

Möödunud nädalal vajas ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstiabi 2954 inimest, arstide poole pöördunute arv püsis eelmiste nädalatega võrreldes sarnasel tasemel, kuid kasvama hakkas gripilaadsete haigustunnustega inimeste osakaal.

Registreeritud andmete põhjal kasvas gripitaoliste haigestumiste arv nädalaga 25 protsendi võrra, teatas terviseamet. Sellele vaatamata võib Eestis jätkuvalt hinnata grippi haigestumise intensiivsust madalaks ning gripilevikut piiratuks, kuid haigestumus on tõusutrendil.

Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumus 100 000 elaniku kohta oli Eestis keskmiselt 224,5. Eesti keskmisest suurem oli viirusnakkustesse haigestumus Ida-Virumaal, Narvas ja Läänemaal. Haigestunutest 42 protsenti olid lapsed, enim haigestuvad kuni 5-aastased lapsed.

Laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste arv kahekordistus. Kinnituse said 12 gripiviirust, neist määratleti täpsemalt kuus A-gripiviirust, kõikide olid A gripiviiruse alatüüp (H3N2).  Teistest respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavatest viirustest oli 18 protsendil juhtudest tegemist paragripiviirustega.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 27 korral, neist 26 korral on olnud tegu A-gripi ja ühel korral B-gripi juhuga.

E-Tervise Sihtasutuse esialgsetel andmetel on hooaja algusest vajanud haiglaravi 12 gripiviirusega patsienti.

Laadimine...Laadimine...