GUIDO PÄRNITS: Võrdsemas ühiskonnas on inimesed õnnelikumad

"Brutaalselt võiks öelda, et kui ettevõte ei suuda oma töötajale korralikku palka maksta, siis tuleks see ettevõte kinni panna," lausus AS Mainor nõukogu esimees Guido Pärnits (53). "See kurtmine, et kahjuks ei saa ma töötajale suuremat palka maksta, ei ole õige. Mulle tundub, et ettevõtjad räägivad liiga tihti maksudest stiilis "parem kui ei peaks midagi maksma". Võib-olla peaks selle peale hoopis küsima, et äkki on ettevõtjate maksukoormus ikkagi liiga väike. Eesti ettevõtted on saanud elada ilma paljude mujal maailmas tuntud maksudeta, nagu ettevõtte tulumaks ja kinnisvaramaks. Need maksusüsteemid töötavad üle maailma väga edukalt."

Pilt: Scanpix

GUIDO PÄRNITS: Võrdsemas ühiskonnas on inimesed õnnelikumad (1)

Kairi Ervald

"Brutaalselt võiks öelda, et kui ettevõte ei suuda oma töötajale korralikku palka maksta, siis tuleks see ettevõte kinni panna," lausus AS Mainor nõukogu esimees Guido Pärnits (53). "See kurtmine, et kahjuks ei saa ma töötajale suuremat palka maksta, ei ole õige. Mulle tundub, et ettevõtjad räägivad liiga tihti maksudest stiilis "parem kui ei peaks midagi maksma". Võib-olla peaks selle peale hoopis küsima, et äkki on ettevõtjate maksukoormus ikkagi liiga väike. Eesti ettevõtted on saanud elada ilma paljude mujal maailmas tuntud maksudeta, nagu ettevõtte tulumaks ja kinnisvaramaks. Need maksusüsteemid töötavad üle maailma väga edukalt."

Hiljaaegu asutatud nn riigireformijatest ettevõtjate sihtasutus leiab, et avaliku sektori töötajaid tuleb vähendada. Mida te sellest arvate?


Mulle tundub see pigem n-ö meinstriim vastusena avaliku sektori probleemidele, kus kiputakse arvama, et bürokraatiat on palju ja inimesi on palju. Ent riik on ikkagi institutsioon, kus peavad olema omad funktsioonid. Riik ju tegelikult toimib ja siin peab täpselt vaatama, mida vähendada.


Kui aga avaliku sektori kärpimise all mõeldakse näiteks politsei ja piirivalve teenuste kärpimist, siis minu meelest pole see õige. Inimene, kes siin elab ja makse maksab, peab saama ka avalikust sektorist korralikku teenust, olgu need siis seotud tervisega või turvatundega. Aga kui kuskil antakse käsk, et hakkame näiteks nüüd politsei- ja piirivalveameti teenust kärpima, siis selle tulemusena võib mõni maakoht jääda ilma tuletõrjeta. Mina ütleks, et pigem on avalikku sektorisse jõudu juurde vaja. Kuni me tahame kõiki riigi funktsioone teostada, peab meil selleks ka ametkond olema.


Oli aeg, kui riiki tuli reformida, ja seda ka tehti, kuid praegu mõtlen ka mina ettevõtjana mitte nii reformimeelselt, pigem sotsiaalsemalt. Ettevõtja peab mõtlema rohkem sellele, kuidas inimestel oleks siin hea elada. Kui riigi funktsioone, mis on mõeldud enamikule inimestele, hakatakse kärpima, siis kindlasti keegi kannatab.


Kui rääkida Eesti maksusüsteemist, siis milliseid muudatusi peaks teie arvates läbi viima? Iseseisvumisest alates on meie maksusüsteemi ehitatud üles põhimõttel, et rikkad peaksid maksma võimalikult vähe?


Mulle tundub, et ettevõtjad räägivad tihti maksudest stiilis "parem, kui ei peaks midagi maksma". Võib-olla peaks selle peale hoopis küsima, et äkki on ettevõtjate maksukoormus ikkagi liiga väike. Eesti ettevõtted on saanud elada ilma paljude mujal maailmas tuntud maksudeta, nagu ettevõtte tulumaks ja kinnisvaramaks. Need maksusüsteemid töötavad üle maailma väga edukalt, aga meie millegipärast arvame, et nii ei peaks olema.


Ma olen mitmel juhul pidanud õlgu kehitama näiteks ka alkoholiaktsiisi vastu suunatud propaganda puhul, kus räägitakse vaid sellest, kuidas kõik inimesed lähevad Lätti alkoholi ostma. Aga sellest ei räägi keegi, et riik on tegelikult ettevõttele juba selle arvelt maksuvabastuse andnud. Kui kõik tulud ja kulud kokku panna, on hoopis teistsugune olukord.


Milline siis maksusüsteem olema peaks?


Minu meelest peaks Eestis maksusüsteemi astmeliseks muutma. Maksumuudatuste läbiviimine ei ole kindlasti midagi üle mõistuse keerulist. Meil on ju digitaalne maailm ja IT-poisid suudaksid luua süsteeme, kus inimesed saaksid aru, kuidas ja mil viisil makse maksta. See, et ühese tulumaksu asemel viia sisse astmeline – ma ei saa aru, mis seal nii keerulist saab olla. Makse on ju tõstetud ja langetatud küll. Algul öeldakse kindlasti, et on paha.


Eestis elab palju jõukaid inimesi, kellel on suur kodanikutunne, nemad oleksid kindlasti valmis eraisiku tulumaksu rohkem maksma. Olen inimestega rääkinud ja keegi ei peaks seda halvaks sammuks, kui näiteks tõsta seda eraisiku tulumaksu 20 pealt 25 protsendi peale.


Iga maksutõus tähendab aga seda, et ka kritiseerijaid ja arvutajaid saab palju olema.


Eesti riigil on omaette funktsioonid ja sellest lähtuvad ka tema vajadused, nagu Tartu maantee neljarealiseks ehitamine või näiteks Eesti-Vene piiri mingilgi moel väljaehitamine. Seda kõike on vaja teha, aga selge, et see ka midagi maksab.


Miks ei saa ettevõtja töötajale kõrgemat palka maksta? Kas töötajate palgatõus on probleem majandusele?


Heaolu takistavad kaks asja: monopoolne käitumine majanduses, mis rikub turgu ja tekitab valesid hindasid, ja suur ülepakkumine, mis on sama halb.


Kui rääkida kaubandusest, siis on müüjate palgad madalad just sellepärast, et kauplusi on liiga palju. Kui neid oleks vähem, läheks ka käive ühte kauplusesse, kassapidajal oleks rohkem tööd, mis muudaks ka selle töökoha oluliselt efektiivsemaks.
Brutaalselt võiks öelda, et kui ettevõte ei suuda oma töötajale korralikku palka maksta, siis tuleks see ettevõte kinni panna; eks tuleb keegi, kes teeb seda asja paremini. See kurtmine, et kahjuks ei saa ma töötajale suuremat palka maksta, ei ole õige, sel juhul ilmselt ei tuleks selle asjaga ka tegeleda.


Tulevikku vaadates on kindlasti oluline olla ka Eestis innovatiivne, seda kohapeal edendada. Ka hübriidautode idee aitab tulevikus nii kulusid kokku hoida kui ka loodussäästlikumalt elada.


See aeg, kus jõukust kasvatati betooni valamisega, on möödas Pigem peaks küsima, kas ka näiteks uute kaubanduskeskuste kerkimine muudab meie elu paremaks. Võrdsemas ühiskonnas on kindlasti inimesed  õnnelikumad.


Palju on räägitud ka sellest, et riik ei peaks laenu võtma. Kas see keeld aitab meil Põhjamaade majandusele paremini järgi jõuda?


On selge, et me ei jõuagi väga kiiresti Põhjamaadele järele, sest majanduses ei liigu kõik asjad nii kiiresti. Viiskümmend aastat nõukogude võimu on kindlasti jälje jätnud. Oluline on, et me ei jääks kinni dogmadesse. Ka riik on mingil määral ettevõte, aga ükski ettevõte ei arene, kui ta ei võta laenu või kapitali sisse.


Kogu majandusele on minu meelest ohtlik see, et mingid maksud on Eestis lausa teemadena välistatud – ettevõtte tulumaks, astmeline tulumaks, ka kinnisvara maks. Omal ajal oli Siim Kallase loodud maksusüsteemi põhimõte ju see, et jõukust ei tohiks mingil juhul maksustada.


Astmelise tulumaksu puhul on tihti räägitud ka seda, et see on stagneerunud. Minu meelest päris nii ei ole, et meil siin Eestis läheb kõik ludinal ülesmäge ja mujal maailmas on stagneerunud süsteemid.


Kas olete kogenud, et oma vasakpoolsete vaadetega on teil ärimaailmas raske läbi lüüa?


Ei ole üldse kogenud, sest ka parempoolsus on teatud ühiskonna arenguastmel hea. See, et me alustasime parempoolse valitsusega, oli hea, asjad pandi paika. Kunagi aga saabub hetk, mil rikkust on juba piisavalt, ja siis võiks hakata mõtlema ka ümberkaudsete probleemide peale, et seda vara ka ümber jagada. Maailmaski vahelduvad parempoolsed ja vasakpoolsed valitsused.  Praegu ei ole ettevõtja Eestis ilmtingimata parempoolsete vaadetega, ja selliseid on palju. Vasakpoolsuse üle võiks lausa uhke olla. Teistesse panustamine on väga hea asi, ei pea olema sellise mentaliteediga, et kui ma saan rikkaks, ju siis kellelegi teisele ka midagi pudeneb minu rikkusest – aga alles siis, kui mina ise otsustan, et võiks hakata ka teisi toitma.


Kuidas peaks teie arvates meelitama Eestisse välisinvesteeringuid?


Minu meelest peaks investeeringute Eestisse meelitamiseks eelkõige tegema tarka tööd. Mainor teeb koostööd EAS-i ja majandusministeeriumiga selles vallas, et nendel välisettevõtjatel, kes Eestisse tulevad, oleks siin ka mugav elada. Olen tihti kuulnud, et otsus kuskilt riigist lahkuda ei tule tavaliselt selle inimese poolt, kes töötab, vaid pigem tema pere poolt, kus näiteks abikaasal pole midagi teha või lapsed ei lõimu jne. Meie püüamegi Mainoris neile peredele sellist softlandigu efekti pakkuda. Sest kui välisinvestor oma perega siia tuleb, tekib tal kohe küsimus, kuidas dokumente korda saada, kust korterit rentida ja kus on perearstid. Tihti välismaa peredega rääkides olen ma aru saanud, et selline asjaajamine, kus tuleb ühes või teises sabas seista, on nende jaoks väga keeruline. Pahatihti põrkuvad need pered Eestis ka keeleprobleemiga – kas ei saada nendest aru või ei suuda nemad ennast selgeks teha. Oluline on seegi, et selline perekond räägiks ka oma tuttavatele või teistele potentsiaalsetele tulijatele, et neid võeti siin hästi vastu, sel juhul võivad ka teised mõelda Eestisse tulemisele.


Kas leiate, et tööjõu Eestisse toomine leevendaks spetsialistide puudust?


Maailm globaliseerub ja me ei saa hoida siin üleval mingeid pikemaajalisi piire stiilis, et meie oma territooriumile võõramaalasi ei taha. Küsimus on pigem selles, kuidas seda täpsemalt teha. Kindlasti vajab Eesti tarku inimesi, aga ma ei ütleks, et me ei vaja ka lihttöölisi. Praeguse aja majanduse üks põletavamaid probleeme nii tootmises kui ka teeninduses on inimeste nappus. Puudu ei jää tihti neid, kes mõtlevad ja peaga tööd teevad, vaid just neid, kes kaupluses müüvad või ehitusel müüri laovad, neid on raske leida. Meil on ka Ülemiste keskusesse tekkinud juba palju võõramaalasi, kes pakuvad näiteks koristusteenust. Eesti kultuur on väga tähtis ja seda tuleb hoida, aga kultuuri hoidmiseks on vaja ka raha. Raha tekitab aga majandus, mille on pannud käima targad inimesed. Kui migratsioon toodab Eestile lisandväärtust kapitali näol, siis me saame näiteks seda sama kapitali kasutada selleks, et korraldada kihvtima laulupeo või toetada setu kultuuri. Rahaga saab ka palju kultuuri toetada ja see mõtteviis, et meie kultuur säilib ainult siis, kui me kuskil suletud territooriumil istume ja puu all trummi taome, on vale.


Vanematel inimestel on võib-olla selline võõraste inimeste pelgus nõukogude ajast sisse jäänud, aga noorematel ei ole seda. Nemad on harjunud, et nende tutvusringkond on lai, sinna kuulub nii aafriklasi kui ka venelasi.


Kuidas peaks tarku inimesi Eestis hoidma?


Kindlasti peab võõramaalane olema siia teretulnud. Üks asi on teenused, aga ka eestlase enda suhtumine ei saa olla põlglik, nagu paljudel on. Kindlasti peab aga inimesel olema ka huvitav töö ja see saab olla võimalik siis, kui ka siin Eestis on huvitavad ja suured ettevõtted, aga nende siia toomisesse võiks rohkem panustada. Mina näiteks ei ole sama meelt, nagu kõlas näiteks Reformierakonna retoorika võimul oleku ajal – et meie  paneme paika maksusüsteemi ja siis kõik tulevad Eestisse. Ikka tuleb kuskilt natukene rohkem toetada ja kuskil natukene mingeid meetmeid kasutada. Maailmas käib praegu võitlus turu pärast ja selle pärast, kuhu need suurte ettevõtete peakontorid tulevad. Alati ei pea olema rõõmus selle üle, et me saime nüüd Eestisse mingisuguse suure firma back-office, mis küll tarka tööd ei genereeri, aga parem ikka kui mitte midagi. Näiteks Leedu on teinud suuri soodustusi suurtele ettevõtetele, et need oma harukontorid sinna tooks, ma arvan, et Eesti peaks samuti tegema.


Kuidas suhtute üle-eestilisse tasuta ühistransporti, mille kohta meedias on palju kriitikat olnud?


Kindlasti räägivad kõik tasuta ühistranspordi vastased, et tasuta asju pole maailmas olemas. Keegi ei elagi ju tasuta, aga minu meelest on see väga õilis väikene ümberjagamine, et tagada inimesele tema võib-olla elementaarseim põhiõigus ehk liikumine selleks, et ta saaks kuskilt kuhugi minna. Tallinnas toimib see väga hästi ja kui on tegemist omavalitsusega, kes oskab seda raha sinna kanaliseerida ilma, et keegi teine kannataks, on see vahva. See idee, et maailmas võiksid olla mõningad asjad tasuta, on ju lahe.


Statistika kohaselt on Eestis kõige rohkem kaubanduspinda ühe inimese kohta, arvestades Euroopa elanike keskmist. Kas sellepärast on meil ka kõik hinnad nii kallid?


Kaubanduse ruutmeetripõhine optimaalne arv on kindlasti praegu juba olemas. Neid keskuseid, mis juba on ehitatud, neid ei liigutata ju kuhugi, ja kõik alused selleks, et võitlus võib olla selles turuosas verine, on ka olemas. Paljud ei tunne ennast sellel turul kindlasti mugavalt. Väikeste kaupmeeste jaoks on tegemist kindlasti olelusvõitlusega.


Iga kaupluse riiulil olev piimapakk maksab midagi, ja kui seda kaupa on palju, aga käive on väike, seisab ka raha, mis omakorda tõstab hinda. Teatud hetkel toob turumajanduse konkurent hinnad alla, aga kuskil on ka surnud joon, millest allapoole hinnad enam minna ei saa.


Muidugi on Eesti inimese jaoks kaubad kallid, ka näiteks rõivad on meil kallimad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Põhjus ei seisne selles, et kaupmehed on ahned, aga kogu selle väikese majanduse ülevalpidamine on kallim kui suures riigis. Ka toiduained ei ole meil odavad võrreldes inimeste elatustasemega. Väikest riiki on kulukas üleval pidada, nii sisetarbimisele suunatud äriaspektist kui ka riigi ülalpidamise seisukohast.


Te ise tulete väga ühtehoidvast perekonnast, mida peaks selleks tegema, et perekonda hoida?


Perega tuleb teha palju asju koos ja vahel tuleb neid ka jõuga koos teha. Nooremad inimesed ju teinekord mõtlevad, et mis ma ikka vanematega koos käin, olen juba 30-aastane. Minu pere ja minu abikaasa pere on alati suhtunud asjasse nii, et perekond on kõige alus, ja kui sa seda hoida ei suuda, siis hakkavad kuskil ka sisemised või välised ebakõlad rakenduma. Minu isa oli ka väga omapärane, vahel keskendus palju perele ja mingid muud asjad jäid tegemata. Isa ja ema mõlemad tegelikult suutsid pere ja  töö rolli ühendada. Isa oli ka ühiskonnas aktiivne, äris aktiivne, samas  hoidis peret. Ma näen praegu, kui raske see on, aga suhete nimel tuleb tööd teha.


Mida peate oma kadunud isa pärandiks – ta oli ju Ülemiste City ja Mainori üks käivitaja.


Üks asi on kindlasti selline laiem mõtlemine, aga kindlasti ka hoolimine  ühiskonnast. Talle meeldis öelda, et asju tuleb laiemalt vaadata ja mitte popsina mõelda. Tema elus oli ka hetki, kus asjad ei läinud nii ladusalt, aga nagu me näeme, lõppes kõik suurepäraselt, kui vaadata ka Ülemiste Cityt. Alustada oli kogu Ülemiste linnaku ideed väga raske, pidi olema väga palju usku, et endisest Dvigateli alast üldse midagi teha. See muidugi ei olnud ainuke asi, millega ta hakkama sai. Ka praegused tippspetsialistid on paljud tema õpetusest läbi käinud. Isa polnud kunagi poliitikas nähtaval kohal, aga Eesti taasiseseisvumise ajal tõmbasid kõik tekki enda poole.


Millised on teie hobid, millega teile peale ärinduse meeldib tegeleda?


Perega koos olemine on kindlasti üks meeldivamaid tegevusi, aga mulle meeldib väga ka tervisesport. Pühapäevalgi lähen näiteks rattarallit sõitma,  135 km. Mngin ka tennist ja käin ujumas. Kunagi käisin ma ka palju kinos,  olin täiesti nii-öelda fanatt. See on üks asi, mille on ka minu vanem poeg minult pärinud. Üks, millesse ma olen valmis piisavalt aega ja raha  panustama, on reisimine. Suvel läheme perega Alaskale. Mulle meeldib reisida pigem looduslikult kaunitesse kohtadesse kui kultuurireise teha.


Mida arvate Eesti praeguse arengu kohta?


Mulle meeldib, et Eestis on valitsus vahetunud, sest see toob alati värskeid tuuli. Kui mõtteviis on selline, et me justkui oleme juba piisavalt teinud, siis jääb elu seisma. Ka riigis on väga palju asju võimalik muuta, olgu  selleks siis maksundus või regionaalne reform või välispoliitika. Praegu tundub mulle, et uue valitsusega on värskust tulnud, ja loodan siiralt, et see värskus viib meid edasi. Kui ma vaatan majandusministeeriumit, siis nii Kadri Simsoni kui Urve Palo poolt näen seda, et nad tahavad midagi teha, olgu tasuta ühistransport või praamiliikluse korrastamine. Ministrid on probleemist aru saanud ja enam ei öelda, et turg lahendab kõik probleemid ise ära – no ei lahenda. Mul on hea meel, et elu toimib.


Kindlasti on positiivsed ka sellised fundamentaalsed väärtused, et Eesti on vaba ja Euroopa Liidus ning NATO-s.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...