Hans H. Luik: inimeste rahulolematuses meedia suunas on süüdi ikka meedia

"On oldud väga saamatud viimase aja keeruliste protsesside lahti mõtestamisel ja seletamisel rahvale. Inimeste rahulolematuses meedia suunas on süüdi ikka meedia ise," täheldas Hans H. Luik konverentsil "30 aastat vaba ajakirjandust Eestis".  

Pilt: Scanpix

Hans H. Luik: inimeste rahulolematuses meedia suunas on süüdi ikka meedia

Ivo Karlep

"On oldud väga saamatud viimase aja keeruliste protsesside lahti mõtestamisel ja seletamisel rahvale. Inimeste rahulolematuses meedia suunas on süüdi ikka meedia ise," täheldas Hans H. Luik konverentsil "30 aastat vaba ajakirjandust Eestis".  

Arutlusringis vestlesid Hans H. Luik, Igor Rõtov ja Mart Kadastik teemal vaba ajakirjanduse taassünd 30 aastat tagasi. Vestlust juhtis Mihkel Kärmas. 

Postimehe taaskäivitaja Mart Kadastik ütles, et inimeste pahameel meedia suunal näitab ühiskonna polariseerumist. "Eesti ajakirjanduse taotlus on olnud alati rahvast ühendada. Seetõttu on polariseerimine meile võõras."

Kadastik viitas Eesti ajakirjanduse sünnile, kui papa Jannsen kirjutas eesti rahvale valgustuslikke ja õpetlikke lugusid. See traditsioon püsis meie ajakirjanduses kaua. Alles nüüd on see kadunud.

Miks see kadunud on, selles on Eesti Ekspressi asutaja Hans H. Luige Luige arvates süüdi ka meedia ise. Ta raputas ajakirjanike tsunftile kõvasti tuhka pähe ja ütles, et on oldud väga saamatud viimase aja keeruliste protsesside lahti mõtestamisel ja seletamisel rahvale.  Luik nentis, et inimeste rahulolematuses meedia suunas on süüdi ikka meedia ise. "Pagulaskriisi alguses 2015. aastal ei osatud protsesse piisavalt sünteesida ja kirjeldada ning sealt sai pahameel alguse," leidis ta. 

Äripäeva peadirektor Igor Rõtov aga sõnas omalt poolt, et  tema siiski pole liiga palju pettunud lugejaid  kohanud. Rõtov oli üldse kategooriliste hinnangute andmisel tagasihoidlik, märkides ainult, et tema kõrval istuvad kaks meest Hans H. Luik ja Mart Kadastik, kes otsustasid ajalehe välja andmisega palju raha teenida ning see oli tema arvates vaba ajakirjanduse jaoks hea. See päästis meid pealesurutud ideoloogiatest.

Tuli juttu ka lehe hinnast ja tellimistest. Paberajalehe tellimised on järk-järgult vähenenud , aga seevastu veebiväljaannete tellimine kasvab. Mart Kadastik märkis, et 30 aastat tagasi oli toimetustele oluline hoida lehe hinda võimalikult odavana. "Leht maksis kolm kopikat, leivapäts 20."

Kõik teavad , milline on lehe ja leiva hinna suhe praegu. See võibolla on muutnud ka ajakirjanduse vähem kättesaadavaks. Kuid interneti tellimised oma paljude võimalustega on hakanud tellijaid ja lugejaid tagasi tooma.

Kõigi kolme arvates on eri meediamajade konkurents mõjunud Eesti ajakirjandusele pigem hästi ja turgutavalt.

Rõtov tähendas otse: "Kahe ahne konkurents andis üheksakümnendatel meile lühikese aja jooksul tohutu arenguhüppe." Ta pidas siin silmas Luike ja Kadastikku, jättes enda targu mängust välja.

Kadastik tunnistas, et konkurentide soov oli siiski teine turul olija hoopis välja tõrjuda: "Eks me mõlemad oleksime tahtnud, et jääks üks meediamaja ilma teiseta, aga see oli objektiivselt Eestile hea, et jäid mõlemad. See oli  tasakaalustav mudel. Ma arvan, et konkurendita oleksime Postimehes laisemad olnud."

Rõtovilt uuriti, millal Margus Linnamäe Äripäeva ära ostab. Rõtov vastas kõhkuseta: "Ma loodan, et mitte iialgi." 

Hans H. Luik näitas, et oskab oma ärihuve looritada osavalt demokraatia katsmise vajadusega. Kui temalt küsiti, millal suletakse  Delfi kommentaarium, vastas ta, et loodetavasti ei suleta seda iialgi. "Kas demokraatia on selline, kus ka lollidel on hääl ja sõnavabadus?“ küsis väljaandja ja vastas samas kohe ise: „Jah, on."

Jutuks tuli ka ajakirjanduse tulevik ja kas tõesti sureb meedia ärimudel sootuks välja. Mart Kadastik sõnas, et ajakirjanduse ärimudel loksub aja jooksul just digitellimuste abil paika.

Hans H. Luik armastab viimasel ajal rääkida palju ka korruptsioonist. Siingi ei saanud ta sellest mööda, arvates, et see pole siiski mitte ajakirjanduse tegijate, vaid poliitikute probleem.

"Kui üks meie korrumpeerunud poliitik ütles, et korruptsioon on meie kõigi probleem, siis mul kihvatas, et ei ole, Edgar. Ajakirjanike seas pole korruptsioon probleemiks," väitis Luik

 

Laadimine...Laadimine...