Hansson: naaseme kriisist varasemasse olukorda

"Kriisiolukorrast tingitud muutused tulemata ei jää," ütles Eesti Panga endine president Ardo Hansson. "Siiski ei tasu seda üle dramatiseerida - see on nagu turbulents lennukites, kus reisijale tundub see väga hull ja raputav, kuid maa pealt vaadates on vaevu seda näha. Naaseme olukorda, mis oli enamvähem sarnane sellele, mis varem valitses."

Pilt: Scanpix

Hansson: naaseme kriisist varasemasse olukorda (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kriisiolukorrast tingitud muutused tulemata ei jää," ütles Eesti Panga endine president Ardo Hansson. "Siiski ei tasu seda üle dramatiseerida - see on nagu turbulents lennukites, kus reisijale tundub see väga hull ja raputav, kuid maa pealt vaadates on vaevu seda näha. Naaseme olukorda, mis oli enamvähem sarnane sellele, mis varem valitses."

Hansson tõi oma mõtte selgitamiseks näite meditsiiniliste maskide kandmisest. "Tulin täna Tallinnast Tartusse rongiga ja jala ning ma ei näinud ühtegi maski kandvat inimest," rääkis ta. "Paar nädalat tagasi arvasime, et uus normaalsus on see, et inimesed hakkavad maske aina rohkem kandma - tegelikkuses liigume tagasi endise normaalsuse suunas."

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina ütles, et paljud protsessid, mis juba enne kriisi olid toimumas, toimuvad edasi ja tõenäoliselt on kriis andnud selleks uue või tugevama hoo.

"Näiteks tarneahelad - väga palju on räägitud, et tarneahelad liiguvad koduturgudele lähemale. See protsess on toimunud varem, aga nüüd andis kriis selleks suurema impulsi," sõnas ta.

Pankrottide laine ja populismi aeglustumine

Hanssoni sõnul võib oodata pankrottide laine tulekut. "Isegi kui trendid ei ole jäädavad, saab periood olema piisavalt pikk, et ettevõtted, kes olid varasemalt oma toimetulekuga ääre peal, satuvad raskustesse," rääkis ta.

Riigikogu Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov rääkis, et tema ei usu sellesse, et elu peale kriisi vanadesse rööbastesse tagasi läheb. "Muudatused on juba varem toimumas, kriis lihtsalt kiirendab nende toimumist, näiteks maailma majanduse killustumine on trend, mida oleme pikemalt juba näinud," selgitas ta. 

"Üha enam liigutakse internetti tegutsema ja 5G on väga oluline asjade internetti viimisel," märkis Danilov.

Kriis toob hüppelise arengu erinevateks ärivõimalusteks nii riigi kui ka inimeste tasandil. "Kõik tooted ja teenused, mis aitavad inimestel kindlamalt kriisis tunda ja selleks valmistuda, loovad suuri võimalusi äritegevuseks," on Danilov veendunud.

Mertsina rääkis, et kriisi tagajärgi tuleb vaadata läbi kahe dimensiooni - üks vahetult või lühiajaliselt pärast kriisi, teine on pikemaajalisem mõju. "Need võivad olla kaks suhteliselt erinevat pilti," märkis ta.

"Paljud protsessid, mis juba enne kriisi olid toimumas, toimuvad edasi ja tõenäoliselt on kriis andnud selleks uue või tugevama hoo," selgitas Mertsina. "Näiteks tarneahelad - väga palju on räägitud, et tarneahelad liiguvad koduturgudele lähemale. See protsess on toimunud varem, aga nüüd andis kriis selleks suurema impulsi."

"Mis puudutab finantskülge, siis teame, kui palju on majandusse praegu raha pandud valitsuse ja keskpankade poolt. Selle tulemus on, et intressimäärad jäävad madalaks ja see on hea sõnum ettevõttetele ja tarbijatele," märkis Mertsina. "Kuna riikide võlg suureneb kriisiga korralikult, siis see, kui intressimäärad jäävad pikalt madalaks, aitab võlga refinantseerida." 

Määramatuse ja ebakindluse kasv

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu liige, Arengufondi ökonomist Annika Lentso näeb kriisis hoopis määramatuse kasvu. "See jääb kõrgeks ka lähitulevikus ja sellest johtub, kuidas saame suure infotulvaga hakkama ja suudame kasutada tõest infot nii riigi kui ka indiviidi tasandil," selgitas ta.

"Kui riigi tasandil ei suuda infovoogudest korjata välja olulisi teemasid, tegemaks adekvaatseid otsuseid, siis nagu paljud riigid kipuvad kodanikke kaitsma, võime näha protektsionismi levikut," lisas Lentso, et tänasele kriisile kiputakse üle reageerima.

"Kui oleme hirmul, ei saa me täpset infot, kas viirus on ohtlik. Kokkuvõttes kas reageerime üle või adekvaatselt ehk info kasutamise oskus on see, mida tuleb silmas pidada," tõdes Lentso.

Käesoleva kriisi tulemusel ei ole alust karta maailmas uute suuremate jõujoonte kujunemist. "Iga riigil on paremaid ja halvemaid päevi," tõi Hansson näiteks Hiina, kus võib tunduda, et olukord on stabiilne, kuid tegelikult on ka seal riigil suured võlad. "Kui Ameerika peaks taanduma, on see rohkem trumpismi tulemusena kui viiruse tõttu."

Kuna kriis peatas ülemaailmsed tarneahelad, võivad ka edaspidi kujuneda välja uued regionaalsed kauplemispiirkonnad. "Me oleme regionaalsemat majanduse pilti mõnda aega juba näinud," märkis Danilov, et tegu on käimasoleva protsessiga. "Küsimus, mis saab Aasiast? Nad kauplevad omavahel väga tihedalt, nad jäävad ellu ja arenevad ka ilma selleta, kui Euroopa ja Ameerika jäävad kaugemaks." 

Danilov arutles mõtet, kas koroonakriis on test selleks, kas demokraatlik või autoriteetne valitsemine toob rohkem kasu. "Ma ei oska öelda, kes kriisist moraalse võitjana väljub," sõnas ta.

Jõukuse ümberjaotumist maailmas ei toimu

Mertsina hinnangul ei toimu kriisi tagajärjel maailmas jõukuse ümberjaotumist. "Iga kriis on omamoodi õppetund. Eks edaspidigi jääb Euroopasse riike, kes arvavad, et neid peaks koguaeg toetama ning teised, kes tahavad majandusreforme," arutles ta. 

"Lähitulevikus jäävad Euroopas erisused püsima, sest kriis toob kaasa suure võlakasvu ja eks me näe, kuidas võlgu hakatakse refinantseerima - kriis üksi jõuerinevusi ei too," kinnitas Mertsina.

Hansson hindas, et Euroopa peab kriisile vastu. "See muutub raskemaks, juba enne kriisi olid osadel suured võlad, aga nad tulevad sellest ikka välja," kinnitas Hansson. "Praegu kulutavad valitsused rohkem, aga tulevikus peavad need samad majandused sellevõrra pidurduma."

IT-sektor väljub võitjana 

Keerulisest majanduslikust olukorrast väljub võitjana IT-valdkond. "Me näeme, kuidas ka riiklikult on selle valdkonna arengut toetatud. Meie IT-valdkond on Eesti brändi tutvustamise tõttu saanud maailmas jala ukse vahele ehk meid võetakse tõsise tegijana," selgitas Lentso.

Kaotajaks jääb turismisektor. "Inimeste liikumine ei taastu nii suurel määral veel nii pea ehk turismile saab aasta olema väga raske," nentis Lentso. Selle väitega nõustus ka Mertsina, kes lisas, et see valdkond hõlmab suurt osa Eesti majandusest. "Teine suurem valdkond, mis kannatab, on töötlev tööstus. Kuigi oleme kriisi tipu läbinud, taastub nõudlus aeglaselt ja sellised ettevõtted on riskantsemad ning nende käibed kannatavad lähiajal kindlasti," kinnitas Mertsina.

Siiski tuleb leida igast negatiivsest asjast ka killukestki positiivset. "Antud kriis on stressi testiks meile kõigile, et mis kohtades tekkisid pudelikaelad ning mida tuleks teha teisiti. Seda infot saab edaspidi kasutada ja seeläbi vaikselt produktiivsust tõsta," kinnitas Hansson. 

Artikli aluseks on Tartu Ülikooli Delta keskuses peetud hübriidkonverents Delta trendipäev 2020 "Kriisijärgne maailm".

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...