HARRI MOORA: Eesti on ainus Euroopa Liidus, kus omavalitsusel pole õigust ise jäätmekäitlust korraldada

"Kohalike omavalitsuste võimalused pole täna piisavad, et täita neile pandud jäätmehoolduse kohustusi ning panustada efektiivselt riiklike eesmärkide täitmisse," ütles keskkonnaekspert Harri Moora. "Kui jätad vanainimese üksi võitlema kontserniga, siis tema võimekus läbirääkimiseks on null," tõdes advokaat Carri Ginter. "Tallinna mudel on ainuke loogiline võimalus teenusepakkuja ja inimese vahele paigutada mingigi kompetentsiga läbirääkimisvõimega olem."

Pilt: Scanpix

HARRI MOORA: Eesti on ainus Euroopa Liidus, kus omavalitsusel pole õigust ise jäätmekäitlust korraldada (5)

Triin Oja

"Kohalike omavalitsuste võimalused pole täna piisavad, et täita neile pandud jäätmehoolduse kohustusi ning panustada efektiivselt riiklike eesmärkide täitmisse," ütles keskkonnaekspert Harri Moora. "Kui jätad vanainimese üksi võitlema kontserniga, siis tema võimekus läbirääkimiseks on null," tõdes advokaat Carri Ginter. "Tallinna mudel on ainuke loogiline võimalus teenusepakkuja ja inimese vahele paigutada mingigi kompetentsiga läbirääkimisvõimega olem."

Stockholmi Keskkonnainsituudi (SEI) Tallinna programmijuht ja keskkonnaekspert Harri Moora märkis täna alanud 14. linnade ja valdade päevadel, et Euroopa Liidu jäätmedirektiivi kohaselt peab aastaks 2020 olema ringlussevõetuna taaskasutatud vähemalt 50% ulatuses olmejäätmete kogumassist aastas, 2035. aastaks kasvab see aga 65 protsendini. "Enam pole aega pikalt otsustada, kes sellega tegelema peaks," rõhutas Moora, kelle sõnul on omavalitsustel jäätmekäitluses väga tähtis roll.

Olmejäätmete kogumise ja veole spetsialiseerunud KOV-de ettevõtted asutati paljudes Euroopa maades juba 19. sajandi lõpul ning praegusel hetkel on Eesti Moora sõnul Euroopa Liidus ainus riik, kus on keelatud in-house ehk sisetehingute lähenemine, mille puhul omavalitsus korraldab ise jäätmekäitluse enda omandis oleva ettevõtte kaudu. Eestis on tema sõnul rakendatud teine lähenemine, kus jäätmekäitlust pakub vaid konkursi korras valitud ettevõte.

Eeskujuks võiks olla Põhjamaade mudel

"Sisetehingud ja konkursi korras valitud jäätmekäitluse süsteemid jagunevad Euroopa Liidu omavalitsustes populaarsuse poolest pooleks," märkis Moora, kelle sõnul on levinud ka segamudel. "Põhjamaades, näiteks Soomes ja Rootsis, on töötlemine ehk lõppkäitlus väga suures osas omavalitsuste käes, kogumine on rohkem vabaturu teema."

Eesti probleemiks on Moora hinnangul ka see, et kogu kisa-kära käib jäätmeveo- ja käitluse teenuse hindade üle, kuid kahe silma vahele kipub jääma see, et prügivedu peab olema universaalne, kättesaadav ja mugav kõikidele kodanikele. "Mitte nii, et visatakse ainult konteiner ukse taha," ütles ta.

"Teiste riikide näited tõestavad seda, et omavalitsustel põhinev mudel on kõige mõistlikum," rääkis Moora. "Kohalike omavalitsuste võimalused jäätmehoolduse korraldamiseks Eestis üha vähenevad, vastupidiselt teistele Euroopa Liidu riikidele. KOV-ide võimalused pole täna piisavad, et täita neile pandud jäätmehoolduse kohustusi ning panustada efektiivselt riiklike eesmärkide täitmisse."

Omavalitsus on läbirääkijaks eraettevõtte ja tavainimese vahel

Advokaadibüroo Sorainen partner dr Carri Ginteri sõnul kardeti, et in-house lähenemise lubamisel luuakse võimalus korruptsiooni tekkimiseks.

Siiski peab Ginter põhjamaist mudelit, millesarnane on ka Tallinnas kasutusel, paremaks lahenduseks, kui ainult vabale turule lootmist. "Omavalitsusel on kriitiline roll. Kui jätad vanainimese üksi võitlema kontserniga, siis tema võimekus läbirääkimiseks on null," tõdes ta. "Tallinna mudel on ainuke loogiline võimalus teenusepakkuja ja inimese vahele paigutada mingigi kompetentsiga läbirääkimisvõimega olem."

In-house ehk sisetehingu lahendus peaks Ginteri sõnul kindlasti seaduses olemas olema, kuid kasutama peaks pigem põhjamaist segalähenemist, kus vedu otsustakse konkursiga, kuid käitluse eest hoolitseb omavalitsus. "Teda ei pruugi olla vajalik kasutada, aga hirm, et kui omavalitsus surutakse nurka, siis ta teeb ise, peaks võimalusena olemas olla," ütles ta.

Tallinna mudel on kuldne kesktee

Tallinna Keskkonnaameti heakorra ja jäätmehoolde osakonna juhataja Kristjan Marki sõnul on Tallinna linna sooviks omavalitsuskeskse jäätmemudeli taastamine. Äärmustesse kaldumine ei ole ka tema sõnul mõistlik - turgu ei tohi täielikult eraettevõtetele sulgeda ega ka ainult nende valdusesse jätte.

"Tallinna mudel on kuldne kesktee. Meil on jäätmekeskus, kellel on kontroll toimuva üle, aga me kaasame ka eraettevõtteid, kõigil on koht," ütles ta.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...