HEIDO VITSUR: Eesti on ühetaolise tulumaksuga aastatepikkust tarkust eiranud

"Tänu valitsuse vahetusele võib nüüd maksude muutmisest rääkida. Ennem ei olnud seda üldse võimalik teha," ütles majandusteadlane Heido Vitsur Paide arvamusfestivalil. "Maksude jõukohasus on olnud maailmas printsiip. Eesti oma ühetaolise (maksu - toim.) filosoofiaga on aastatepikkust tarkust aga ignoreerinud," lausus Vitsur.

Pilt: Svetlana Aleksejeva

HEIDO VITSUR: Eesti on ühetaolise tulumaksuga aastatepikkust tarkust eiranud (1)

Kairi Ervald

"Tänu valitsuse vahetusele võib nüüd maksude muutmisest rääkida. Ennem ei olnud seda üldse võimalik teha," ütles majandusteadlane Heido Vitsur Paide arvamusfestivalil. "Maksude jõukohasus on olnud maailmas printsiip. Eesti oma ühetaolise (maksu - toim.) filosoofiaga on aastatepikkust tarkust aga ignoreerinud," lausus Vitsur.

28images

 

 

Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni sõnul on Eestis väga palju inimesi, kelle maksukoormus on väga suur. Tema sõnul on üle hulga aja liigutud lähemale astmelisele tulumaksule. "Tegelikult on tulumaksu Eestis muudetud pea 40 korda muudetud, kuigi aastaid on väidetud, et maksudega ei mängita," ütles Simson.

Majandusteadlase Viktor Trasbergi sõnul liigutakse hetkel õiges suunas ja maksukoormust jaotatakse paremini kui enne. "Tänane süsteem on raskepärane ja ebaoluline. Minu seisukoht on see, et kui me tahame efektiivselt maksukoormust jaotada, siis tuleb seda teha läbi maksumäärade eristumise," ütles Trasberg.

"Elanikkonnale pole mõtet panna makse peale, mida maksta ei suudeta ja mida tasudes ta ära sureb. Maksude jõukohasus on olnud maailmas printsiip. Eesti oma ühetaolise (maksu - toim.) filosoofiaga on aastatepikkust tarkust aga ignoreerinud," ütles Vitsur, ja lisas, et astmelise tulumaksu  puhul räägitakse tihti, et see on rikaste kiusamiseks, mis on vale, sest maksu eesmärk on pigem anda vähem teenivatele inimestele võimalus paremini ära elada.

Simson lisas, et astmelisest tulumaksust rääkides on tekkinud arusaamad, et suurt palka pole mõtet teenida, sest see võetakse maksudena käest ära.

Trasbergi sõnul on ta loobunud astmelise tulumaksu termini kasutamisest, sest see on Eestis poliitiliselt laetud ja tihti ollakse kas selle poolt või vastu, aga aruteludeni kuidagi ei jõuta. "Sellepärast olen mina alati rääkinud maksukoormuse efektiivsest jaotamisest, sest selle vastu ei saa kellelgi midagi olla," ütles Trasebrg. Ka Vitsur nõustub sellega, et inimestel on "astmelise tulumaksu" suhtes eelarvamus.

Trasbergi sõnul ei saa ajada kahte asja segamini, milleks on suhteline maksukoormus ehk kui palju keegi maksab võrreldes oma tuludega ja teiselt poolt absoluutne maksusumma. "Me ei saa korraga ujuda ja uisutada. Me kas räägime suhtelisest maksukoormuse jaotumisest või me räägime absoluutsest maksukoormuse jaotumisest, mis on loomulikult rikkamatel inimestel suurem," lisas Trasberg.

Trasbergi sõnul on oluline küsimus selles, kuidas raha, mida riik vajab, inimestelt kokku korjata. Teine viis maksude kokku korjamisel on tarbimisharjumuste muutmine. "Suuremat maksukoormust ongi efektiivsem nii jaotada, et suuremat tulu teenivad inimesed maksavad rohkem, sest see ei too kaasa nende heaolu languse," lisas Trasberg.

Kui rääkida aga sellest, et astmeline tulumaks võtab rikastelt raha ära, tõi Vitsuri näite 1961. aasta Ameerikast, kus suurtelt tuludelt makstav maks oli 91%.

"Keegi ei võtnud endale miljonitesse ulatuvat palka välja ja selle tulemusena olid ühendriigid ühtlase sissetulekuga maa," sõnas Vitsur.

Vitsur lisas, et maksupoliitika peab olemas selline, et inimene saaks oma tervise eest hoolitseda, saaks haridust ja saaks osaleda riigi sotsiaalmajanduslikus struktuuris, mis vähendab majanduslikku ebavõrdsust.

Trasbergi sõnul ei vaidle ükski teadlane selle üle, et maksukoormus peab olema võrdselt jaotatud.

"Instrumente, mida selleks kasutada, on palju. Me ei vaidle enam maksukoormuse eristumises, vaid me väidame, et astmelisus väljendab meie maailmavaadet, kuigi tegelikult on tegemist vaid ühe vahendiga," nentis Trasberg.

Simsoni sõnul on astmelise tulumaksu vastu aga emotsionaalne vastuseis. "Kunagi soovitati ka hundi puhul kasutada sõna hallivatimees või võsavillem, et mitte otseselt asjadest rääkida."

Astmelisele tulumaksule viidatakse tihti kui liiga keerulisele süsteemile, sõnas Vitsur. "Me oleme ise IT--riik ja kui vaadata Ameerika Ühendriike, siis seal on lausa kümned tuhanded leheküljed seadusi. Meie kolm astet pole mingi keerukus," selgitas Vitsur.

Simson lisas, et tegelikult võiks astmelise tulumaksu süsteemi aga pidada Euroopalikuks maksusüsteemiks.

Trasbergi sõnul oli kunagi ajad, kus vabariigi alguses ei olnud Eesti majanduslikult paremat võimakust paremat süsteemi luua. Täna pole ühtegi põhjust enam, miks me ei saaks seda ebaefektiivset maksusüsteemi muuta.

"Siis kritiseeriti süsteemi, mis valitses 70-nendatel aastatel," jätkas Trasberg ja lisas, et Euroopaliku ühiskonna märk ongi see, et inimesed panustavad erinevalt.

Simsoni sõnul on paljud ettevõtjad olnud seisukohal, et pigem võiks teha klassikalise ettevõtte tulumaksu kui sektoripõhiselt maksustada. "Tartu Ülikool on teinud uuringuid, et meil ainsana Euroopa riikidest ei ole klassikalist ettevõtete tulumaksu," lisas Simson.

Trasbergi sõnul on temas tekitanud hämmeldust, kuidas pankade 14% maksustamine kiiresti omal ajal vastu võeti.

"Pangad on saanud aru, et nad müüvad usaldust. Ma olen pankade üle kogu aeg vingunud, et nad viivad Eestist kasumi välja. Seega parem on maksta ära see 14%, et keegi ei ütleks, et nad on manipulaatorid," nentis Trasberg ja lisas, et samas tekib küsimus, miks pangad peavad maksma ja teised mitte.

"Maksusüsteemi tuleb nii kui nii reformida, sest ka Euroopa rahasid saame järgmisel eelarve perioodil vähem," sõnas Vitsur.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...