Heinz Valk: kriitilisel ajal saime endale Jeltsinist õige liitlase

"Taasiseseisvumise ajal päästis külm närv ja arukus, et me esiteks ei allunud provokatsioonidele ja suutsime seetõttu vältida füüsilisi konflikte siinse vene elanikkonnaga," rääkis kunstnik ja poliitik Heinz Valk. "Teiseks oskasime oma vabanemiseks valida kõige mõistlikuma viisi parlamentaarsel teel meie kõigi poolt valitud võimuorgani Ülemnõukogu seaduste ja otsuste abil."

Pilt: Scanpix
Eesti

Heinz Valk: kriitilisel ajal saime endale Jeltsinist õige liitlase (3)

"Taasiseseisvumise ajal päästis külm närv ja arukus, et me esiteks ei allunud provokatsioonidele ja suutsime seetõttu vältida füüsilisi konflikte siinse vene elanikkonnaga," rääkis kunstnik ja poliitik Heinz Valk. "Teiseks oskasime oma vabanemiseks valida kõige mõistlikuma viisi parlamentaarsel teel meie kõigi poolt valitud võimuorgani Ülemnõukogu seaduste ja otsuste abil."

 

Valgu sõnul tuleb tunnustada, et kriitilisel hetkel, 1991. aastal, oskasid tolleaegsed juhid endale saada  nii olulise liitlase nagu oli Boriss Jeltsini.

"Temal oli konflikt Gorbatšoviga, mille eest ta ihkas kätte maksta. See sundis teda minema hoopis teist teed, kui see meeldis tema vastasele. Ta ju võttis sihikule Vene Föderatsiooni iseseisvuse väljaspool Nõukogude Liitu, mis oli ka meie taotlus," nimetas Valk ja lisas, et kuulu järgi oli Rüütel ainuke tollastest Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimeestest, kes Jeltsinit toetas, kui too Moskvast minema kupatati, ja niisugune käik jäi Jeltsinile meelde.

"Seetõttu ta oligi ääretult soosiv meie taotluste suhtes ja toetas meid igati. Moskva augustiputšist tulime välja, kuna just Jeltsin osutas sitket vastupanu. Putš oligi mõeldud Jeltsini ja Baltikumi iseseisvustahte hävitamiseks," jätkas Valk.

Valk kinnitas, et mingit surmahirmu tollal ei tuntud, sest kõik olid eesmärgi nimel rakkes.

"Mingi stalinliku terrori oht vilksatas 19. augustil, kui riigikukutajad oleksid olnud natukene targemad ja natuke teotahtelisemad," selgitas Valk.

Üks üllatavamaid fakte Valgu sõnul oli aga see, et intrite leerist pärit Vladimir Lebedev on kahes intervjuus rääkinud, kuidas 1991. aasta kevadel võtsid temaga kontakti Ülemnõukogu niinimetatud rahvusradikaalid ja tegid talle ettepaneku ühiselt kukutada Rahvarinde valitsus, et moodustada omavahel uus.

"See tähendab siis intrite ja isamaalaste valitsus, milles oleks asepeaministri ja siis siseministri, ma rõhutan eriti seda, koht antud tänutäheks Lebedevile.Ja nagu Lebedev isegi mitu korda ütles, et nad ei jõudnud kokkuleppele üksnes ministrikohtade jagamises, vaid ka põhimõttelistes küsimustes," ütles Valk ja selgitas, et ilmselgelt tulevad kunagi ka täpsemad faktid selle loo osas välja, sest  praegu on teema veel lahti rääkimata ja ükski nendest, kellele Lebedev varju heidab, ei ole protestinud, vaid vaikinud.

20. augustil toimus Valgu meenutuste kohaselt aga Ülemnõukogu ja Eesti Komitee vaheline kemplemine iseseisvuse taastamise küsimustes.

"Eesti Komitee ei tahtnud, et seda teeb Ülemnõukogu, ja püüdis seetõttu igati takistada Ülemnõukogul otsuseni jõudmist. Enne iseseisvuse otsuse hääletusele panemist lahkus saalist üks vägevamaid Eesti Komitee liidreid Kaido Kama, kes kuulutas kõva häälega, et "Mina seda jama kaasa ei tee!"," selgitas Valk.

Valk nentis, et ilmselgelt oli tolle aegne Ülemnõukogu poolt vastu võetav iseseisvuse otsus selle seltskonna meelest jama, mitte õige asi.

"Samasse mahub ka rahvarindelase Jüri Rätsepa meenutus, kes ütles et enne hääletust tuli ta juurde Tunne Kelam ja ütles: "Ega sina, Jüri, ometi selle iseseisvuse otsuse poolt ei kavatse hääletada?" Nii et siin on palju veel, mida tasuks küsida, tasuks uurida, tasuks mõtestada. Ja võib-olla alles aastakümnete pärast jõutakse tõelise iseseisvumisajaloo kirjutamiseni," lisas Valk.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...