HEINZ VALK: Maksan meeleldi osa teenitust üldsuse hüvanguks!

"Kui juba selline töökoht käes on, kus rohkem teenib, siis sealt natuke kõigi hüvanguks näpistada pole mingi ülekohus," leidis vabadusvõitleja Heinz Valk. "Maksude abil muudetakse riigi elu meeldivaks võimalikult paljudele. Muidu poleks ju riigil mõtet, me võiksime elada mingi suguharuna edasi, aga see oleks hukatus kogu rahvale."

Pilt: Scanpix

HEINZ VALK: Maksan meeleldi osa teenitust üldsuse hüvanguks! (2)

Oliver Õunmaa, Ain Alvela

"Kui juba selline töökoht käes on, kus rohkem teenib, siis sealt natuke kõigi hüvanguks näpistada pole mingi ülekohus," leidis vabadusvõitleja Heinz Valk. "Maksude abil muudetakse riigi elu meeldivaks võimalikult paljudele. Muidu poleks ju riigil mõtet, me võiksime elada mingi suguharuna edasi, aga see oleks hukatus kogu rahvale."

Meedia on täis lugusid, kuidas "vaesed" tööl käivad ja kokku üle 2100 euro teenivad pensionärid jäävad uue maksusüsteemi tõttu ilma 83 eurost kuus. Samuti hästi teeniv kunstnik Heinz Valk aga leiab, et riigile jääv summa teda maha ei löö. "Mul ei ole kahju sellest osa üldsuse huvides loovutada," ütles ta. "Me kõik ju panustame maksude abil oma riiki ja rahva heaoluks esimestest tööaastatest peale. Kui nüüd osa pensionäre on füüsiliselt nii heas vormis, et suudavad sellist head palka teenida, miks siis mitte panustada. Kui juba selline töökoht käes on, siis sealt natuke kõigi hüvanguks näpistada pole ülekohus. Protsent, mis hästi teenivatelt pensionäridelt võetakse, pole ju nii suur, et see käiks elatustaseme pihta."

Võitjaid tublisti rohkem

Eestis elab 364 000 vanaduspensionäri, neist 338 520 ehk 93% saab tänu 500-eurosele tulumaksuvabastusele kas rohkem raha kätte või siis ei muutunud nende sissetulekus midagi. On ju keskmine pension Eestis hoopis 388 eurot kuus. Neil, kelle kuusissetuleku moodustab vaid keskmise pensioniga võrreldav summa, ei muutunud uue korra rakendumisel midagi. Töötavaid pensionäre on Eestis vaid 48 000 ning 5. jaanuari seisuga on 58% neist oma kuusissetulekus võitnud. "Viimastel andmetel 58% töötavatest pensionäridest võitis, 25%-l pensionäridest ei muutunud midagi ja 17% on pidanud panustama rohkem," ütles peaminister Jüri Ratas. "Tulemuste lõplikuks analüüsiks on vaja oodata ära jaanuari lõpp ja veebruari algus, kui makstakse välja sissetuleku üks osa ehk palgad."

Võrdsem süsteem

Sotsiaalkaitse minister Kaia Iva selgitas, et alanud aastast on tööealise töölkäija ja pensionärist töölkäija tulumaksusüsteem ühesugune. "Enam ei tehta erandeid," ütles Iva. "Eelmisel aastal olid töötavad pensionärid soodsamas olukorras."

Eesti pensionäride ühenduste liidu juhatuse esimees Andres Ergma lausus, et rikaste pensionäride probleem on üle paisutatud. "Meil tegutseb Tehnikaülikooli aulas juba mitu aastat kolmanda nooruse ülikool, loengutes osales alati 500-700 inimest. Üle-eelmisel loengupäeval küsisin kohaletulnutelt, kas kellegi kuusissetulek ületab 1200 eurot. Kedagi sellist ei olnud. Arvan, et 1200 euro teenijaid on ehk pelgalt 30 000. Üle 1700 euro teenib vanaduspensionäridest pensionäride üldarvuga võrreldes aga kaduvväike osa."

Mis siis tööl käivatel pensionäridel võrreldes senise süsteemiga muutus? Seni oli pensionäridel 416 eurot maksuvaba. Kui pensionär teenis palga ja pensioniga kuus kokku näiteks 709 eurot, sai ta kätte pisut üle 650 euro. Nüüd aga on maksuvaba 500 eurot, mis tähendab, et sama palju teeniv pensionär saab kätte hoopis rohkem ehk 667 eurot.

Riik aitab ellu jääda

Kui pensionär teenib palgaga kokku 1200 eurot (bruto), sai ta seni kätte 1043,2 eurot. Nüüd aga 1060 eurot ehk 16,8 eurot rohkem kui vana süsteemi järgi.

Vähem hakkavad raha kätte saama vaid need pensionärid, kelle kogusissetulek ületab 1350 eurot. Näiteks kui seni tähendas kokku 1700 euro teenimine 1443 euro kättesaamist, siis nüüd 1430 euro suurust netotulu. Kättesaadava raha täpne summa oleneb sellest, kas inimene on soovinud maksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionilt. Maksimaal-selt on töötavatel pensionäridel võimalik kaotada 83 eurot, kuid seda vaid juhul, kui nende sissetulek algab tõesti 2100 eurost.

Selliseid pensionäre võib Eestis olla vaid 3000 ringis – ka Ergma sõnul pole pensionäride tehtavad lisatööd tavaliselt kõrgelt tasustatud. "Tavaliselt töötavad pensionärid riidehoius või koristajana," ütles ta. "Paljud pensionärid hoiavad lapsi ja töötavad poole kohaga, sealt ei saagi suurt tasu oodata. Enamasti jääb lisatasu 300 euro piiridesse. Nii et ka tööl käivate pensionäride sissetulek jääb enamasti alla 1000 euro."

Ergma sõnul võiks marginaal-se arvu rikkamate pensionäride kaitsmise asemel tegeleda põletavamate probleemidega: "Palju olulisem on, et pensioni suurus suudaks inflatsiooni ja tarbijahinna indeksiga sammu pidada."

 

Rohkem raha jääb kätte 93% pensionäridest

• Vanaduspensionäre on kokku 364 000.

• Rohkem raha saab kätte 338 500 pensionäri.

• Töötavaid pensionäre on 48 000. Näiteks palgaga koos 600 eurot teeniv pensionär saab mullusega võrreldes kätte 16 eurot rohkem, 1200 eurot teeniv pensionär 15 eurot rohkem.

• Mullusest enam peab panustama 25 000-26 000 pensionäri.

• 1500-eurost tulu teenivaid pensionäre on 13 678. Nemad kaotavad mullusega võrreldes 17 euro ringis.

• Üle 2100 euro teenivaid pensionäre, kes kaotavad kuus 83 eurot, on 3000 ringis.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...