HELLE KALDA: Iga seitsmes inimene Balti ketis oli ohver, kes jäi oma kodust ilma

"Toonased valitsused ja ka riigikogu selle olukorra tekitasid. Neil on vastutus ja kohustus see küsimus lahendada," rääkis üürnike liidu esimees ja sundüürnike õiguste kaitsja Helle Kalda. "Ei ole mõtet inimesi – neid omanikke ega üürnikke süüdistada. Õiglus tuleb jalule seada."

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv
Poliitika Eesti

HELLE KALDA: Iga seitsmes inimene Balti ketis oli ohver, kes jäi oma kodust ilma (3)

Ott Rammo

"Toonased valitsused ja ka riigikogu selle olukorra tekitasid. Neil on vastutus ja kohustus see küsimus lahendada," rääkis üürnike liidu esimees ja sundüürnike õiguste kaitsja Helle Kalda. "Ei ole mõtet inimesi – neid omanikke ega üürnikke süüdistada. Õiglus tuleb jalule seada."

1991. aastal vastu võetud omandireformi aluste seaduses oli kirjas, et kui vara tagastatakse, siis ei tohi tekitada kellelegi ülekohut. Seega on Tallinna ringkonnakohtu otsus Lepo Sumera pere kauaaegsest kodust tänavale tõsta on tekitanud avalikkuses palju pahameelt.  "Algses seaduses oli kirjas, et enne ei tohi tagastada, kui inimesed, kes elavad seal korterites, on saanud võimaluse esitada omapoolne vastulause – mida on nad panustatud ja kas nad on kindlustatud elamispinnaga või on toimunud kompenseerimine," selgitas Kalda. "Kahjuks toimus tagastamine väga kiiresti. Kohalike omavalitsuste komisjonid tagastasid vara teatamata seal elavatele üürnikele, et vara tagastatakse."

Paljud majad müüdi Kalda sõnul kiiresti edasi ja siis olid juba heausksed ostjad need, kel tagantjärele ei olnud mingeid nõudeid võimalik esitada. "Jah, kohalikes omavalitsustes võeti arvele inimesi, kes soovisid elamispindu, oli suured järjekorrad," ütles ta.  "1993. aastal võeti vastu eluruumide erastamise seadus, milles oli fikseeritud, et kõik üüripinnad saab erastada, välja arvatud tagastatud majade elanikele erastamine ei olnud võimalik.“

Seadust muudetud vaid omanike kasuks

Kalda nendib, et omandireformi seadust on kõige rohkem kõigist seadustest muudetud ja muudatustest on kõige rohkem kasu lõiganud omanikud. "Algselt oli, et tagastatakse vara oluliselt väiksemale omanikeringile, kuid seda sugulaste ringi laiendati. Sellega aina kasvas aga nende üürnike arv, kes nendes majades ju elasid," ütles Kalda, kelle sõnul muutus tagastamine eriti massiliseks 1993. aastal, kui võimul oli Mõõdukate erakond ja Isamaaliit eesotsas Liia Hänni ja Mart Laariga.

 Saksamaale ümberasujate kohta oli Kalda sõnul seaduses eraldi säte, kus Saksamaale ümberasujatele ei tagastata vara, kuni riikidevaheline leping on sõlmitud. "Seaduse toonane mõte oli, et tagastatakse ainult siis, kui Saksamaa maksab nende varade eest kompensatsiooni - enne ei toimu mingit tagastamist," märkis Kalda. "Pöördusime ka Eesti Üürnike Liiduga Saksamaa poole ja uurisime, kas Saksamaa ümberasujatele peaks vara tagasi andma või Eesti riik maksma kompensatsiooni."

Toonane riigikantsler Schröder olevat Kalda sõnul aga vastanud, et Saksamaal pole mingeid õigusi saada mingit vara või kompensatsiooni Eesti riigilt. "Kuid Saksa ümberasujatele hakati ikkagi vara tagasi andma. Täna ongi seaduses see säte tühistatud ja ümberasujatele vara tagastatakse, olenemata, et nad said tegelikult kompensatsiooni," ütles Kalda. "Sundüürnikud on ise näinud Saksamaal selle kohta dokumente,“ lisas ta.

Sumera juhtum on valus

 Sumera kohtuprotsess on Kalda sõnul olnud raske, eriti kuna antud korter ei oleks algse omandireformi seaduste järgi üldse tagastatavgi. "Kuid seadust muudeti ja kuigi korter oli erastatud, siis anti see tagasi inimesele, kes oli läinud Inglismaale, tagastati lõpuks nüüd kohtuotsusega ja tühistati erastamine," rääkis ta.

 Sumera juhtum on Kalda sõnul hea näide sellest, et kogu saagas on kaotajaks siiski sundüürnikud. "Sundüürnike kohta on öeldud, et nad on süüdi kõiges selles, et on kolinud võõrasse korterisse," kirjeldas Kalda. "Hea näide on perekond Sumera. Nad oleks võinud korteri edasi müüa kas või 1 euroga. Aga ta uskus Eesti riiki ja ei teinud seda. Ta oli panustanud selle remondiks, oli sinna kodu rajanud.

Kalda sõnul jätkab perekond Sumera kohtuteed ning tema hinnangul on kahetsusväärne, et vaidlus ei saa minna Euroopa Kohtusse. "See tõkend on seatud eelmiste valitsuste poolt, kuna EL-i astudes ratifitseeriti sotsiaalharta klausel, kuhu jäi erandina, et omandireformi asjus ei saa minna Euroopa Kohtusse. Tänaseni pole ükski valitsus seda muutnud. Ma isiklikult kahjuks väga kahtlen, et  Sumerad võidavad," nentis ta. "Vähemalt tänasel päeval, kui ei toimu just väga suuri muudatusi seadusandluses."

Kalda loodab, et praegune valitsus suudab sundüürnike muredele lahenduse leida. "Jüri Ratas on esimene peaminister, kes on koalitsioonileppes väga selgelt öelnud, et tuleb teha komisjon ja sellele küsimusele vastus leida. Tänan Jüri Ratast, et nad on võtnud selle küsimuse päevakorda," märkis Kalda, kelle sõnul on tänu 5000 kogutud allkirjale loodud komisjon juba tõhusas tööhoos.

 

Sõda oli raske kõigile

Sõda ja okupatsioon, kus peituvad Kalda sõnul omandireformi juured, mõjusid kõigile rängalt ja nende lõpp oli kõigile suur võit. "Kuid on arusaamatu, et iga seitsmes inimene Balti ketis, kes võitles Eesti Vabariigi nimel, oli ohver, kel võeti kodu ära. Jäi sundüürnikuks," ütles Kalda. "Need ei olnud need inimesed, kes algatasid sõja. Riigi poolt tehti elamufond. 50 aasta jooksul ehitati Mustamäe, Lasnamäe ja Annelinn jne elurajoonid. Tulenevalt 93. Aasta seadusest oli võimalik need korterid erastada, välja arvatud jällegi sundüürnikud. Neilt võeti kodud ära", nentis Kalda. "Paljud omanikud viskasid inimesed ju täitsa tänavale."

Koju naastes ootasid rasked tingimused

 Aastate jooksul on üürnike liidu esimees Kalda vastu võtnud tuhandeid peresid. "Peab ütlema, et kõigi nende küsimus oli, et mis on nende süü Eesti riigi eest - miks sõimatakse, mõnitatakse. Et nad on ise kolinud elama nendesse korteritesse, kuid ärme unusta, et nad asusid korteritesse elama ordenite suunitlusel,“ rääkis ta. "Need majad olid tihti halvas olukorras – sõjast räsitud, tihti puudus veevärk, kanalisatsioon ja muu vajalik. Need inimesed tegid aastate jooksul enda kätega need majad korda. Samuti olid majad tegelikult ju ostetud kord võttes võlgu. Eesti riik kustutas selle võla."

Kalda meenutas talle üht kõige enam südamesse läinud vanaproua saatust. "Olin Nunne tänaval, oli pime õhtune aeg ja üks vanem soliidne proua tuli ja rääkis oma saatusest – nad olid Siberis, neil oli kolm last. Need lapsed jäid kõik Siberisse ja nende kalmud on tänaseni seal. Abikaasaga nad tulid tagasi. Abikaasa töötas ja oli kõrgharidusega, sai tööd Salvos peaspetsialistina ja neile eraldati korter Nõmmel," kirjeldas Kalda. "Aga kui saadi teada, et nad on tulnud Siberist, siis viidi ta tööl madalamale astmele ja anti Põhja-Tallinnas kahetoaline korter, mis oli sõjas palju kannatada saanud - puudus vesi, küttekolle ja põrand. Rusude alt korjas mees kivid, millest ehitas küttekolded. Nii ehitasid ise oma kätega endale kodu." 

 "Ta oli pettunud, et kui ta tuli koju, sai ootasid teda sisuliselt tühjad käed. Küsisin, et kas neil oli midagi tagasi saada. Neil oli olnud Nõmmel maja, kuid see oli vahepeal ära ostetud ja polnud õigust sealt midagi tagasi saada," ütles Kalda. "See lugu oli  väga valus. Aga neid juhtumeid on väga palju."

Süüdi on otsustajad, mitte omanikud

Eelnõu, mis algatati tänavu riigikogus tänu 5000 kogutud allkirjale, nõuab Kalda sõnul sundüürnikele kas väärilist kompensatsiooni või võrdväärset elamispinda.

"Moraalset kahju ei oska keegi päriselt hinnata, see on hindamatu. Kurb on ainult, et tänaseni ei ole ükski valitsus vabandanud nende inimeste ees," nentis ta.

 Süü tekkinud olukorras lasub Kalda hinnanul neil, kes seaduse algatasid ja vastu võtsid, mitte omanikel. "Ei ole viha omanike vastu, neile anti ja loomulikult võtavad vastu, aga seadusandja peab alati seaduse vastu võtmisel arvesse mõlemaid osapooli. Eesti valitsused selle tekitasid ja ka riigikogu. Neil on vastutus ja kohustus see küsimus lahendada," ütles Kalda. " Ei ole mõtet inimesi – neid omanikke ega üürnikke süüdistada. Õiglus tuleb jalule seada."

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...