Helle Kalda: Sotsid ja IRL ei ole siiani vabandanud inimeste ees, kellelt nad võtsid kodud!

Üürnike Liidu esinaise Helle Kalda sõnul on Tallinn suutnud elamispinnad sundüürnike leida või rajada, ehkki riik on selleks liiga vähe raha andnud. Et ülekohut, mida omandireform kaasa tõi, lahendatud pole. "Selle seaduse võtsid vastu IRL ja toonased Mõõdukad ehk tänased sotsiaaldemokraadid ning nad ei ole nende inimeste ees suvatsenud isegi vabandada. Ammugi mitte selgitada, milles oli nende inimeste süü, et neilt kodud võeti ning lahendus leida," rääkis ta TTV saates "Terasnaised".

Pilt: Scanpix

Helle Kalda: Sotsid ja IRL ei ole siiani vabandanud inimeste ees, kellelt nad võtsid kodud! (3)

Moonika Lepp

Üürnike Liidu esinaise Helle Kalda sõnul on Tallinn suutnud elamispinnad sundüürnike leida või rajada, ehkki riik on selleks liiga vähe raha andnud. Et ülekohut, mida omandireform kaasa tõi, lahendatud pole. "Selle seaduse võtsid vastu IRL ja toonased Mõõdukad ehk tänased sotsiaaldemokraadid ning nad ei ole nende inimeste ees suvatsenud isegi vabandada. Ammugi mitte selgitada, milles oli nende inimeste süü, et neilt kodud võeti ning lahendus leida," rääkis ta TTV saates "Terasnaised".

Oled lõpetanud Nõo keskkooli, sealt edasi läksid Tartu Ülikooli majandusteaduskonda. Too aeg valitses Eestis Nõukogu Liit, miks sellistes oludes otsustasid majandust õppima minna?

Mulle on elu aeg reaalained rohkem meeldinud ja olen neis tugev olnud. Tegelikult tahtsin saada küll arstiks, just lastearstiks. Aga õde, kes oli minust vanem, läks enne mind arstiks õppima ning kõrvalt vaadates tundus see kohutavalt raske. Ma hakkasin kartma. Hiljem olnuks küll võimalik eriala muuta, ent seda ma ei teinud.  Ja täna ma ei kahetse ning arvan, et olen majandusharidusega ka ühiskonnale päris palju andnud.

Mida toonane majandusõpe sisaldas?

Juhtimisteooriat, õigusi, meditsiini. Tartu Ülikool on väga tugev kool, ja mul olid väga head õppejõud. Õppida tuli palju, aga õppida on mulle eluaeg meeldinud.

Kooli lõpetamise järel suundusid Pudukaupade hulgikaubanduse baasi, kus olid vanemkaubatundja. Hiljem nahakombinaati turustusosakonna juhatajaks ja peadirektori asetäitjaks. Ka edasine CV on täis juhtivaid kohti. Kas näed, et sinu majandusharidus oli praktiline ja sellest oli kasu või tuli tööd tehes õpitu ümber mõelda?

Ei, ma ei mõelnud ümber. Ka pole ma midagi selleks teinud, et peaksin juht olema, selle võimaluse on elu toonud. Nagu minu ema ütles: „Kui tööd teed, tee põhjalikult!“ Ju minu ülemused nägid minus juhiomadusi. Mulle on alati meeldinud, kui minu kõrval tippjuht on meesterahvas. Aga ju see on naiselik omadus võidelda kõigi valdkondade eest, et elu saaks paremaks.
Tallinnasse tulin kooli suunamiskirjaga, aga ma ei arvanud, et Tallinnasse jään.

Kas naisjuhil on end keerulisem kehtestada kui meesjuhil?

Loomulikult, see on nõnda ka poliitikas. Kahjuks peab naine tegema rohkem tööd. Juba Margaret Thatcher ütles, et meest pane esinema, naist tegutsema. Ka peab naine end palju tõestama. Mina olen end tahtnud tõestada, juba nahavabrikus, kus tuli inimestele preemia saamiseks plaanimajandus täita. Ma ei tea, on see hea või halb või tuleb see minu jõulisest natuurist, aga olen küllalt palju astunud välja teiste inimeste õiguste kaitseks.
Meenub, et oli vaja saada Narva nahakombinaadist nahka. Õhtul oli teada, et hommikul nahka ei ole. Sõitsin öösel Narva, hommikul olin nahakombinaadi direktori juures ja õhtul sõitsin nahakoormaga Tallinnasse.

Ometi on tippjuhtide seas mehi rohkem, miks?

Mehed ei lase neid sellele kohale. Võtame kasvõi poliitika. Kui naine eksib, ka väga väikese asjaga, astub ta ministri kohalt tagasi. Mehed üldjuhul ei astu tagas. Naistel on vastutustunne suurem.

Mehed ja naised on erinevad.

Ja peavadki olema. Kui kõik oleksid ühesugused, poleks elu normaalne. Küll peavad aga naised rohkem töötama, et olla meestemaailmas nendega võrdsed. Ma ei pea seda õigeks. Naisi peaks igas valdkonnas juhtimise ja otsustamise juures rohkem olema. Ka tänane parlament oleks parem ja 20 aasta jooksul kordades produktiivsem, kui seal oleks rohkem naisi. Minu andmeil on täna parlamendis 81 meest ja 20 naist. Mehed teevad otsuseid enda vaatenurgast, mitte pere omast nagu naised.
Näiteks on mind väga häirinud, et Eestis on niigi vähe riiklikke pühi, vist 12. Ometi on pühade eel ja ajal just teenindussfääris tööl naised, kuna mehed on otsustanud, et ettevõttele on kasulik pühade ajal avatud olla. Kas meie elu koosneb siis tõesti ainult rahast?

Seda sidet kohtab väga harva, et kui naine on juht, siis naistööline sellest võidab.

Pühade ajal töötamine on riiklik poliitika, see on valitsuse otsus. Näiteks meie endi väikeettevõttes, mida naised juhivad, lubatakse emad 1. septembril lastega kooli aktusele ja leitakse neile võimalus vabaks päevaks. Suurettevõtete juhid aga asuvad Eestist väljas ja nemad järgivad parlamendi otsust.

Äkki saaks siin muutuse läbi viia sellega, kui isad oleksid lastega kodus ja ka teeninduses töötaks enam mehi.

Mehed ei lähe ju nii madala palga eest tööle. Naised lähevad, sest nad peavad oma peret toitma ja on teada, et Eestis elab täna 40 000 üksikema.
Miinimumpalka oleks ammu aeg tõsta. Ka see on meeste otsust, et kolm aastat tuleb töötada, et saada üks pensioniaasta.

Üks sinu õigluse eest seismise koht on sündüürnikud. Ka see teema tõigi sind poliitikasse.

Jah. Paljud minu sõbrannad ei uskunud seda, sest varem mind poliitika ei huvitanud. Esimest korda toetasin küll Rahvarinnet, et Eesti saaks iseseisvaks. Ka siis ma ei mõelnud, et poliitikasse lähen. Kui inimestelt omandireformi tulemusel kodud võeti, asusid mehed võitlema, ent nad loobusid, kuna see oli raske. Nii sattusin Eesti Üürnike Liitu, esialgu küll abistava rolliga. Esimese taasiseseisvunud Eesti Riigikogu valimiste eel käisime kõikidele erakondadel pakkumas, et nad aitaksid 100 000 sundüürniku küsimus lahendada. Saime siis Koplis kokku Keskerakonna liikmetega, sõlmitus koostöölepe ja mindud valimistele. Paari aasta pärast oli ka selge, et poliitiline otsus jättis inimesed koduta ja poliitiline otsus saab seda ka muuta. Üksiktegijana elus läbi ei löö.
Mõtlesin küll, et olen poliitikas paar-kolm aastat, nüüd on möödunud juba 18 aastat.

Oled olnud Riigikogu liige kahes koosseisus. Mida seal omandireformi osas ja nende inimeste heaks, kes sind poliitikasse tõid, teha said?

Kindlasti olen suutnud kohalikus omavalitsuses rohkem teha - Tallinnas 5000 korterit ja õigusaktid, et inimesed elamispinna saaksid. Kahjuks ei ole minu ajal Riigikogu koalitsioon arvestanud opositsiooni muudatusettepanekuid, tehku neid mees või naine. Aga ka see on suur panus, et oleme suutnud sundüürnike probleemi kogu aeg Toompeal üleval hoida.

Rahandusministeeriumi andmeil on vara tagastamise kompenseerimise toimikutest 600 lõpetamata ja valitsus leiab, et kogu protsess saab lõpetatud 2017. Paljud arvavad, et sellega on sundüürnike probleem lahendatud. On see nii?

Ei ole. Tallinn on suutnud elamispinnad sundüürnike leida või rajada, ehkki riik on selleks liiga vähe raha andnud. Et ülekohut, mida omandireform kaasa tõi, lahendatud pole. Selle seaduse võtsid vastu IRL ja  toonased Mõõdukad ehk tänased sotsiaaldemokraadid ning nad ei ole nende inimeste ees suvatsenud isegi vabandada. Ammugi mitte selgitada, milles oli nende inimeste süü, et neilt kodud võeti ning lahendus leida.
Rahandusministeeriumis on Saksamaale ümberasujate vara.

Mida riik veel peaks nende inimeste heaks tegema, kes tunnevad, et neid pole õiglaselt koheldud?

Kõik need inimesed tajuvad ebaõiget kohtlemist. Täna on 5000 inimest andnud allkirja, et omandireformi tulem uuesti läbi vaadataks. Kindlasti tuleb luua uus kord, kuidas nende inimeste moraalset kahju hinnata ja korvata.
Heameel on, et ka sotsiaaldemokraadid on tõstatanud riikliku elamupoliitika teema ja selle muutmise vajalikkuse.  Eesti on maailmas ilmselt ainus riik, kus nii paljudel elamutel on omanikud ja kus nii vähe on riiklikku elamufondi.

Oled ka Mustamäe linnaosa vanem. Millisena Mustamäed 20 aasta pärast näed?

Armastan Mustamäed väga, see on Tallinnas kõige ilusam elamurajoon. Ka elab seal väga tegus rahvas. Samuti asub seal üks Tallinna Nokia – Tehnikaülikool. Elamufond on Mustamäel aga vana, riigi panus selles on olnud väga väike. Kui valitsus andis inimestele võimaluse seal kortereid erastada, ta teadis, millises seis need on. Aga küll me need renoveerime ja korda saame, sest korteriühistud on tublid.
Mustamäel arenguruumi on – tuleb ujula, saun, kobarkino. Täna elab Mustamäel üle 66 000 elaniku.

Mustamäel on tõsine parkimisprobleem, on see lahenenud?

Mustamäe haigla juures sai  parkimisprobleem lahendatud, aga mujal mitte. Maad ei tule ju juurde ja seepärast on parkimise probleem terav, ka teed on halvad. Tunnistan seda. Samas ei pea ma ka õigeks, et linn peab need probleemid üksi lahendama. Maksame kõik kütuseaktsiisi, mis on mõeldud kohalikele omavalitsustele teede remondiks. Masu ajal tõmmati siin summasid kõvasti koomale. Nüüd, kus kütuseaktsiisi tõsteti, summasid kohalikele omavalitsustele tõstetud ei ole. See ei ole õiglane.
Maa-alused parklad end ei õigusta. Parkimismajade ehitamiseks pole aga inimestel ressursse. Täna, kus inimeste pensionid ja  sissetulek pole elamisväärne, neid ideid teostada ei saa.
Mustamäe teed tuleb renoveerimise käigus laiendada, ja selle käigus välja ehitada parkimiskohad.

Mustamäe on väga roheline linnaosa, kas teede laiendamine ja parkimisalade ehitamine seda osa ei hävita?

Kas porine teeäär on rohelus? Ma arvan, et ei ole. Me ei saa ka tagasi minna aega, kus hobustega sõideti. Ja kas siis on hobuvankrile kohta vaja. Autodega tuleb arvestada ja lahendus leida. Ka kõnniteed ehitada. Eeskujuks võiks meil olla Dresden, kus analoogne probleem lahendati paljuski Euroopa struktuurfondidega. Täna saame teede remondiks raha Elamumajanduse struktuurfondidest, aga see lisatakse laenu hulka. Tegelikult peaks see olema tagastamata laen.

Kas elamufondi jaoks võiks riik oma võlakirju emiteerida?

Iga asi, mis on võlakirjades, on investeering. Aga inimese eluase on üks põhialuseid ja kahjuks ma kommertspanku ei usalda. Ma tean, mida tähendab kodu kaotus, olen selle üle elanud.
Riik võiks hoopis alustada soojahinna käibemaksu alandamisest. Varem oli see 7, täna 20%. Eelarvet ei saa hoida tasakaalus vaid maksudega. See oli väga vale otsus.  Kui soojahinna käibemaks jäänuks samaks, saanuksid inimesed maju soojustada-remontida, sellega hoidnuks ka riik kokku. Nüüd tuleb riigil inimestele maksa toetusi, kuna nad ei tule omadega välja.

Kas valitsus unustas selle, et majanduskasv toob ka raha riigieelarvesse?

Ma ei usu seda. Seda teatakse väga hästi, see on ju majandusteooria. Ühel erakonnal on lihtsalt olnud kogu aeg põhirõhk eelarve tasakaalus. Aga millega seda hoida, kui ettevõtlus ei kasva ja tippspetsialistid Eestist lahkuvad. Taasisesisvumise algusest on Eesti rahvaarv 250 000 võrra vähenenud. See ei ole hea näitaja.

Milliste näitajate põhjal peaksime vaatama meie majandus efektiivsust?

Mulle meeldib kui eelarve on tasakaalus, ei tohi üle kulutada ja üle laenata. Meil on vaja tööjõumakse vähendada, ja seda regiooniti, samuti tõsta miinimumpalka ning kehtestada astmeline tulumaks. Täna ajab naerma, kuidas viimase ideega on nüüd haakunud IRL. Kui kaitsesime Toompeal astmelise tulumaksu ideed nimetasid IRLi mehed rahanduskomisjonis meie naispoliitikuid lollideks ja käitusid muidu inetult.
Tänane valitsus muutusi läbi viia ei taha.

Riik saab ju mõjutada palju meil raha majanduses on.

Alustame sellest, kuidas riik on investeerinud haridusse. Väga halvasti ju. Riigi tellimus ei ole seoses majanduse arenguga. Riik peaks käima ettevõttega käsikäes. Kui haridusministriks oli Mailis Reps tegeleti selles suunaga.

Mida teha, et naised enam poliitikasse tuleksid?

Pean naisi ja mehi võrdseks, ent naisel on poliitikas oma roll. Neil on õigus kaasa rääkida nii riigi kui kohaliku omavalitsuse arengus. Siin ei saa kedagi sundida ega kohustada. Naistel peab olema enam julgust ja valijal enam mõtlemist. Naistel on enam taktitunnet. Neid peab enam julgustama meestega võrdselt otsustama tulema.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...